Aladini imelamp (Vanad head muinasjutud: 2.rmt) Aladin oli vaese Hiina rätsepa poeg. Tema isa oli surnud ja emal tuli ketramisega raha teenida, sest Aladin oli logard ja päevavaras.Ühel päeval tuli linna võõras mees. See oli Aafrika võlur, kes suutis mägesid üksteise peale kuhjata, ja ta otsis Aladini. Õpetaja kõne Väline: Tempo Hääldus Sõna- ja lausevalik Kordused ja rõhutamine Sisu: Teabe maht (sh. tööjuhised!) Taustteadmised (lapse kogemused ja teadmised) HEV lapse suhtlemine Suhtlemiseelduste (emotsioonid, tegevus, tunnetus, kõne ) arenematus Suhtlemismotiivide arenematus Puudulik orienteerumine Puudulikud keelevahendid Puudulikud kõneloome ja –taju oskused Suhtlemisstrateegia ja –taktika mittetundmine, -valdamine Partneriga vähene arvestamine Suhtlemise eeldused ja osaoskused Orienteerumine suhtlussituatsioonis
sellest, kas kirjeldatakse tema ühiskondlikku positsiooni, eetilisi tõekspidamisi, vaimseid võimeid, välimust või mõnd muud tunnust. Suurem osa fraseoloogilistest isikunimetustest on hinnangult negatiivsed, väiksem osa neutraalsed, hinnangult positiivsed on üksikud (Õim 2001B: 554). Fraseoloogilise nimetuse puhul ei ole esmatähtis identifitseeriv funktsioon, primaarne ongi isikunimetuse tähenduses sisalduv hinnang. (Õim 2001B) Fraseologismide mõistmiseks on enamasti vajalikud taustteadmised. Näiteks väljendid aadamaülikonnas ja eevaülikonnas tähistavad alastiolekut, kuid nende tähendus võib jääda täiesti selgusetuks inimesele, kes ei ole kokku puutunud ristiusuga. Kujund luuakse semantilise teisenduse käigus, nii et fraseoloogiline nimetus kaugeneb prototüübi tähendusest, kuid säilitab sellega semantilise seose. (Õim 2001B: 555) 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuurilt on fraseoloogiline isikunimetus kas liitnimisõna või nominaalfraas,
filmitootmise, televisiooni, uue meedia, reklaami või avalike suhetega. Bakalaureuseõppes omandatud baasteadmisi ja oskusi saab süvendada magistrantuuris. Kooli oodatakse õppima kõiki aktiivseid ja loomingulisi inimesi, keda innustab soov ennast audiovisuaalkunstide ja meedia põnevas maailmas teostada. Õppekavad on koostatud nii, et paari aastaga omandatakse valitud erialal nii teoreetilised taustteadmised kui ka mitmekülgsed praktilised oskused. Kõikides õppekavades on tähtsal kohal praktikad ning erinevad koostööprojektid, mis võimaldavad aimu saada filmi-ja meediatööstuse toimimisest ning juba kooliajal Eestis ja välismaal kasulikke kontakte luua. BFM on varustatud kaasaegse video-ja helitehnikaga, meil on oma telestuudio, montaazikeskus ja filmipaviljon. Õpinguid võib soovi korral mitmekesistada erinevate kursustega Tallinna Ülikooli teistest teaduskondadest.
