Alasi on seotud jalusega. Jalus toetub membraanile, mille taga sisekõrv algab. Kuulmetõri: avaneb neelu, selle kaudu on keskkõrv üh. välisõhuga. Tavaliselt suletud, avaneb neelates. Sisekõrv: paikneb kolju sees, seal pole õhku, koosneb kahest osast: tigu- kindlustab heliaistingu, on luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on 11 membraaniga eraldatud. Alumisel on kiukestega üh. kuulmisrakud. Poolringkanalid (3), kotikujulised moodustised(2)- kindlustavad tasakaalutunnetuse. Trummikalt kanduvad helivõnked kuulmeluukeste Kaudu sisekõrva, pannes vedeliku teos võnkuma. Selle võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimp.
Keskõrv koosneb... Trummiõõnest (väikesed kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus) Kuulmetõrist Kolme kuulmeluukese tähtsus... Keskkõrvas olevad kolm kuulmeluukest võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Sisekõrvas paiknevad... Kaks kotikujulist moodustist Tigu Kolm poolringkanalit Millised ülesanded on sisekõrva osadel? Üks osa kindlustab heliaistingu Teine osa vastutab tasakaalutunnetuse eest Mis kaitseb kõrvu? Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Milliseid helisid eristab inimene? Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis. Millise sagedusega on kõrv kõige tundlikum? Inimkõrv on kõige tundlikum 1000-5000-
lõpus, mis peab võnkuma helilainete rütmis. Keskkõrv-koosneb keskkõrva õõnest,kolmest kuulmeluukeses, kuulmetõrist.Kuulmeluud on inimese kõigeväiksemad luud(vasar,alasi ja jalus), mis kannavad trummikile võnkumise edasi veidi võimendatult sisekõrva.Kuulmetõri ühendab keskkõrvaõõne ninaneeluga ja ühtlustab rõhu välis- ja keskkõrvas. 6.Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast.Üks osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Tasakaaluelundiks on poolringkanalid, mõik ja kotike. Poolringkanalid on kolm erinevas asendis olevat lookjat kanalit. Kõik kanalid asetsevad kolmel üksteise suhtes täisnurga all paiknevatel tasapindadel. 8. Inimese maitsmiselundiks on keel. Keele peal on hulgaliselt keelenäsasid, mille külgedel ja tipus asuvad maitsmispungad
2. Kuulmekäik (hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena) 3. Trummikile (ülesanne kaitsta keskkõrva külm ja kahjulike mikroobide eest) 2) Keskkõrv- (vasar, alasi ja jalus) ülesanne helivõngete võimendamine 3) Sisekõrv 1. tigu (jaotatud kaheks ja täidetud vedelikuga, ülesanne kindlustada heliaisting) 2. poolringkanal ( annab tasakaalutunnetuse) 8. Helilainete liikumine, helilainete liikumise
Välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele tajub osa inimesi ka lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel, kui salongis valitseva ülerõhu tõttu tekib tunne, nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega
hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs. Seal on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad kuulmeluukest helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv koosneb kahest osast- tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid tasakaalutunnetuse. Kuulmine- kuulmekäigu kaudu sisenevad helilained helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu, võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse.
Välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele tajub osa inimesi lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel, kui salongis valitseva ülerõhu tõttu tekib tunne, nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Erinevalt välis- ja keskkõrvast sisekõrvas õhku ei ole. Sisekõrva kuulmiselund on tigu- teokujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega
3. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. 4. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest vasar, alasi, jalus mille ülesanne on helivõngete võimendamine. 5. Sisekõrv koosneb kahest osast: 1. Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. 2. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. 3.3 TASAKAALUELUND Tasakaaluelund on sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund. (LISA 5) Poolringkanalites asub kilelabürint, milles olev vedelik liigub koos raskusjõuga ja reageerib pea asendi muutusele. Lisaks tasakaaluelundist saabuvatele impulssidele saab peaaju kehaasendi kohta teavet ka silmade ja kompimismeele kaudu. 4.NINA (LISA 4)Nina on haistmiselund ning lõhn satub ninna sissehingatava õhuga. Haistmine on õhus olevate lõhnade tajumine
partner tõstab õpilast jalgadest kõrgemale. Korrektne kätelseis eeldab õlavöötme avatust, mida tihtilugu just meestel ei ole, aga tihitlugu ka naistel jääb väheks. Seega õlavöödet avavad harjutused kuuluvad iga algaja kätelseisu huvilisi kohustuslikku treeningplaani. Hea viis kätelseisu harjutamiseks on teha erinevaid hüppeid kätele toetudes. Hüpped võivad olla esialgu väiksemad ja õpilase arenedes muutub hüppe lõppasend aina sarnasemaks kätelseisu poosile. Tasakaalutunnetuse arendamiseks saab teha korduvaid kätelseisu sisenemise hüppeid ilma eesmärgita püsima jääda. Esialgu tuleb kasutada julgestaja abi, vältimaks seljale kukkumist. 9 VIIDATUD ALLIKAD 1. Hein, V., 2002. Võimlemine kehalise ettevalmistuse arendamiseks. TÜ Õppematerjal. [http://kodu.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF] 2. Kaminoff, L., Matthews, A., 2013. Jooga Anatoomia, Peetri: Helios kirjastus 3. Hein, V., 1995
kahjulike mikroobide eest. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Keskkõrv on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest – vasar, alasi, jalus – mille ülesanne on helivõngete võimendamine. Sisekõrv koosneb kahest osast: Teost mis on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju
külma ja kahjulike mikroobide eest. ____________ ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. ____________ on õhuga täidetud õõs kus on kolm kuulmeluukest vasar, alasi, jalus mille ülesanne on helivõngete võimendamine. ____________ paikneb oimuluu kaljuosas ning koosneb luu- ja kilelabürindist. _________ on jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga, selle ülesanne on kindlustada heliaistingu. _______________ annavad meile tasakaalutunnetuse. _____________ saab alguse sisekõrvast ja edastab närviimpulsid peaajju. ________________ paikneb suuraju oimusagarates. 5.4.2 Kuulmine Täida lüngad õigete sõnadega, et seletada ära kuidas me kuuleme. Kõrvalesta poolt kinnipüütud _________ liiguvad mööda välist kuulmekäiku ____________, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi ____________. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - ________, _________, __________ - võimendavad helivõnkeid ja edastavad
Kõik see raskendab tasakaalu säilitamist ja soodustab kukkumist. Kogetud kindlusetust nimetab vanur ,,pea ringi käimiseks". Õnnetusjuhtumid Talvel on kukkumise põhjuseks harilikult libedus, komistamine (väljas). Kodus põhjustavad komistamist vaibaservad ja lävepakud. Samuti soodustavad seda kulunud või kõrge kontsaga jalatsid. Sageli on õnnetusjuhtum seotud psüühilise seisundiga nagu kiirustamine, tähelepanuhajumine, mure, väsimus või depressioon. Kukkumisriski suurendab tasakaalutunnetuse langus, mistõttu vähesedki konarused võivad põhjustada kukkumist. Haigused Tavalise kukkumise põhjuseks on mitmed kesknärvisüsteemi haigused, näiteks halvatus jm. Parkinsonism, ortostaatiline hüpotoonia ja aju perfusioon hetkeline nõrgenemine, näiteks südamehaiguste korral võivad samuti olla kukkumiste põhjuseks. Seda võivad aga põhjustada ka nakkushaigused, üldseisundi nõrgenemine ja nendega sageli kaasnev dehüdratatsioon.
annaabi.ee 
