Seejärel sisetatakse regulaatori abil esimene temperatuur, mis tablool on märgitud punasena. Roheline number näitab ahju tegelikku temperatuuri. Kui ahju temperatuur on stabiliseerunud võetakse mõlema voltmeetri näidud. On oluline, et ahju temperatuur võetakse termilise tasakaalu olekus. Selleks võib lugeda olukorda kus võrdlustermopaaride lugem ei muutu poole minuti jooksul rohkem kui 0,005 mV. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on üles kirjutatud, siis sisestatakse uus temperatuur ja korratakse varem kirjeldatud samme kuni viimase temperatuurini. Temperatuurid 100, 125, 150, 175 ja 200 oC. Katsetabel Võrdlustermopaar (gr Kalibreeritav termopaar (gr S) K) Termopaaride külmliide Absol. viga
koostada graafikud E1=f1(t) ning t1=f2(t). Lisaks tuli arvutada termopaari absoluutne viga. 2. Töö käik: Pärast ahju katseks valmis seadmist, määrasime ahjule digitaalselt vajaliku temperatuuri. Teades, et temperatuuriregulaator töötab pulseerivas reziimis, tuli oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2.
Ahju soojusliku inertsi tõttu stabiliseerub temperatuur aeglaselt etteantud väärtuse juures. Stabiliseerunud temperatuuride (s.t. voltmeetri näit ei tohi muutuda 30 sekundi jooksul rohkem kui 0,006mV võrra) korral fikseeritakse mõlema voltmeetri näidud. Kalibreerimise lõpptemperatuur ei tohi ületada ahjule lubatavat kõrgeimat töötemperatuuri. Mõõtmise üldine ulatus ja lugemite tihedus tuleb kooskõlastada juhendajaga. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 25 °C võrra. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase etteantud temperatuurini. Tabel 1.1 1 Võrdlustermopaar (gr Kalibreeritav Termopaaride külmliide Absoluutne viga
Vajalik temperatuur ahjus antakse ette digitaalsena, valides regulaatoril etteandereziimi. Peale etteande temperatuuri sisestamist tuleb see fikseerida ENTER nupuga. Iga poole minuti möödudes kirjutatakse üles lugem E' ning vaadatakse, kas E < 0, 005 mV , kui jah siis see tähendab, et temperatuur on ' stabiliseerunud. Alustatakse katsega. Fikseeritakse mõlema voltmeetri ning vedeliktermomeetri näit. Kui esimene temperatuur tasakaaluolukorras on fikseeritud, suurendatakse temperatuuri etteannet 30 °C võrra ja jälgitakse temperatuuri muutumist regulaatori ja võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Kui temperatuur on stabiliseerunud, fikseeritakse näidud. Nii jätkatakse kuni viimase valitud temperatuurini. Lugemeid tehakse viiel temperatuuril. 5. Katseandmete töötlus Millivoltmeeter näitab S- tüüpi termopaari termopinget 0,509 mV külmliite temperatuuril 21 °C.
c. Absoluutselt mitteelastne d. Absoluutselt elastne 16. Monopol on majanduslikult mitteefektiivne: a. Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja hind ületab MC b. Ainult sellepärast, et ta kehtestab tootmise mahu peale ATC punkti c. Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja MC on hinnast kõrgem d. Ainult sellepärast, et ta kehtestab tootmise mahu enne ATC punkti 17. Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiajaliselt: a. Olla võrdne piirtuluga b. Alati olla suurem kui ATC c. Olla suurem või väiksem kui ATC d. Alati olla võrdne ATC 18. Samasuurte kulude korral monopolist kehtestab: a. Sama hinna ja toodab sama koguse mis TKF-ga haru b. Kõrgema hinna ja toodab suurema koguse kui TKF-ga haru c. Kõrgema hinna ja toodab vähem kui TKF-ga haru d. Madalama hinna ja toodab vähem kui TKF-ga haru 19
c. Keskmise- ja piirtulukõverad kattuvad d. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 17 Õige Küsimuse tekst MR=MC reegli võib TKF jaoks ümber formuleerida kui Р=МС, sest: Vali üks: a. Toodangu iga täiendav ühik suurendab tulu täpselt tema ühikuhinna suuruses b. Turu nõudlusekõver on negatiivse tõusuga c. Piirtulu ja kogutulu kõverad kattuvad d. Firma keskmise tulu kõver on negatiivse tõusuga Küsimus 18 Küsimuse tekst Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiaajaliselt: Vali üks: a. Alati olla võrdne АТС b. Olla suurem või väiksem kui АТС c. Olla võrdne piirtuluga d. Alati olla suurem kui АТС Küsimus 19 Küsimuse tekst Mittereguleeritav monopol maksimiseerib kasumi tootes sellise koguse toodangut, mille puhul kehtib: Vali üks: a. Р = АТС b. МС = АС c. MR = MC d. Р = МС
