k amortisatsioon tööaja kohta, k kapitali hulga muutus töötaja kohta. k y = k½ c i k k 0 4 12 16 20 36 a) Tehke joonis y, sy ja k graafikutega.tähistage graafikul tasakaalupunkt k*-ga. Kui suured on selles punktis toodang töötaja kohta y*, tarbimine töötaja kohta c* ja säästmine töötaja kohta s*? b) Näidake joonisel, kuidas mõjutab tasakaalutaset säästmismäära suurenemine (igal antud tulutasemel suurendatakse säästmist). 6. Kapitali kasv on 1,1%, tööjõu kasv 0,9% ja SKP kasv 3,2% aastas. Kui suur on teguritootlikkuse kasv aastas? Vastused 1.b 2. b 3. d 4. b 5. y = k½: 0 2,0 3,5 4,0 4,5 6,0 c: 0 1,6 2,8 3,2 3,6 4,8 i: 0 0,4 0,7 0,8 0,9 1,2 k: 0 0,2 0,6 0,8 1,0 1,8
k amortisatsioon tööaja kohta, k kapitali hulga muutus töötaja kohta. k y = k½ c i k k 0 4 12 16 20 36 a) Tehke joonis y, sy ja k graafikutega.tähistage graafikul tasakaalupunkt k*-ga. Kui suured on selles punktis toodang töötaja kohta y*, tarbimine töötaja kohta c* ja säästmine töötaja kohta s*? b) Näidake joonisel, kuidas mõjutab tasakaalutaset säästmismäära suurenemine (igal antud tulutasemel suurendatakse säästmist). 6. Kapitali kasv on 1,1%, tööjõu kasv 0,9% ja SKP kasv 3,2% aastas. Kui suur on teguritootlikkuse kasv aastas? Vastused 1.b 2. b 3. d 4. b 5. y = k½: 0 2,0 3,5 4,0 4,5 6,0 c: 0 1,6 2,8 3,2 3,6 4,8 i: 0 0,4 0,7 0,8 0,9 1,2 k: 0 0,2 0,6 0,8 1,0 1,8
5. Marginaalne säästuparameeter (s) 0,125 1-c Säästufunktsioon iseloomustab situatsiooni: a. kus tarbijad, selle asemel, et säästa oma käsutuses olev sissetulek otsustavad selle hoopis kulutada b. kus tarbijad, säästavad kõik oma vahendid c. kus tarbijad, selle asemel, et kulutada oma käsutuses olev sissetulek otsustavad mingi osa sellest hoopis säästa Autonoomsete kulutuste kasv a. langetab tasakaalutaset b. ei mõjuta tasakaalutaset c. tõstab tasakaalutaset Majandustasakaal eksisteerib siis, kui a. varud on kasvanud piisavalt suureks ning pole vaja karta, et midagi puudu jääks b. ettevõtted on pidevalt koormatud, kuna esineb katmata nõudlus c. kui kõik, mis toodetakse ka ära ostetakse d. kui keegi ei pea enam midagi tegema Tasakaalu korral on: a. ettekavatsemata varud suuremad nullist b. ettekavatsemata varud väiksemad nullist c. ettekavatsemata varud võrdsed nulliga d
19. Efektiivse palgateooria kohaselt maksavad firmad oma töötajatele kõrgemat palka, kuna makstes kõrgemat palka väheneb tööjõu voolavus 20. Sektoraalsed nihked teevad friktsionaalse töötuse paratamatuks 21. Kui reaalpalgad on tööjõuturu tasakaalu palgast kõrgemad, siis tööjõu pakutav kogus ületab tööjõu nõutava koguse 22. Ametiühingud aitavad kaasa struktuurse töötuse suurenemisele, kui palgad on ülalpool tasakaalutaset 6. Kapitali akumulatsioon 1. Solow kasvumudel näitab, kuidas kapitali kasv, tööjõu suurenemine ning muutused tootmistehnoloogias mõjutavad nii majanduse kogutoodangut kui ka selle kasvu. 2. Kapital ühe tööjõu ühiku kohta on tööjõu kapitalivarustatus, mida saab arvutada kapitali K ja tööjõu L jagatisena. 3. Toodangu koguse muut, mille firma saab täiendava kapitaliühiku muretsemisel kui töö(jõu) kogus on