Entsüklopeediline käsitlus, aga näitab selle dünaamilist poolt. Barsalou toob näiteks sõna ,,auto". Selle tähendus muutub indiviidi jaoks olenevalt kui palju ta autosid tunneb ja milline on tema eelnev kogemus nendega. (Barsalou 1999; viidatud Evens jt 2007: 12 järgi) 4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid Kolmas tähtis teooria on Georg Lakoff'i idealiseeritud kognitiivsete mudelite teooria. Need mudelid on suhteliselt stabiilsed taustteadmised, mis otsustavad millised leksikaalsed üksused on hetkel vajalikud. (Lakoff 1987; viidatud Evens jt 2007: 12 järgi) Selle teooria arenemisele aitas kaasa Roschi töö. Tema ja ta kolleegid lõid prototüübi teooria. Ta leidis, et inimesed seostavad tähendusi teatavate prototüübiga. Prototüüp on abstraktne mõiste, mis kõige paremini esindab teatud kategooria omadusi ja olemust. Prototüüpidega on seotud tüüpilisuse effektiga
tegelikult väär (90). falsifikatsionist tahaks ad hoc hüpteesid kõrvale heita ja õhutada julgete hüpteeside esitamist, sest need on potensiaalsed parandajad falsifitseeritud teooriatele. Julged hüpoteesid tooksid kaasa uusi testitavaid ennustusi, mis ei lähtu esialgsest, väärakstunnistatud teooriast (90). Falsifikatsionistlikus teaduse kasvu mõistmises on julgetest oletustest tulnud uudsed ennustused väga tähtsal kohal (91). 4.Julgus, uudsus ja taustteadmised (91-93). Kui üldiselt omaksvõetud ja kinnistunud teaduslike teooriate kompleksi mingil teadusloo etapil nimetada antud ajastu taustteadmiseks, saab öelda, et oletus on julge siis, kui see mida ta püüab väita, on ebatõenäoline antud aja taussteadmistest lähtudes (92). Oletuste julguse üle otsustatakse lähtuvalt asjasepuutuvatest taustteadmistest, nii võetakse need aluseks ka ennustusele: uudsed on nad siis kui neis sisaldub mõni
) eelistamine. KEELEÜKSUSTE TÄHENDUS Tähendus teadmised keeleüksustega tähistatavast tegelikkusest (tajutavast või mentaalsest rühmast).. Ka nt õpsi juttu saavad õpilased erinevalt aru. Tähendus sõltub isiku arengust ja teadmistest, kõnes situastiooist ja kontekstist, Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam). Sõnatähendus leksikaalne (mitte selles tähendus nagu psühholoogid jne ülejänud ) mõiste ja taustteadmised semantiliste komponentide kogum. Sõnad moodustavad semantilised välju.( Sõnad on omavahel seotud nagu nad on seaotud ka kontseptiga): Süntakmaatilised seosed (rääkis millest?, tulistas millest? Jne) nende süntaktmaatiliste seoste puhul on vaja teha vali lähtuvalt paradigmaatilisest seostest. Derivatsiooniseosed sama liide, aga eri tüõved: laevNik , metsNIk, aedNik), liitsõnad: kas see põhisõna või lained sõna on sama(küügiriiul, nuga, nurk jne või riidekapp,
Kuna kirjaliku kõne mõistmine sõltub suulise kõne mõistmisest, siis on ilmselt kergem tajuda ja mõista suulist teksti. Samas aitab siin kaasa rida meetmeid, kuidas teksti mõistetavamaks teha rõhutamine, pausid, intonatsiooni kasutamine. Kirjaliku teksti puhul on vaja lapsepoolset sellist lugemisoskust, mis võimaldaks tal haarata tekstist olulist ja vajalikku infot. Kuna matemaatiline tekst on hästi lühike ja kokku surutud, siis on väga tähtsal kohal ka lapse taustteadmised, sest paljudel juhtudel on vaja suur kogus infot ise juurde tuletada. Siin tekib oht, et õpetaja ei taipa päris täpselt, mis on iseenesest mõistetav ja mida peaks lastele enne ülesande juurde minekut selgitama. Selline olukord, kus info jääb puudulikuks, viib selleni, et ülesannet tajutakse jupiti fragmentide kaupa ja laps ei saa ülesandest aru. Arusaadavuse juurde jõudes ei oma mitte vähe tähtsust ka sõnavara kasutamise oskus. Nt ei pruugi linnalapsed teada
annaabi.ee 