W X 0 X-W Z X 0 X-W Järeldus Antud töös segasime kokku õppejõu poolt antud segu, minu praktikum puhul etanooli ja etüületanaadi segu (koos 5 mL HCl'ga, millel oli katalüsaatori funktsioon) ja lasime segul seista 1 nädal. Seejärel tiitris sinna NaOH lahust ning leidsime ekvivalentpunkti. Reaktsioonis tekkin etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse taustareaktiivide tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv. Arvutuskäigus arvutatud näiline tasakaalunkonstant oli 7,2, teoreetilin konstant tuli 15,55. Suur erinevus võib olla tingitud valest või ebatäps tiitrimisest Kasutatud allikad: Õppejõu poolt antud praktikumi juhend segu, minu praktikumi HCl'ga, millel oli nädal. Seejärel tiitrisime i. Reaktsioonis tekkinud rvutatakse lähtudes
määratakse kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega ff juuresolekul. Arvutused Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile (antud olukorras puhast vett polegi) 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära
HCl lahuse mass määratakse kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega ff juuresolekul. Arvutused. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl massi, mis on määratud tiitrimise teel. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse HCl lahuse tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Tasakaalusegu tiitrimise alusel määratakse tasakaalusegus olev etaanhappe kogus (moolide arv). Arvestades lähtelahusesse viidud etaanhappe hulka leitakse reaktsiooni käigus tekkinud või ära reageerinud etaanhappe kogus. Kui on teada kõigi nelja aine hulk (moolides) lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkiva (ära
Reagendi hulk määratakse kaalumise teel, pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasile. Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitritakse otse kolbi 0,5N NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Teoreetiline põhjendus, valemid: Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3N HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse esimese kolvi sisu tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati. Kui on teada kõigi nelja aine hulk lähtesegus ja reaktsiooni vältel tekkivate etaanhappe moolide arv, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´x. Et meil puuduvad
praktikumis). Teoreetiline põhjendus, valemid. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades katseks võetud destilleeritud vee massile 3 M soolhappelahuses sisalduva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5 ml 3 M HCl lahuse massist (mis määrati kaalumise teel) selles sisalduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Samapalju vett viiakse koos soolhappega ka reaktsioonisegusse VNaOH CM, NaOH = nHCl m = n · M(HCl) Reaktsioonis tekkiva etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse esimese segu (taustareaktiivid) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv (vt andmete esitamise tabel). Kui on tasakaalureaktsiooni stöhhiomeetria alusel välja arvutatud kõigi nelja aine hulk tasakaalusegus, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´C. Erinevalt tõelisest tasakaalukonstandist, sõltub K´C väärtus mõningal määral
5 ml 3n HCl, 4 ml etüületanaati, 1 ml etanooli, Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Arvutused. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3n HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH milliliitrite arvust, millest lahutatakse esimese kolvi sisu tiitrimiseks kulunud NaOH-kogus. Lahuste 6 ja 7 korral lisatakse lähtelahusele etaanhapet ning seda kogust peab kasutama kõigi teiste ainete hulga määramiseks tasakaalusegus. Iga reaktsioonil tekkinud etaanhappe mooli kohta tekib 1 mool etanooli ja kaob 1 mool vett ning 1 mool etüületanaati.