on ligikaudu ……………….. protsenti: 9,1 197. Kui püsiseisundi töötuse määr on 0,125 ja töö leidnute määr ühes kuus on 0,56, siis töö kaotanute määr ühes kuus on: 0,08 198. Töötus mis on põhjustatud ajast mille kestel otsitakse tööd on: hõõrdetöötus, siirdetöötus, friktsionaalne töötus 199. Struktuurse töötuse esinemisel on reaalpalk: jäik ülalpool tööturu tasakaalutaset 200. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 201. Kui insideritel on palgaläbirääkimistel suurem mõjujõud kui outsideritel, siis kollektiivlepinguga määratav palgatase on ilmselt ……………… kui tööturu tasakaalupalk: palju kõrgem 202. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn kahjuliku valiku mõju
5. Efektiivse palga maksmine võimaldab vähendada nn moraaliriski mõju seetõttu, et: see kindlustab nende töötajate kõrgema tööviljakuse kelle tööpanus ei ole otseselt kontrollitav 6. Töötuse loomuliku määra vähendamiseks võiks valitsus kasutada kõiki järgnevaid aktiivseid tööturumeetmeid (poliitikaid), välja arvatud: töötuskindlustushüvitis ja töötu abiraha 7. Kui palga jäikus hoiab reaalpalga ülalpool tasakaalutaset, siis töö pakkumise suurenemine ………………… töötute arvu: suurendab 8. Kui s on töö kaotanute määr ja f on töö leidnute määr ning mõlemad määrad on konstantsed, siis töötuse määr on ligikaudu võrdne: s / (s+f) 9. Heitunud (heidutatud) inimesi arvestatakse tööturu statistikas kui: tööjõu hulka mittekuuluvaid 10. Töötuse loomulik määr USAs on alates 1952 aastast olnud ….. ja ….. protsendi vahel: 5; 6 11
Mida näitab tuluringkäigu mudel? tuluringkäigu mudel näitab sissetulekute vooge (liikumist) majapidamiste ja firmade vahel Nagu teada nimetatakse potentsiaalse ja tasakaalu (tegeliku) SKP vahet SKP lõheks. Selda tühikut on kõige lihtsam kaotada: autonoomsete kulutuste suurendamisega Kui firmad toodavad rohkem kui nad müüvad, siis . .. varud kuhjuvad ja kui varud suurenevad üle soovitud taseme, lõpetab firma tootmise ja vallandab töötajad Autonoomsete kulutuste kasv tõstab tasakaalutaset Mida mõistetakse varureguleerimisprotsessi all? varureguleerimisprotsessi abil selgitatakse, miks turumajandus võib suunduda madalamale tasemele, vaatamata sellele, et on täieliku tööhõive tasakaal ja kogu toodang ostetakse Margiaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: tarbimise muutust sissetulekute väikese muutuse korral Kui firmad toodavad rohkem kui nad müüvad, siis ... . . varud kuhjuvad ja kui varud
Üldiselt käsitletakse tööturu paindlikkust kui tööturu võimet reageerida kiirelt asümmeetrilistele majandussokkidele või muudele muutustele majanduses, kus kiire reageerimise võti seisneb suutlikkuses paigutada ümber ressursse uuenenud majanduskeskkonnas nii, et tagada muutustega kiire kohandumine. Tasakaalupalk eksisteerib ainult siis kui tööjõu nõutav ja pakutav kogus langevad kokku. Kui palk on allpool tasakaalutaset, siis tekib tööjõuturul puudujääk. Kui palk on tasakaalupalgast kõrgem, siis on tegemist turuülejäägiga. Viimase aja kirjanduses ei ole jõutud ühisele tulemusele, kas alampalk tõstab või alandab tööhõivet. Seetõttu küsimus alampalga mõjust jääb majanduslikult vastuoluliseks. Kuigi rohkem on jõutud järeldusele, et alampalga tõstmisel on pigem väike või neutraalne mõju tööhõivele.
annaabi.ee 
