6. LOENG KEHADE SÜSTEEMI TASAKAAL. HÕÕRE. KINEMAATIKA 6.3 JÕUSÜSTEEMI TASAKAAL Varem oleme näidanud, et jõusüsteem on ekvivalentne tema peavektoriga ja peamomendiga. Süsteemi tasakaaluks on tarvilik ja piisav, et need võrduksid nulliga: FO = 0; MO =0. Toodud avaldised esitavad süsteemi tasakaalutingimusi vektorkujul. TASAKAALUTINGIMUSED Descartes’i koordinaatides omavad nii peavektor kui ka peamoment kolm komponenti, mis annab kokku kuus tasakaalutingimust. Skalaarkujul tasakaalutingimused väljenduvad järgmiselt: FOx Fix 0, M Ox Fiz yi Fiy zi 0, i i FOy Fiy 0, M Oy Fix zi Fiz xi 0, i i FOz Fiz 0, M Oz Fiy xi Fix yi 0. i i TASAKAALUTINGIMUSED
kiir./ põrrgete arv. Tegelik põrgete arv ja ja resultant f= mg –k (l0+x). Arvestades . c kesk. põrgete arv ' d 2 vn 2 d 2 vn tasakaalutingimust saame f= - kx. Võnkumise sumbumise kiiruse määrab beeta e sumbe-tegur. Sumbuvuse logaritmiline Asendades gamma valemitesse saame Kvaasielastsusjõudude mõjul vedru läheb Sutherlandi valem, temperatuuri ja lambda
6 PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment Meenutame kangi tasakaalutingimust põhikooli füüsikakursusest, kus seda illustreeriti järgmise näitega. Kangil, mis võib vabalt pöörelda ümber toetuspunkti O, paiknevad kaks koormust. l 2 l O Väiksem koormus kangi toetuspunktile lähemal tasakaalustab suurema koormuse toetuspunktist kaugemal (antud juhul ühe koormuse kaal, mis mõjub kaugusel l
kogutulu muudu suhet: Olgugi, et import ei ole autonoome käsitleme me teda netoekspordi lihtsuse mõttes autonoomsena. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on taskaalus, kui kogukulutsed ja kogutoodang on võrdsed, s.t kõik, mis on toodtud, realiseeritakse. Y=E (tasakaalutingimus on väljendatav 45o joone abil.) Samuti saab väljendada tasakaalu väljavoogude ja sissevoogude abil. Kui nüüd sissevoogu väljendada plaanitud kulutuste kaudu, võib tasakaalutingimust väljendada kui SKP taset, mille korral väljavood ja sissevood on võrdsed. Sissevood on antud juhul plaanitud investeeringud, avaliku sektori kulutused ja ekspordt, ning ning väljavood on säästud, maksud ja import. Teame, et kogutoodang Y=C+S+T, ja samuti, et kogukulutused E=C+Id+G+(X-M). Tasakaalu korral kui Y=E, ehk : C+Id+G+(X-M)= C+S+T S+M+T=Id+G+X Seega on tasakaalukorral väljavood ja sissevood võrdsed.
y A* Joonis 6.24 · eraldatud osa paralleelsete külgtahkude normaaljõud (normaaljõud on normaalpinge * * resultant üle antud pinna) ei ole võrdsed N 1 < N 2 (tasakaalutingimust ei saa tagada); · jõudude tasakaalu saavutamiseks peab vaadeldavas süsteemis (sisepinnal) mõjuma veel üks x-telje sihiline jõud dN*; · see jõud dN* väljendabki nihkepingete yx mõju; · Zhuravski hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad dN * N 2* - N 1*
y A* Joonis 6.24 · eraldatud osa paralleelsete külgtahkude normaaljõud (normaaljõud on normaalpinge * * resultant üle antud pinna) ei ole võrdsed N 1 < N 2 (tasakaalutingimust ei saa tagada); · jõudude tasakaalu saavutamiseks peab vaadeldavas süsteemis (sisepinnal) mõjuma veel üks x-telje sihiline jõud dN*; · see jõud dN* väljendabki nihkepingete yx mõju; · Zhuravski hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad dN * N 2* - N 1*
(neo)klassikaliste majandusteadlaste arusaamadele majanduse toimimisest 1. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summaks on üks, samuti nagu keskmise tarbimiskalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse puhul. Tõene“. 2. Kui plaanitud kogukulutused PE kajastada graafikuna kui funktsioon (kogu)tuludest, siis sellise graafikujoone tõus on võrdne (kus MPS on säästmise piirkalduvus ning MPC on tarbimise piirkalduvus): 1–MPS 3. Suletud majanduse tasakaalutingimust Keynesi risti mudelis väljendab seos, mille korral: tegelikud kogukulutused võrduvad plaanitud kogukulutused 4. LM kõver on üldjuhul: üles paremale tõusev 5. Kui Keynesi risti mudelis on plaanitud kogukulutused PE kogutulust Y väiksemad, siis: mitteplaneeritud varuinvesteeringud on positiivsed 6. Keynesi risti mudelis, kus tarbimise piirkalduvus MPC=0,75, toob maksude alanemine ühe miljoni rahaühiku võrra kaasa plaanitud kulutuste kasvu ………… miljonit rahaühikut
Võrrandi lahendamisel avaldatakse pinged s1, s2 ja c survetsooni kõrguse x kaudu. Leitud x on lõplik, kui sellele vastavad armatuuri pinged jäävad piiridesse fyd s fycd. Juhul kui pinge väljub neist piiridest, tuleb arvutust korrata, võttes tasakaaluvõrrandis (2.1) s suuruseks kas fyd (kui esialgne s > fyd) või fycd (kui esialgne s < fycd). Pärast x ning pingete s1 ja s2 leidmist avaldame ristlõike arvutusliku kandevõime, lähtudes momentide tasakaalutingimust armatuuri As1 raskuskeset läbiva ja nulljoonega paralleelse telje s-s suhtes. Surve ja tõmbe korral arvutuslik kandevõime Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 37 ( Ne) Rd z dA c c s2 As2zs , Ac (2.2) painde korral M Rd c z c dA 2 A s2 z s
paigalseisvaks. Samas väikese keha lõppkiirus r r r (m1 − m2 )v01 m 2 v01 r v1 = ≈− = −v01 m1 + m 2 m2 on algkiirus võetuna vastandmärgiga. 14 6 PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment Meenutame kangi tasakaalutingimust põhikooli füüsikakursusest, kus seda illustreeriti järgmise näitega. Kangil, mis võib vabalt pöörelda ümber toetuspunkti O, paiknevad kaks koormust. l 2 l O Väiksem koormus kangi toetuspunktile lähemal tasakaalustab suurema koormuse toetuspunktist kaugemal (antud juhul ühe koormuse kaal, mis mõjub kaugusel l
annaabi.ee 