praktikumis). Arvutused. Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades katseks võetud destilleeritud vee massile 3 M soolhappelahuses sisalduva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5 ml 3 M HCl lahuse massist (mis määrati kaalumise teel) selles sisalduva HCl tiitrimise teel määratud massi. Samapalju vett viiakse koos soolhappega ka reaktsioonisegusse VNaOH CM, NaOH = nHCl m = n · M(HCl) Reaktsioonis tekkiva etaanhappe hulk tasakaaluolukorras igas kolvis arvutatakse lähtudes tasakaalulise lahuse tiitrimiseks kulutatud NaOH moolide arvust, millest lahutatakse esimese segu (taustareaktiivid) tiitrimiseks kulunud NaOH moolide arv (vt andmete esitamise tabel). Kui on tasakaalureaktsiooni stöhhiomeetria alusel välja arvutatud kõigi nelja aine hulk tasakaalusegus, saab arvutada näilise tasakaalukonstandi K´C. Erinevalt tõelisest tasakaalukonstandist, sõltub K´C väärtus mõningal määral
konstruktsiooni mõõtmetega, siis rakendatakse võimalike siirete printsiipi ka konstruktsioonide tegelikel siiretel. 23. Siirded. Välis- ja sisejõudude võimalik töö. Selgitada valemit, lisada muutujate tähendused . lk 157 Võimaliku töö puhul vaadeldakse algolukorrana konstruktsioonile mõjuvast koormusest Sk põhjustatud deformeerunud tasakaaluolukorda. Selles esinevad sisejõud märgitakse Nk, Mk, Qk. Uute võimalike siiretena kujutatakse siirdeid, mis on põhjustatud deformeerunud tasakaaluolukorras olevale konstruktsioonile rakendatud mõnest teisest koormusest Si või mõne muu põhjuse poolt. Koormuse Si põhjustatud sisejõud tähistatakse Ni, Mi, Qi. Välisjõudude Sk ja sisejõudude Nk, Mk, Qk tööde summa võimalikel siiretel, mis on põhjustatud koormuse Si poolt, võrdub võrrandi alusel nulliga, milles Dki on jõule Sk vastav siire, mis on põhjustatud koormusest Si. 24. Siirded. Tööde vastastikkuse teoreem. Esimese koormusolukorra välisjõudude (või
ja kontrollida, kas pole tegu vektoritega. Kui jõud mõjuvad piki sama sirget, piisab märkidest. Kui mitte, tuleb kasutada vektoreid. Jõumomendid - juhul, kui keha on teljele kinnitatud, võivad teda pöörata kas ühes või teises suunas; niisiis piisab ka siin märkidest. See, kumba pööret lugeda positiivseks ja kumba negatiivseks, on kokkuleppe asi, tavaliselt loetakse positiivseks pööre vastu kellaosuti liikumise suunda - nii, et pööre suurendaks pöördenurka. Staatikas, st. tasakaaluolukorras, pole sel loomulikult tähtsust, valida võib mõlemat pidi ja oluline on vaid see, et erisuunalised pöörded oleks ka erimärgilised. Sekund ja tema etaloon- Meie jaoks on nii sekund kui meeter olemas vastavates erilaborites kontrollitud ning reguleeritud mõõteriistade kujul. Nii me kasutamegi mõõdulinti ja kella ning ei mõtle rohkem etaloonide (ühikuid määravate eeskirjade) peale. Meeter ja tema etaloon- Aja ja ruumi ühikud
ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule. 6. Loetletud turustruktuuride puhul on uute firmade sisenemine turgu kõige enam raskendatud: Harilik monopol. 7. Alljärgnevatest väidetest vastab tõele: TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga. 8. Monopol saab teenida majanduslikku kasumit pikaajaliselt, sest: Leiavad aset kõrged sisenemisbarjäärid. 9. Tasakaaluolukorras monopolisti hind võib lühiajaliselt: Olla suurem või väiksem kui АТС. 10. Alljärgnevast on täiusliku konkurentsi firma (TKF) tunnuseks: Ei reklaami oma toodangut 11. Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga. 12. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: Р = AFC 13. Monopolisti toodangu nõudluskõver on: Vähemelastne kui TKF nõudluskõver. 14
d ( xs ) ( xs ) b0 m + b1 d m -1 + ..... bm xs dt dt kus sisendsuuruse hälve võib olla mistahes kujuline funktsioon, kordajad a 0 ...an ja b0 ...bm aga on konstandid. Kui süsteem on hälbe xs tekkimisel tasakaaluolukorras, võib võrrandi lahendada null-algtingimustel. Kasutades Laplace'i teisendust: d n ( xv ) d n -1 ( xv ) - st a0 d n + a1 d n-1 + .... + an xv e dt = 0 t t m m -1
analüüsi hetkel olekumuutujate algväärtuste näol. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa. Siseakumulatsioonide puudumise nõude tõttu on süsteemi nullise sisendsignaali korral alghetkel tasakaaluolukorras ning väljundsuurus on samuti olnud püsivalt null. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis. Originaalile üleminek toimub y(s) avaldise lahutamisega osamurdudeks. 2.5.Impulss- ja hüppekajad Impulsskaja on
algväärtuste näol. Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsirežiimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa. Siseakumulatsioonide puudumise nõude tõttu on süsteemi nullise sisendsignaali korral alghetkel tasakaaluolukorras ning väljundsuurus on samuti olnud püsivalt null. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis. Originaalile üleminek toimub y(s) avaldise lahutamisega osamurdudeks. Impulss- ja hüppekajad- Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon
annaabi.ee 
