ANDMETURVE JA RÜNDETARKVARA Andmeturve Infotehnoloogia arenedes läheb järjest rohkem hinda info ning seetõttu on tänapäeval üsna suureks ja aina tõsisemaks probleemiks saanud info ehk andmeturve. Infoturve tegelebki andmete omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega (Praust 1997: 169). Info on salvestatud füüsilistel kandjatel- arvutiketastel või magnetlintidel-, kuid neil sisalduva info väärtus ületab andmekandja enda väärtuse tihti sadu ja tuhandeid kordi. Võrreldes tavamaailma esemetega, on andmekandjad väga väikesed ja kompaktsed, seega kergesti varastatavad või rikutavad. Ühel kõvakettal sisalduv firma andmebaas võib väärt olla palju miljoneid kroone, kuna ta sisaldab hulga inimeste pikaaegse töö tulemust. Paljudel juhtudel pole andmekandjaid endid vaja varastadagi- piisab arvutisüsteemi terminalide, sideliinide või võrgu kaudu sisse tungimisest ja niiviisi andmetele ligipääsemisest. Seega tuleb arvestada asjaolu, et digitaalinfot saab väga
formaalsete organisatsioonide ülalpidamiseks: raha, massilist liikmeskonda ja sotsiaalset 2 tolerantsi. Transformatsioon sotsiaalseks organisatsiooniks toob kaasa ka vajaduse tugevdada karismaatilist liidrit tegevjuhtide ja administraatoritega. Neljandas faasis otsustatakse liikumise saatus. Edu võtab institutsionaliseerumise vormi, kui liikumise arusaamad muutuvad tavamaailma osaks ja ta eesmärgid kehastuvad püsivates organisatsioonides. Teine võimalus on kaotus. Kiire edu tekitab sageli võimsa vastupanuliikumise. 4. Konflikt ja selle leevendamise meetodid Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad rahuldada oma vajadusi enda vastaste hävitamise või võimetuks tegemisega. Konflikt ei eelda olemasoleva sotsiaalse korra tunnustamist. Konflikt tekib inimeste ja gruppide vahel sellepärast, et olemasoleva
Tegelikult aitab olematu ettekujutamine just pärismaailma kiiremini ja kergemini omaks võtta. Samamoodi on ka keelelise külje pealt. Erinevate grammatiliste vormidega mängimine, sõnade kokkupanemine ja lahtivõtmine, silpideks lammutamine, märkamatu üleminek ühest sõnaliigist teise- kõik see tugevdab ja tervendab lapse keeletaju. Liisutustel on palju ühist ka regilauluga. Regilaulu vormiprintsiibid (algriim, parallelism jne.) dikteerivad sageli sisu, mis loogiliselt võttes tavamaailma mallide järgi tegelikult ei kehti (...kus need kuked kulda söövad) või pööratakse tegelikkus pahupidi (... lammas läks laudile munele). Mängu kaudu õppimine pakub lastele mitmesuguseid võimalusi nii kõnekeele tekstide kui ka rahvalaulu puhul (N: liisusalm / rahvalaul ja rütmiline liikumine; liisusalm / rahvalaul ja rütmiline kaasmäng plaksutades, "kehapillil" või rütmipillil jne.). 2. RAHVAKALENDRI PÜHAD Folklooris on mängudel alati oluline osa olnud
tavamaailmas paremini hakkama saada. Neil on teine maailm abistajaks, kuna tavamaailmas ellujäämine on pidevalt kaalul. Pidev ellujäämise eest võitlus ei lase ideede maailmal omandada primaarset rolli. Mõtlejate materiaalne kindlustatus, nagu Platonil ja meie aja inimestel annab ideede maailmale võimaluse hõlmata rohkem tähelepanu ning loa tekkida ideedel, et teine maailm ongi see alus, lähtepunkt, kust inimene (üldisemalt tajuja) on tõlgendanud oma tavamaailma. Mitmed viimasel ajal ilmunud vaated aga ilmutavad just seda rahustatud vabadust pöörata rohkem tähelepanu ideede maailmale. Ühe näitena võib tuua tippfüüsikute idee, et tvanttasandil on kõik korraga olemas, tavamaailma aga ilmub sellest ajutiselt vaid valitud osa. Selle valitud osa valib välja tajuja. Kuulujuttudena teadusmaailmas on levinud näited elementaarosakeste katsetest erinevates laboratooriumides, kus saadi samade katsetingimuste korral täiesti erinevaid tulemusi
