teket areaali kaudu, kuid ei võimalda vaadelda traditsiooni tekke põhjusi. Kui vaadelda rahvakalendrit kui kommunikatsiooni ilmnevad ilusasti ka teatud rollid ja tähendused. 18.10.2011 Mängud Mängud uurimisobjektina( teoreetiliste raamide muutumise kontekstis) Sünkretism Mäng kui rahvaluureliik Zanriline folkloor Usund/kombestik · laulud · tavand regilaulueelne aastakalendriga seotud regilaul sotisaalse kalendriga seotud siirdevormiline · ususnd lõppriimiline · Jutud muinasjutt muistend naljand pajatus · lühivormid Mängu ja tavandiga seotud kommete erinevused Tavand Mängud
o Suuline-kirjalik (puukalender, kalendri kirjandus) - kui kommunikatsioon: liigikeskne lähenemine võimaldab vaadelda piparkoogi traditsiooni teket areaali kaudu, kuid ei võimalda vaadelda traditsiooni tekke põhjusi. Kui vaadelda rahvakalendrit kui kommunikatsiooni ilmnevad ilusasti ka teatud rollid ja tähendused. 18. oktoober Mängud - mängud uurimisobjektina (teoreetiliste raamide muutumise kontekstis) - sünkretism mäng kui rahvaluuleliik Tavand Mängud - seotud kommete tsükliga - suurem esteetilis-meeleolulise - seotud andide kogumisega funktsioon - seotud ühiskonna ja looduse - suurem seos igapäevaelu mõjutamisega kujutamisega - maagilisuse osakaal märgatav - seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimise jms
6. individuaalne 34.Kultuuri komponendid KULTUURI UNIVERSAALSED KOMPONENDID: 1. Väärtuseline komponent 2. Normatiivne komponent 3. Tunnetuslik e. kognitiivne komponent 4. Keel, märgid ja sümbolid 5. Esemeline komponent 35.Normatiivne kultuur ja tema väljendused NORMATIIVNE KULTUUR Normatiivse kultuuri sees eristatakse: - õiguslikku normatiivset kultuuri - eetilist normatiivset kultuuri - käitumise normatiivset kultuuri Eeskuju Mudel Tavand, kombetalitus Komme, tava Traditsioonid Normid Sanktsioon 36.Teadus kui sotsiaalne institutsioon Teadus kui sotsiaalne institutsioon, mille ülesanne on suunata praktilist tegevust 37.Religioon kui sotsiaalne institutsioon Religioon on uskumuste süsteem,mis põhineb arusaamisel,et jumalik jõud juhib staatust ja suunab inimest ebamaise suunas. 38.Religiooni neli funktsiooni Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni:
saanud suguküpseks. Abielu muutus kehtetuks ühe poole surmaga nagu see ka tänapäeval toimib. Siiski oli Rooma õiguse kohaselt abielu kehtetu abiellumisõigusest ilmajäämise korral, kodakondsuse kaotamise korral ning ka lahutuse korral. Kõige varasemal perioodil võis ainult mees abielu lõpetada, see oli sisuliselt naise äraajamine perekonnast. Lahutuse korral naine müüdi tagasi endisele paterfamilias-ele või tehti confarreatio abielu puhul vastupidine usundiline tavand ehk diffarreatio. Kui abielu lõppes, siis läks naine eeskostja võimu alla ehk kogu tema elu möödus mehe võimu all. Sine manu abielu puhul võisid pooled vastastikku kokkuleppida lahutuses või siis ühepoolse sooviavalduse alusel. Õitsengu perioodil sai naisele truudusemurdmise eest omaseks karistus. Ühtlasi polnud sine manu niisama abielu, mis ei tekita naisele juriidilisi tagajärgi, vaid tõi siiski kaasa mehe sotsiaalse seisundi
erinevad. · liik kui püsiv vorm vorm sama, täidetakse uue sisuga. · liik kui muutuv vorm · liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid Rahvaluule kirjanduslikud liigid Lüüriline Eepiline Dramaatiline Lüüriline laul: sh mängulaulud Rahvajutud Tavand: kalendrikombestik lüroeepika: sh mängulaulud. mängud. Rahvadraama eeldab esitaja ja rahvavahelise piiri olemasolu. Seos teatriga. Ruth Mirov arvab, et seos rahva ja
vaste. Sõnu või tüvesid on saadud murretest, üldkeelest või soome keel. IV-5.2. Sõnaloome viisid ja võtted 1. Tuletamine liidete abil ehk deriveerimine on sõnaloome viljakaim moodus. Sõnastikus nagu ka kogu Õterminoloogias on mine ja us tuletised. 2. Liitsõnamoodustis: Õe filosoofia või Õfilosoofia. Praegu eelistatakse nimetavaga liitmist. 3. Sõnasarjad – luuakse mõisterühmade alusel terminisarju: tava, tavaline, tavand, tavalik, tavandlik, tavavaidlus, tavaÕe. R. Narits Juriidiline semantika ehk õiguskeel Eesti õiguskorra kontekstis Eesti õiguskeelele pani aluse 1934. aastal valminud F. Karlsoni ja J. V. Veski "Õigusteaduse sõnastik", Sõnastiku ilmumise järel arvati ühelt poolt, et õiguslik tekst peab olema oma väljenduselt rahvale võimalikult kättesaadav ja lähedane, kuid sinnamaani, et mõtte selgus (täpsus) ei kannataks,
Eesti keeles on arvutul hulgal Liiteid, mille abil võib arvutult tüvesid aretada. Kui enne Veskit kasutati liiteid suvaliselt, siis selgitas Veski, millised on nüansid igasugustel liidetel. Eesistmik, üüritama, kaavitama. Mine on universaalne liide, mis võimaldab luua teonime. Us – tõestus, edendus, kasutus. Täiendsõna käände alusel võib ka liitsõnu teha – õnorm, õakt. Sõnasarjad – oskuskeeles püütakse luua mõisterühmade alusel terminisarju – tava, tavaline, tavand, tavandlik, tavavaimus, tavaõigus. Teksti ebaselgus või semantiline ebamäärasus on probleemid. Viimane on võimalik kahel juhul – on teada vaid mingi tähendusulatus, aga me ei ole kindlad, et teame kõiki tähendusi. Meil on aga vaja teada siduvat tähendust. Tähendus võib olla ka nõrk. Ei tehtud vajalikul määral tööd. Seadusandjal oli kiire ja ta ei mõelnudki midagi. Üritati niisiis praegu U.Mereste initsiatiivil leida lahendus arusaadava keele seaduse
annaabi.ee 
