tugevamaid positsioone rahvusvahelises poliitikas. Süüriat toetab veel Hiina, küll ilma otsese omakasuajendita, kuid ei tasu unustada, et Hiina on Süüria üks tähtsamaid kaubanduspartnereid ning nad on teinud sinna ka olulisi investeeringuid. Pealegi on Hiina varemgi jäigalt seisnud rahvusvahelise sekkumise vastu riikide siseasjadesse. Süüria konflikti lahendamine on jällegi tõstnud esile Westfaali rahu aegadest 17. sajandil pärit riikide siseasjadesse sekkumise taunimise põhimõtete vastuolu kaasaegse rahvusvahelise ühiskonnakorraldusega, mis väärtustab inimõiguseid ja peab neid riikide õigustest olulisemaks. Riikide suveräänsuse printsiip ei luba 21. sajandi valitsejatel karistamatult pidada sõdu oma enese rahvaste vastu. Kuid Süüria ühiskond on kodusõja tagajärjel lõhestunud. Assadi vastase opositsiooni moodustavad erinevad kildkonnad islami äärmuslastest liberaalse intelligentsini, keda ühendab vaid vastasseis valitsevale režiimile
Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. (Pease, 1994) 5.1.3 Huuled ja naeratus Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkondi. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama. (Jaskolka, 2004) Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse
Kindlasti puudutab stereotüüpne mõtlemine ka seksuaalelu. Juba lapsepõlvest peale on inimene stereotüüpide mõju all. Ta peab käituma reeglite ja normide järgi, sõltuvalt sellest, mis soost ta on. Kõiki kõrvelkaldumisi normidest hinnatakse patoloogiana. Eriti on see nähtav poiste puhul. Tüdrukud saavad endale lubada mõningaid poiste jooni, samal ajal kui naiselikkuse avaldumine poistel toob kohe kaasa kaaslaste irvitused või täiskasvanute taunimise. Edaspidi mõjutab see ka noorte seksuaalelu. Ühiskonnas ilmuvad erinevad antiseksuaalsed stereotüübid. Juba lapsepõlves vanemad sisendavad lastele, et paljas keha ja suguelundid on midagi häbiväärset ja ebaviisakat. Niimoodi kuskil alateadvuse tasemel on seks inimeste jaoks midagi räpast ja ebameeldivat, tegevus, mis on olemas ainult selleks, et oma sugukonda pikendada. Vanemad annavad oma lapsele negatiivsed hoiakud, rääkides oma kogemusest ja massimeediatest
Sai alguse Itaaliast, 14-16.saj. Muutused mõttemaailmas: humanism- jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus, lihtsuse asemel luksus, naudingud. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitleti kui jumala loomingu tippsaavutust. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud inimese tühisust jumala kõrval. Austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Antiikkultuuri hakati kasutama keskaegsete arusaamade kummutamiseks. Antiikkultuuri taunimise asemel väärtustamine ja jäljendamine kunstides, teaduses, igapäevaelus ja kirjanduses. Muutused arhitektuuris: rooma(kuplid)-kreeka(sambad) ehitiste jäljendamine, suured kuplid ja sammastikud, siseõuega palazzod, mugavus, ilu (maalid, skulptuurid, vaibad, vesi, aed). Muuused kunstis: piibliteemade kõrval antiikmütoloogia. Palja inimkeha näitamine(sobis kokku humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest), inimses
Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid (Jaskolka 2004: 53). 2.1.1.1 Huuled Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, 9 siis kipume huuli kriipsuks pigistama (Jaskolka 2004: 62 - 63). 2.1.1.2 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka 2004: 55).
1. Üldised selgitused ……………………………………………............... 6 1.2. Altkäemaks ……………………………………………………............... 6 1.2.1. Tähendus üldkeeles ……………………………………............... 6 1.2.2. Altkäemaksu teke ja areng ……………………………................ 7 1.2.3. Altkäemaksu taunimise areng seadustes, Moosese Raamatud ……... 7 1.2.4. Keskaeg, religioon vastuvõtja rollis ……………………………… 8 1.2.5. Altkäemaks Code Penal´tis ……………………………................ 8 1.2.6. Altkäemaks Saksa Riigi Kriminaalkoodeksis ……………………… 9 1.2.7
230 Keelekorraldus 2. Kui keelekorraldajad seda märkavad ja taunima hakkavad, väheneb „vale” tähendus toimetatud tekstides oluliselt, kuigi jääb ikka kordades sagedasemaks kui „õige” tähendus, mille kasutus korraldajate jõupingutuste tulemusena kasvama ei hakka. Lõpuks kaob sõna üldse käibelt. 3. Kui korraldajad seda märkavad ja lõpetavad uue tähenduse taunimise, kasvab selle kasutus järsult. Muudame normingut Mingit objekti loodusteadlase moodi vaadates on vastuolu lahendamise ainus võimalus vastupidine: kui kirjeldus reaalsusega ei klapi, siis tuleb loomulikult muuta kirjeldust. On ju keele puhul hästi teada, et mida levinum (ja seetõttu ärritavam) viga, seda suurem on tal tõenäosus saada grammatika järgmises versioonis juba reegliks. Segab ainult kaks asjaolu. Nagu räägitud, võib kogu loodusest leitud varieeruvuse kirjel-
annaabi.ee 
