Tüüpiliseks miljööks vanadlossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust. Tegevuskohtadeks surnuaiad, üksikud lossid. Tegelasteks süütajad, vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. Ulme e. teaduslik fantastika- käsitleb võimalikke teadussaavutusi ilukirjanduslikus vormis. Reportaas- ajakirjanik kohapeal, millega tagatakse usaldatavus. Eesmärgiks jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Sünonüüm- samatähenduslik. Antonüüm- vastandsõna. Homonüüm- üks sõna, eri tähendusega. Metafoor- kõnekujund. Ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel. Epiteet- täiendsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna. Ajalooline jut- teos,mille aluseks on
UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse · lühike, laadilt jutustav tekst põhizanr: · eesmärgiks teate (uudise) edastamine · jutustav kirjeldav tekstiliik UUDISE ÜLESEHITUS: jutustatakse mingist sündmusest, Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. kirjeldatakse sellega seonduvat ning Uudisel on 3 osa: vahendatakse taustandmeid · täpne, tabav pealkiri, mis äratab · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku tähelepanu keelt, mõnikord ka kujundlikkust · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse esitab lühidalt sõnumi (spordivõistluse, näituse avamise, · sündmus või nähtus lahtikirjutatult meeleavalduse vm) pealtnägija või selles
(Alas 2005:62) Selle meetodi eeliseks on odavus. Teiseks eeliseks on see, et tavaliselt kutsutakse tööle inimesi, kellel on kutsujaga sarnased huvid, väärtushinnangud ja võimed. Mis omakorda muudab lihtsamaks uute tulijate kohanemise organisatsiooni keskonna ja kultuuriga. (Alas, 2005:62) Individuaalsed tööpakkujad tulevad asutusse omal initsiatiivil. Seega pole neil ka soovitajaid oma töötajate hulgas ja firma peab taustandmeid otsima. Kõige rohkem pakuvad end nii tööle Personali värbamine ja valik teenindajad ja ametnikud. Müügimehi, spetsialiste ja juhte saab selle meetodiga harva. Ergutamaks individuaalseid tööpakkujaid firmasse tulema, võib korraldada lahtiste uste päevi, kus tutvustatakse firmat ning vabu töökohti. (Alas 2005: 62) Organisatsioonivälisel värbamisel on allikatena kasutusel tööbürood, mis sisaldavad
Faehlmann ,,Emajõe sünd". Ajakirjanduszanrid: UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse põhizanr: · lühike, laadilt jutustav tekst · jutustav kirjeldav tekstiliik jutustatakse · eesmärgiks teate (uudise) edastamine mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega UUDISE ÜLESEHITUS: seonduvat ning vahendatakse taustandmeid Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku Uudisel on 3 osa: keelt, mõnikord ka kujundlikkust · täpne, tabav pealkiri, mis äratab tähelepanu · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik esitab (spordivõistluse, näituse avamise, lühidalt sõnumi meeleavalduse vm) pealtnägija või selles
vaheldumisi. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Remark - märkus. Reportaaz- ajakirjandustekst, mille ülesanne on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Riim - häälikute kokkukõla. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses. Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis jagunevad riimid Iaus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi
Kõikide vanusegruppide peale kokku oli maksimum punktide arv 228,65 punkti 2.2. LÜHIMÄLU TESTI JÄRELDUSED Autor palus testi subjektidel testi lehtedele kirjutada ka oma hinnete keskmise. Algseks eesmärgiks oli hinnata iga testi sooritanu lühimälu (omistades sellele tingliku arvväärtuse) ning võrrelda seda tema hinnete keskmisega. Siiski, juba analüüsi alguses mõistis autor, et taolise analüüsi jaoks napib objektiivseid taustandmeid (näiteks: kui palju kulutab subjekt aega õppimisele ja õpitu kordamisele; kuidas jagunevad teadmisi kajastavad hinded humanitaar- ning reaalõppeainete vahel jne). Seega jäi autorile üle analüüsida olemasolevate andmete põhjal mitte niivõrd olemasolevat (toimivat) kuivõrd võimalikku õpistrateegiat. · Mida näitavad tegelikult testidele omistatud arvväärtused. Kuna suurtes piirides olid tulemused sarnased käsitleks autor antud testi tulemust tervikuna kõigi
õpetlasi kui ka kirjanikke: Francesco Petrarca (13041374), Giovanni Boccaccio (13131375), Michel de Montaigne (15331592), William Shakespeare (15641616), Miguel de Cervantes (15471616) jt. Renessanssis toimus murrang kultuuris ja teaduses, sündis uus arusaam inimesest. reportaaz üks ajakirjanduse põhizanr. Reportaaz on jutustav-kirjeldav tekstiliik: selles jutustatakse mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega seonduvat ning vahendatakse taustandmeid. Seda iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistustele. Stiililt on reportaaz asjalik, selles kasutatakse publitsistlikku keelt, mõnikord ka kujundlikkust. Reportaazi kirjutamata seaduseks on autori kohalolu: ta peab olema sündmuse (spordivõistluse, näituse avamise, paraadi vm) pealtnägija või selles osaleja. Vaid nii on tagatud reportaazi vahetu laad ja usalduslikkus. Reportaazides hinnatakse nende täpsust, vahetust ja emotsionaalsust. 1990. aastate üks
ajakirjanik, millise haridusega, mis erialadelt tulnud, kui kaua toimetuses töötanud, kuhu edasi läks või mis neist sai. Samuti võimaldab biograafiline meetod selgemalt näidata, kuidas ajakirjanikuamet elukutseks kujunes: millal muutus ajakirjandus põhitööks, kuidas arenes toimetusesisene tööjaotus, milline oli ameti-ideoloogia ja ajakirjaniku sotsiaalne staatus. Muidugi ei saa kõike kätte vaid elulugudele toetudes, küllalt palju tuleb lugeda taustandmeid, mitmesuguseid memuaare, vastava aja ajakirjandust jt allikaid. Inimeste elud on põnevad ja erinevad, elukutsest lähtuvalt neid üldistades annab ometi välja tuua ajakirjaniku koondportree. Ajakirjanike päritolu, hariduskäiku ja nende muutumisi vaadates võib kinnitust saada, kuidas eesti ühiskond arenes. Ameti arengutaseme kohta saame teha üldistusi nende tööstaazi jälgides ja töökogemust arvestades. Ka ajakirjanike keskmine vanus mingil ajahetkel
annaabi.ee 
