Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest. Saame teada midagi uut põtrade, kitsede, huntide, rebaste ja jäneste kohta. Proovime, kui hea onj meie tasakaalutunnetus ja painduvus. Retkele kulub tund poolteist aega.
· Väline kuulmekäik algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks.
Füsio peab tagama turvalisuse. Füsiol peab olema ülevaade patsiendi kehalisest võimekusest, harjutaja impulsiivsusest, harjutuse arusaamis võimest. Alusta harjutamist aeglases tempos, ilma põrklemiseta pallil. Jälgida patsienti. Kasutada peeglit. Harjutada puhtal põrandal. Ära kasuta vigastatud palli. Juuksed kinni. Riietus liibuv. Mittelibisevad jalanõud. Põrand ei tohi olla libe. Tulemus- Koormuse saavad nii ala-kui ülakeha. Paraneb kehaasend, dünaamiline ja staatiline tasakaalutunnetus. Täiustub südame-vereringe ja hingamissüsteem. Areneb liigutuslik- ja lihaskoordinatsioon. Areneb lihaste jõud ja elastsus. Areneb rütmitunne. Paraneb lihaste ärritusi vastuvõtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta.
tsentrifugaaljõud tema kehakaalust kolm korda suurem. Pöörlemise ja heite vahelise aja jooksul liigub vasar üle 80m. 4. Vasara lennutamine Pärast 3. või 4. ringi sirutab sportlane välja nii jalad kui selja, käed kerkivad üles. Sõrmed vabastavad haarde ja vasar heidetakse lendu ~45°-nurga all kiirusega kuni 30m/s. Sportlase eripära · Sportlasel peab olema keskendumisvõime, lõdvestusoskus, painduvus ja tugevus, kiirus, suurepärane koordinatsioonivõime ja tasakaalutunnetus. · Lisaks sadadele heideteke pühendavad sportlased iga nädalaga palju aega ka lihaste treenimisele, jooksule, tõkkejooksule, hüpetele ja painduvusharjutustele. · Parimad meesvasaraheitjad on keskmiselt 185cm pikad ja kaaluvad 110kg. Naised 175cm pikad ja kaaluvad 80kg. Vasaraheitjad on heitealade tugevaimad sportlased. 5 OLÜMPIAMÄNGUDE MEDALIVÕITJAD Aasta
erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: -kuklasagaras nägemiskeskus -oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine -otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon, -kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine, nägemine. 2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus. 3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi põhifunktsioone. 4) Keskaju- edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. 5) Vaheaju- seal asuvad sigimist, ainevahetust, eritamist ja kehatemperatuuri reguleerivad keskused. 6) Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga. Juhib mitmeid tahtele allumatuid tegemisi, nt. hingamine. Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve.
mälulihaste halvatus, näo tundlikkuse nõrgenemine. 7. Näonärv segatüüpi; sensoorne osa: puute-, valu- ja temperatuuritundlikkus, süva- ja maitsetundlikkus. Autonoomne motoorika: sülje ja pisaraeritus. Ühepoolne närvikahjustus põletikust või koljupõhimiku murrust. Näolihaste halvatus, maitsetundlikkuse kadu, süljeerituse vähenemine, silmalaug ei sulgu, silmakestad kuivavad. 8. Esiku-teonärv esikuharu: tasakaalutunnetus, haru kahjustus põhjustab haiguslikku peapööritust (vertiigo), lihaskoordinatsiooni kadu (ataksia), silmamunade kiiret ja ostsilleerivat liikumist (nüstagm). Teoharu: kuulmismeel, haru kahjustus võib põhjustada tinnitust (kõrvas või peas kuuldav vilin) ja kurtust. 9. Keele-neelunärv segatüüpi; sensoorne osa: maitseaistingud keele tagumiselt kolmandikult, kehalised aistingud (puudutus, valu, temperatuur), neelamislihaste sügavtundlikkus,
Vajaliku hoo kogumiseks võiks esialgu harjutada laugel laskumisel. Parem on ettenäitamist ja sooritusi jälgida tagantsuunast. Pooluisusammu tüüpilised vead: - Uisutõuget alustatakse liiga laiali jalgadega (suusa kannaosad ei kata teineteist, jalad laialt harkis), jalatõuge lühike ja nõrk, lõdvestuse puudumise tõttu väsivad jalad kiiresti. - Keharaskuse mittepiisav ülekanne tugijalalt tõukejalale. - Jala- ja käetõuke vale ajastamine. - Halb tasakaalutunnetus – jalatõuge lõpeb liiga vara või hilja. - Keppide ja käte asetus on tõukel liiga lai. - Liigne, väsitav kramplikkus vabalibisemisel. - Uisutõuge liiga suure (üle 30°) nurga all. - Liiga madal tõukepaine ( jalgade kõverdamine). - Pikemal sõidul ei vahetata tõukejalga. 3.4.1.2. Kätetõuketa uisusamm. Selle sõiduviisi tsükkel koosneb kahest uisusammust, kus jalatõukele järgneva vabalibisemise
• kujundab grupi käitumismalle • toetab grupi liikmeid, kui on omaks võetud • suudab koordineerida paljude inimeste tööd • temalt küsitakse sageli nõu ja ideid • teised loodavad talle, kui on vaja midagi otsustada Psühhomotoorsed võimed • rütmitunne • on sportlik • armastab füüsilist tegevust ja on hea kehaehitusega • hea koordinatsioonivõime, tasakaalutunnetus ja enesekindlus füüsi- listes tegevustes • on leidlik mängude väljamõtlemisel või uuendamisel • energiline • suudab mõista füüsilise tegevuse vaimset külge • demonstreerib vastupidavust, sitkust ja järjekindlust füüsilises tege- vuses • ilmutab suuremat meisterlikkust eakaaslastega võrreldes Võimed kujutavas ja esituskunstis Muusika • hea rütmitunne