hukutas kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne Teise maailmasõja lõppu 1945). 19171991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suurimaid inimsusevastaseid kuritegusid, mis on kommunismi mainet väga tugevalt blameerinud kogu maailmas. 7 Sõna ajalugu Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Étienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli
väljendamiseks. On olemas teaduse poolt konstrueeritud keel, mis seksuaalset iha pigem hävitab ja argikeeles pruugitav slängiks tituleeritud keel võib tunduda liigselt labane ja kombevaene. Ja vahest tuleneb selline seksuaalsuse kui arutlusteema kõrvaleheitmine pigem soovist mitte totaalsete möödarääkimisteni jõuda, kuna puudub ühine ja üldiselt aktsepteeritud mõistete süsteem, sest teaduskeel pole kunagi ühelgi alal inimeste tavakeelde komplikatsioonideta sobitunud. Inimeste kogemustel põhinev kohmakas teadmiste jagamise püüe on minu arvates seksuaalsuse moondumises süüdi ja tõe varjundite kujunemises samuti. ( Anonüümne autor interneti keskkonnast ) Mis on seksuaalsus? Sugutungi ehk libiidot on vahel määratletud kui inimese genotüübile omast järeleandmatut iha ohjeldamatu seksuaalse naudindu järele. Sarnaselt muude tungidega määravad erootilised ja
väljendamiseks. On olemas teaduse poolt konstrueeritud keel, mis seksuaalset iha pigem hävitab ja argikeeles pruugitav slängiks tituleeritud keel võib tunduda liigselt labane ja kombevaene. Ja vahest tuleneb selline seksuaalsuse kui arutlusteema kõrvaleheitmine pigem soovist mitte totaalsete möödarääkimisteni jõuda, kuna puudub ühine ja üldiselt aktsepteeritud mõistete süsteem, sest teaduskeel pole kunagi ühelgi alal inimeste tavakeelde komplikatsioonideta sobitunud. Inimeste kogemustel põhinev kohmakas teadmiste jagamise püüe on minu arvates seksuaalsuse moondumises süüdi ja tõe varjundite kujunemises samuti. ( Anonüümne autor interneti keskkonnast ) Mis on seksuaalsus? Sugutungi ehk libiidot on vahel määratletud kui inimese genotüübile omast järeleandmatut iha ohjeldamatu seksuaalse naudindu järele. Sarnaselt muude tungidega määravad erootilised ja
üldisemalt. Kõik slängiuurijad on ühisel seisukohal, et släng muutub aja jooksul. Kinnituse sellele saab ka käesoleva uurimistöö II peatükis, kus vaadeldakse teatud sõnade vasteid slängis erinevatel aegadel praegu, kümme ja kakskümmend aastat tagasi. ,,Slängi kui sotsiaalsete murrakute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängisõnad võivad kiiresti liikuda argi- või tavakeelde või kaduda käibelt sama kiiresti ja ootamatult, kui nad tekkisid." (Kaplinski, L & Vainola, K, 2003: 12) Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: ,,Igal põlvkonnal on oma släng, millega eristatakse end eelnenutest. Nii on Eestis olemas oma moensi- ja tshau-põlvkonnad, kes üksteise väljendeid pilavad ja naeruväärseteks põlgavad." (Pajula, 1998) Släng muutub kontrollimatult ja vastavalt ajale. Släng ei ole püsiv. 1
(2) Släng tekib üldkokkupuutel teiste keeltega. Eesti slängis ongi enim laene tulnud inglise keelest., kuid märkimata ei saa jätta ka soome ning vene keelt. Üldiselt laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi, või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta ning kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu. (3) Slängisõnad võivad kiiresti tagasi liikuda argi-või tavakeelde või kaduda niisama märkamatult ja ootamatult kui nad tekkisid. See tähendab, et släng muutub sama kiiresti kui noorus. Sellest hoolimata pannakse paremad sõnad ja väljendid kirja slängisõnaraamatutesse, kuhu märgitakse ainult levinum ja üldkasutatav. Kindlasti ei peida släng endas ainult roppusi, mida paljud kahjuks arvama kipuvad, vaid kajastab hoopiski teatud ühiskonnagruppide ellusuhtumist, väärtushinnanguid, kainet mõistust jms
