jutustus "Villu võitlused", mis on ka seotud 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusuga, kuid seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada. Kuid Risti Krõõda soov oma poega surma eest päästa hukutab talupojad nad tapetakse enne, kui nad viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta ka sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust. Kuid kumbki neist pole täielikult pühendatud ainult sellele teemale. 5 2.3 "Kuulsuse narrid" Raamat "Tallinna narrid ja narrikesed" on üks Bornhöhe teostest, mis ei kuulu ajalooliste romaanide hulka
võitlused" , mis on samuti seotud Jüriöö ülestõusuga. Seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada. Kuid Risti Krõõda soov oma poega surma eest päästa hukutab talupojad nad tapetakse enne, kui nad viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta ka sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust. Kuid kumbki neist pole täielikult pühendatud ainult sellele teemale. Nad on mõlemad peategelaste saatuse kujutlused ning haripunktis riivavad nad ka ajaloolisi sündmusi. Samuti lõpevad mõlemad peategelaste surmaga, sümboliseerides rahva luhtunuid vabaduspüüdeid.
a toomapäeva-sündmustest Viljandis. Pategelaseks on Villu. Villu on keerukama iseloomuga, oma võitlustes jääb ta tavaliselt kaotajaks, saab lüüa ning on jõuetus seisukorras. Kuid raamat ise räägib sellest, kuidas talupojad proovivad tungida Viljandi lossi viljakottides. Nende plaan aga nurjub ning nad tapetakse, enne kui nad viljakottidest välja jõuavad ronida. Talupoegade juhiks ongi Villu, kes ise sureb lõpuks lossi vangikeldris. ( 1. Eesti kirjanduse ajalugu, lk 475) "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on ka mõned ühised jooned. Esiteks kirjeldatakse mõlemas mõlemas Jüriöö ülestõusu sündmusi ja talupoegade vabadusvõitlust. Teiseks mõlemad teosed puudutavad haripunktis ajaloolisi sündmusi. Samuti lõpevad mõlemad peategelaste surmaga, sümboliseerides rahva ebaõnnestunuid vabaduspüüdlusi. Kolmas tähtis raamat on ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". See
Abi mindi paluma ka Liivi ordumeistrilt. Tasuja salk võeti rõõmuhõisetega vastu, teda tundsid peaaegu kõik eestlased, aga tema minevik ja pärisnimi oli teada ainult mõnele oma salga mehele. Tasuja oli öösiti külast külla sõitnud ja mehi kokku ajanud ning neile uut vaimu sisse valanud. Ta ei andnud aastate kaupa alla ja ajas asja korda: täna olid eestlased ühe mütsi alla koondunud, et ennast pärisorjusest vabaks võidelda. Peavanemad käskisid Tasujal asuda oma salgaga teele, et Lodijärve loss ära võtta, kui tuli teade, et Liivi landmeister tuleb Paidest suure väega mässajatele kaela. Tasuja pidi oma salgaga kiirustama Lodijärve lossi ja peavanemad saatsid saadikud landmeistriga kokkulepet sõlmima. Järgmisel hommikul asuti Lodijärve lossi piirama. Emiilia ja Oodo vaatasid müürilt Tasujat ja nägid tema suurt sarnasust Jaanusega. Aga Jaanus oli ju tulle jäänud? Mitu päeva tegid
aastal toimunud Jüriöö ülestõusuga, kuid seekord on tegemist sündmustega Viljandi lossis. Jutustus räägib talupoegadest, kes tahavad ennast viljakottidesse peita ja sel viisil lossi pääseda, et see vallutada. Kuid Risti Krõõda soov oma poega surma eest päästa hukutab talupojad nad tapetakse enne, kui nad viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta samuti sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on päris palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust. Kuid kumbki neist pole täielikult pühendatud ainult sellele teemale. Nad on mõlemad peategelaste saatuse kujutlused ning haripunktis riivavad nad ka ajaloolisi sündmusi. Samuti lõpevad mõlemad peategelaste surmaga, sümboliseerides rahva luhtunuid vabaduspüüdeid.
ikka isekeskis tülitsenud. Villu päris, et kas sa oled ka siis maamees, et sa ei saa ju maamees olla kui sa munk oled. Vastati , et ma pole munk , ma olen Tasuja. Villu silmad olid pärani, ta tõusis istukile ja ei suutnud uskuda. Munk ütles, et jah ma olen see mees, kelle ainus mõte on võõrast kurjust nuhelda ja oma rahvast vabaks teha. Nüüd sai Villu aru , et tegemist on tõsiselt Tasujaga. Tasujal oli plaan hakata kahe riigi vastu ja vabastada eesti talupojad. Kuid Villu ei saanud päris aru kuidas on võimalik hakata nende vastu, sest ajapikku on nende jõud palju suuremaks kasvanud. Tasuja selgitas Villule, et ega me üksi ei ole, meile tulevad appi rootslased, venelased ja leedulased. Kõik teised mehed on üle eesti juba sõjaks valmis, ainult Liivimaa talurahvalt pole veel nõusolekut tulnud. Tasuja ei olnud veel ise ka kindel kas see
Ümberpiirajad tegid tormiredeleid ja müürimurdjaid, ihusid sõjariistu ja laulsid sõjalaule, mis veel esivanemailt suust suhu päritud. Üksikud «salgad luusisid lossi ümber ja valvasid, et keegi sisse ega välja ei pääseks. Tuli kolmas õhtu. Vali tuul kihutas pilvi kiiresti üle taevavõlvi. Pimedus jõudis ruttu kätte. Lossis süüdati tuled. Magada ei julgenud tol ööl keegi. Rohked vahid valvasid müüril. Ka Tasuja seadis vahid lossi ümber. Teised heitsid puhkama. Tasujal ei olnud uinumishimu. Ta istus kännu otsa, toetas lõua käele, j a jäi mõttes lossi poole vahtima. Tuul mühises ja vingus puudes. See kõlas täna nii kaeblikult, nii kõhutavalt. Oli, nagu tõstaksid öövaimud häält ja kuulutaksid kuulajale õnnetust. . . Tasuja silmad otsisid üht lossiakent, mille võreruutude tagant valge eesriide läbi paistis öölambi kuma. Ta ei suutnud silmi sellest tuntud paigast pöörata. Müdistasid
annaabi.ee 