Bakatöö teema näiteks nende teoste võrdlus. Ka seal kirjeldatakse neid töid ja päevi.Tehnoloogiliselt on ka huvitav jälgida. RC-s püstitatakse ka selline küsimus: ühelpoolt- Mismoodi inimene, kes on lahutataud inimühiskonnas, saab ellu jääda ja kas ta saab? Ja mismoodi ja kas ta saab ka inimesest jääda? Crusoe vastab sellele jaatavalt. RC on täiesti üksi ja ta peab inimeseks jääma ja jääbki. Teine aspekt: distants distantseerib ennast tavamaailma igasugustest asjadest ja omandab sellega teise pilgu. Vaatab neid asju eemalt. (see on valgustusele omane!!) Valgustusteoste omadus on vaadata asju suures plaanis ja võõrandada oma pilk. RC's ka vaadatakse tagasi nendele asjadele , mis olid kodus, ja mis seal saarel enam põmst ei kehti. See on pigem tõsimeelne romaan . Ka tulevad siin inimese ja ühiskonnas suhted, inimese ja looduse suhted, inimese
dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava- maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm, kuid üks osa suuremast plaa- nist osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks. Selleks, et reaal- sust teada ja tajuda, tuleb kompida tervet pilti, mitte ainult selle osa. Tavamaailm on siiski illusioon. Näiteks füüsikaseadused aitavad meil reaalsust paremini tundma õppida. Loodusteaduste areng on näidanud meile maailmast üha reaalsemat ja selgemat pilti kui varem. Tavamaailm on osutunud hoopis teistsugusemaks kui oleksime osanud ettekujutada. Seda sellepärast, et kehtivad väga iseära- likud loodusseadused Universumis. 4
dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava- maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm, kuid üks osa suuremast plaa- nist osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks. Selleks, et reaal- sust teada ja tajuda, tuleb kompida tervet pilti, mitte ainult selle osa. Tavamaailm on siiski illusioon. Näiteks füüsikaseadused aitavad meil reaalsust paremini tundma õppida. Loodusteaduste areng on näidanud meile maailmast üha reaalsemat ja selgemat pilti kui varem. Tavamaailm on osutunud hoopis teistsugusemaks kui oleksime osanud ettekujutada. Seda sellepärast, et kehtivad väga iseära- likud loodusseadused Universumis. 4
dused. Tõelise reaalsuse palet näitab meile teadus, mitte meie viis meelt. Seda eriti just füüsika osa. Füüsika kirjeldab meile füüsikalist reaalsust. Kui teadlased uurivad loodust, siis tegelikult uurivad nad pärisreaalsust. Loodusseaduste tundma õppimine annab meile aimu tõelisest reaalsusest. Tava- maailm, kus me igapäevaselt elame, on ka tegelikult reaalne maailm, kuid üks osa suuremast plaa- nist – osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks. Selleks, et reaal- sust teada ja tajuda, tuleb kompida tervet pilti, mitte ainult selle osa. Tavamaailm on siiski illusioon. Näiteks füüsikaseadused aitavad meil reaalsust paremini tundma õppida. Loodusteaduste areng on näidanud meile maailmast üha reaalsemat ja selgemat pilti kui varem. Tavamaailm on osutunud hoopis teistsugusemaks kui oleksime osanud ettekujutada. Seda sellepärast, et kehtivad väga iseära- likud loodusseadused Universumis. 4
annaabi.ee 