Elatakse pideva kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langeb. Rahva elatustase võib langeda kuni näljahädade ja massilise suremuseni. Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peetakse vaenlasteks. Sageli ei usaldata ka teisi kommunistlikke riike. Kommunism Sõna "kommunism" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Etienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste
oli Juno lausa esimese järgu jumal. Neis paikades austati teda Juno Regina (lad. k.: regina kuninganna) või Juno Sospita'na (lad. k.: sospita avitaja, päästja). Renessansi ajastu kunstis kasutati vahet tegemata nimesid Juno ja Hera. Hea toon näeb ette, et ka Talllinna Prantsuse Lütseumi praegused õpilased ja vilistlased kasutaksid neid kahte nime sünonüümidena. Näiteks: ,,Tulin siia ilma Keskhaigla sünnitusosakonnas Juno (Hera) valvsa pilgu all." Selline mõistukõne tuleks tavakeelde tõlkida järgmiselt: ,,Olen täiesti normaalne inimene, ei kokuta ega hammusta, hinded tunnistusel on Harju keskmised, ägedaid peavalusid sageli ei esine." Nüüd meenutame, armsad noored lugejad, mis asjaoludel Hera Erise kuldõunast ilma jäi. Saatuslik sündmus, mis põhjustas pika Trooja sõja, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, "hõbejalgne" Thetis anti naiseks surelikule inimesele Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava kogukonna üle
vaid nähtusest kui niisugusest üldisemalt. Kõik slängiuurijad on ühisel seisukohal, et släng muutub aja jooksul. Kinnituse sellele saab ka käesoleva uurimistöö II peatükis, kus vaadeldakse teatud sõnade vasteid slängis erinevatel aegadel praegu, kümme ja kakskümmend aastat tagasi. ,,Slängi kui sotsiaalsete murrakute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängisõnad võivad kiiresti liikuda argi- või tavakeelde või kaduda käibelt sama kiiresti ja ootamatult, kui nad tekkisid." (Kaplinski, L & Vainola, K, 2003: 12) Ka keelemees Tiit Hennoste on nentinud, et slängisõnavara ei ole püsiv nähtus. ,,Släng iseloomustab ajastut, milles me elame, peegeldab tihti meie igapäevast elu ja väärtushinnanguid. Kümne aasta pärast on kasutusel hoopis uus släng, sest släng muutub kiiresti." (Hennoste, 2006) Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: ,,Igal põlvkonnal
lauseid, nt A või B. Igal formaalsel lausel on kindel tõeväärtus, mis sõltub konkreetsest interpretatsioonist, teisti öeldes: formaalsete lausete hulga interpretatsioon on kujutus, mis omistab igale formaalsele lausele tõeväärtuse. Formaalsete lausete sidumine tavakeele lausetega on tõlgendamise küsimus. Nt formaalne lause A võib olla ühes interpretatsioonis interpreteeritud tõeseks ja teises vääraks. Tõlgendus tavakeelde ei ole interpretatsiooni osa, ent interpretatsiooni valikul võib tõlgendust arvestada. Formaalne lause A võib olla tõlgendatud tavakeeles kujule ,,Ants on inimene". Esimese interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt mingit konkreetset isikut nimega Ants. Teise interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt konkreetset kassi nimega Ants. Nii tõeväärtuste kui ka lausearvutuse algebras on defineeritud üks ühe operandiga ehk
lauseid, nt A või B. Igal formaalsel lausel on kindel tõeväärtus, mis sõltub konkreetsest interpretatsioonist, teisti öeldes: formaalsete lausete hulga interpretatsioon on kujutus, mis omistab igale formaalsele lausele tõeväärtuse. Formaalsete lausete sidumine tavakeele lausetega on tõlgendamise küsimus. Nt formaalne lause A võib olla ühes interpretatsioonis interpreteeritud tõeseks ja teises vääraks. Tõlgendus tavakeelde ei ole interpretatsiooni osa, ent interpretatsiooni valikul võib tõlgendust arvestada. Formaalne lause A võib olla tõlgendatud tavakeeles kujule ,,Ants on inimene". Esimese interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt mingit konkreetset isikut nimega Ants. Teise interpretatsiooni korral võib tõlgendaja silmas pidada nt konkreetset kassi nimega Ants. Nii tõeväärtuste kui ka lausearvutuse algebras on defineeritud üks ühe operandiga ehk
annaabi.ee 
