d ( ) = x - y cos 2 - 2 xy sin 2 = 0 cot 2 = x - y , · asendades nurga avaldise tasakaaluvõrrandisse jaoks, saab tasandpinguse peapingete arvutusvalemid: x + y x - y 2 = + + xy2 max =
· punktid, kus eeldatavasti pingekomponentide resultant (ekvivalentpinge) on suurim; · punktid, kus asub mõne pingekomponendi maksimumväärtus; 3. Ohtliku punkti (punktide) tugevusarvutus lubatava pinge meetodil, kasutades ekvivalentpinge arvutamiseks selles punktis mõjuvaid pingete komponente: · Ekv [ ] ; · või erijuhul max [ ] . 8.3.4. Tasandpinguse ekvivalentpinge Eelnevast: Tasandpinguse peapinged mingis + y x - y 2 1 = x + + xy2 detaili punktis (Joon. 8.11)
lõikepinna sihis mõjuvat pingekomponenti. Nihkepinge on vektoriaalne suurus ning tähistatakse tugevusarvutustes . Nihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetuses, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged. Seejuures mõlemad nihkepinged on suunatud kas pindade lõikejoone poole või lõikejoonest eemale. Nihkepingete paarsuse seadus kehtib joonpinguse, tasandpinguse ja ruumipinguse korral. Joonis 2. Pinguste liigid. 2. Joonis 3. Nihe välisjõu Q mõjul. Nihkedeformatsioon tekib keha välispinnaga paralleelsete vastassuunaliste mitte samal sirgel mõjuvate jõudude paari rakendamisel keha välispinnale. Keha lõpmata õhukesed välisjõududega paralleelsed kihid nihkuvad jõudude sihis, kõik jõududega ristuvad sirged kehas kalduvad nihkenurga võrra, kehas tekivad nihkunud kihtidega paralleelsed tangentsiaalpinged
Detaili tugevus on piisav = kõik varutegurid (ka väsimusvarutegur S [S ] ehk SF [S]F. SF) on nõutavast varutegurist suuremad: Priit Põdra, 2004 242 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.5.3. Tasandpinguse väsimusvarutegur Tasandpinguse (vääne + paine, vääne + tõmme ,vääne + paine + tõmme) väsimusvaruteguri SF määramiseks tuleb kasutada tugevusteooriaid. Kui on täidetud eeldused, et: · materjal on suhteliselt plastne; · ohtliku punkti normaal- ja nihkepinged muutuvad sama sagedusega ja faasinihketa (sünkroonselt, nii et suurimad pinged mõjuvad samal ajamomendil);
inimaalsed normaalpinged. Pingused saab liigitada kolmeks: joonpingus, tasandpingus ja ruumpingus. Joonpingus esineb siis, kui koormatud detaili antud punktis on ainult üks nullist erinev peapinge, ehk joonpingus saab esineda ainult tõmbel ja survel. Tasandpingus ehk kahemõõtmeline pingus esineb siis, kui Valem 7 Üldistatud Hooke'i seadus peapingetes detaili antud punktis mõjub kaks nullist erinevat peapinget, tasandpinguse korral esinevad vääne ja paine. Ruumpingus ehk kolmemõõtmeline pingus on varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega. Hooke’i seaduse alusel on pingete ja deformatsioonide vahelised seosed lineaarsed, kuid see kehtib ainult siis, kui pinged on väiksed. Kui mingi materjal pingestada jõuga, siis selle materjali käitumist iseloomustab Hooke’i seadusele vastav pinge-deformatsiooni diagramm (vt. joonis 6), mille kohaselt on pinge ja
N -varda ristlõike sisejõud, [N]; 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? normaalpinge/2 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge? mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ; 7.28. Mis on ruumpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3
7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? N -varda ristlõike sisejõud, [N]; 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? normaalpinge/2 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge? mõjub ristlõikepinnal normaalpinge ; 7.28. Mis on ruumpingus? varda mingi punkti pingeseisund, mis on määratud kolme nullist erineva peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides
c. Ohtliku punkti tugevusarvutus – selgitatakse pinguse iseloom valitud punktis, seejärel taotletakse punkti tugevustingimuse rahuldamist. Nulljoonest kaugemates kihtides on joonpingus. Varda arvutamisel esineb kolm tugevustingimuse kuju: 1. Joonpingus – konstruktsioonis esinevad peapinged ei tohi ületada lubatavat pinget 2. Tasandpingus – 3. Nihkepingus – tasandpinguse erijuhtum. Tugevusarvutus pikijõule – eeldame, et varda ohtlikus ristlõikes esineb ainult pikijõud N, muus sisejõud kas puuduvad või on väikesed. Selle lõike mis tahes punktis esinev pinge on peapinge ja seejuures ainus nullist erinev pinge. Seega on ristlõike kõik punktid joonpinguses ja ristlõike tugevus tagatud. 1. Sisejõudude leidmine – arvutusskeem 2. Varraste ristlõigete pinnakarakteristikute leidmine
annaabi.ee 
