Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tasandustööde kt vastustega - sarnased materjalid

pahtli, tasandus, tasandussegu, tasandustööd, tsement, aluspinda, asuda, sideaine, pindu, kuivab, praod, spets, liigitamine, erisegud, kruntimine, puitpõrandate, tasandamiseks, tasandada, survetugevus, pindadele, kahjutu, tööaeg, tasane, 2min, seljuhul, täiteaine, metall, vuugid, puidupahtel, paki, pahtlisegu, otstarbe, niisked, väited, piisab
thumbnail
9
docx

Maalritöö eksamipiletid

· Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks · Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott

Maalritööd
311 allalaadimist
thumbnail
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Valget värvi polümeersideainel baseeruv Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks Kasutustemperatuur min +10o C Veekulu 8L/25 kg kott Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm

Ehitus
409 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Lõputöö - Lastetuba

kaetud või uued kõrge pH-väärtusega (pH>8) betoonpinnad kruntida värviga Bindo Base. Kruntvärvi kasutamine suurendab värvitud pinna koormustaluvust, ühtlustab aluspinna imavust ning vähendab kattevärvi kulu. Imavad aluspinnad kruntida tootega Stopgrund. 8 Kasutatakse värvi Sadolin Inova Chameleon. Kasutuskoht: Sisetööd. Sideaine: EVA-akrülaat (etüleen-vinüül-atsetaat-akrülaat). Tihedus: 1,31 kg/l. Kuivaine sisaldus: 45 % (kaalu järgi). Läikeaste: (Gardner, 60°) 3, Täismatt. Värvus: Pinnale kandes roosa, muutub kuivades valgeks. Kuivamisaeg: Tolmukuiv 1-2 h pärast (23°C, 50% RH). Ülevärvitav 4 h pärast. Katvus: 10-12 m 2/l (110-130 g/m2). Hõõrdekindlus: <50 g/m² (<70µm, 28 p, - ISO 11998 / EN 13300 200 tsüklit), klass E3. Vedeldi: Vesi. Töövahendid: Pintsel, rull, pihusti. Pihustamine: Otsik

Ehitusviimistlus
171 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Ehitusviimistluse kutseeksam

4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata laike, lihvimata kohti 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on peenpulber mida kasutatakse värvides värviandva materjalina. Värvis on lisaks pigmendile sideaine milles pigment ei lahustu. Pigmente saadakse nii tehislikult kui looduslikult. Pigmenditera suurusest ja kujust ja struktuurist sõltuvad värvi ehedus ja läige. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskemetallide ühendid välja arvatud tahm. Valged pigmendid: lubi, kriit.b Must pigment: tahm Kollane: ooker Punane: põletatud ooker Säilitus nõuded:Hoida kuivas, jahedas, õhukindlalt suletult. Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3

Ehitusviimistlus
262 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk õhus sõltud õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn. tasakaaluniiskuse. · Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste ­ veetihedus).

Ehitus
84 allalaadimist
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti muutub kuiv materjal raskemaks, kui see end vett täis imab. Mahuline veeimavus näitab mitu protsenti moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt ei täitu materjali poorid täies ulatuses veega. Hügroskoopsus. See on materjali omadus imeda õhust endasse niiskust. Materjal niiskub siis, kui auru rõhk õhus on suurem, kui auru rõhk materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Hügroskoopsuse vastandmõiste ongi kuivavus. Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, õhurõhust ja õhutemperatuurist. Aururõhk materjali pinnal sõltub materjali niiskusest ja materjali temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna niiskuse muutumisele. Kui materjal seisab kaua ühesuguses (püsivas) keskkonnas, siis saavutab see tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus. See on materjali omadus lasta endast läbi vett.

Ehitus
69 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

mahumass on 200-250 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06-0,09 W/m.Cº. Plaatide puuduseks on nende süttivus, kõdunevus ja näriliste poolt kahjustatavus. Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks (ka vanade hoonete lisasoojustuseks). Roogplaadile nakkub krohv ka ilma krohvimatte kasutamata. Kõrgendatud niiskuseda hoonetes roogplaadid ei sobi. Analoogseks roogplaatidele on toodetud ka õlgplaate. Fiboriit: koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal fiboriit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis on toodetud fiboriiti portlandtsemendi baasil ja nimetatakse saadud materjali TEP- plaatideks. TEP-plaadid kuuluvad raskeltsüttivate materjalide hulka. Mahumassi järgi jagunevad nelja marki- 300, 350, 400 ja 500. Mõõdud on harilikult 500x2000mm ja paksus 25-100mm. Soojaerijuhtivus 0,09-0,14 W/m.Cº.

Ehitusmaterjalid
315 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

mugav kasutada. HEMO A22-2S pumpab materjali kruvipumba abil: reverseeritava pöörlemissuunaga pump võimaldab materjale pumbata kahel erineval kiirusel. Masinat on lihtne ning mugav käsitseda: pritsi käivitamiseks ning seiskamiseks tuleb vaid püstoli käepidet pöörata. Valmissegatud pahtliga kotte saab kergesti tühjendada spetsiaalse kotitühjendi abil. HEMO A22-2S jõudlus on 8 või 16 I/min (14 või 27 kg/min). HEMO 10 on õhuvaba kõrgsurveprits pahtli ja värvi pihustamiseks. Selle tüübi masinate eelised suruõhku kasutavate pahtlipritside ees: · ei vaja suruõhku; · pihustamisel tekib vähem tolmu; · võimaldab pahtlipüstoliga töötada ühe käega; · väiksem pahtlikulu; · madala müratasemega; · kerge käsitseda. Pahtlipritsiga HEMO 10 pihustatakse pahtlit, viskoosseid värve, liimi ja teisi täitematerjale, mille terasuurus ei ole üle 0,7 mm. Värvi või liimi saab samaaegselt pihustada kuni kolme püstoliga

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun