Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tartu ülikooli sajand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, klassitsism, friedrich, baltisaksa, kultuurielu, romantism, peahoone, ludwig, taasavamine, tugevaks, vaimseks, parrot, keiser, allus, tähetorn, maailmakuulus, astronoom, struve, füüsik, moritz, hermann, jacobi, embrüoloogia, baer, kirurg, anatoom, pirogov, emajõe, koondus, professorite, veterinaaria, senff, väljapeetud, kultuurilooliseltSelle raames olid kõik võrdsed, rahvuse ja seisuse peale vaatamata. 1739. a algas üldine usuline ärkamine. Tlp rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Kuna liikumine ähvardas nii mõisa kui kiriku kontrolli alt väljuda, andis keisrinna Elisabet 1743.a ukaasi, millega vennastekogudused keelati. Katariina II ajal keeld kaotati ja liikumine elas üle uue tõusuaja. Paiguti on vennastekogudused alles tänini. Barokk ja klassitsism (lk 148) Eestisse hakkas ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Itaalia arhitekt N.Michetti projekteeris Eesti kauneima barokkehitise,Kadrioru lossi,mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhke aed. Kauniks barokknäiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned e häärberid koos kõrvalhoonetega (nt Palmse mõisakompleks, Suuremõisa Hiiumaal).
sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talurahva kombelõtvus. Talurahvast kõige otsesemalt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks on siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine.(plussid : tänu sellele liikumisele võeti eestlaste poolt ristiusk omaks, karskus , rõhutasid haridust, rõhutasid, et inimene peab olema püüdlik, edukas) Barokk ja klassitsism Kadrioru lossi projekteeris Nicco Michetti. . Kauniks barokkarhitektuuri näiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur ja kõikehõlmav kunstivool- klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur on Eestile andnud terve rea kauneid mõisaansambleid ja enam-vähem tervenisti klassitsistliku Tartu linna. 1784. a valmisid seal kaks kaunist ehitist- raekoda ja Kivisild. VABAKSLASKMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Pärisorjus hakkab murenema
Mahtra sõda *arvati, et mõisnikud on õige seaduse ära peitnud ja talupoegadele võltsingu andnud Tartu Ülikool XIX saj 15.okt 1632->1656 Tallinnasse->1690 Tartu Academa-Gustavo-Carolina- >1699 Pärnu(1710 lõpetas tegevuse)->1802 avati uuesti Tartus->1919 eestikeelsena *Friedrich Robert Faehlmann- meditsiin, õpetaja, kirjandus *Karl Ernst von Baer- embrüoloogia *Nikolai Pirogov- kirurgia, anatoomia *Wilhelm Struve- maailmakuulus, astronoomia *Georg Friedrich Parrot- ülikooli esimene rektor Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja
o Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused o Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. o Laiendati isikute ringi, kes pääsesid omavalitsusorganitesse o Eesti-ja Liivimaal kehtestati ühtne pearahamaks. Hakati korraldama hingeloendusi Daatumid 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 Roseni deklaratsioon 1739 esimene eestikeele täielik Piibel 1739 koolikohustus Eestis 1765 kohalik kooliseadus nn koolipatent 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 esimene talurahva seadus 1804 esimene talurahva seadus ,,Iggaüks" Õigusakti nimi Aeg Sisu Positiivsed määrused 1765 *talupojad said õiguse vallasvarale *õigus ülejääk turustada *mõisakoormised normeeritakse *max 30 vitsa- või kepihoopi
Teoloogiline ratsionalism: Suund luterluse sees, mis puudutas luterlike pastoreid baltimaades 18. saj II poolel. Otseselt on seotud valgustus ideedega. Kui prantsuse valgustus oli vaenulik kirikute vastu siis saksa valgustusel puudus kiriklik vaenus. Levis atheism, kus inimesed eitasid jumalase eksisteerimist, sest ta ei vasta looduslikele seadustele. Tõi kaasa teoloogilise ratsionalismi ehk õpetus moraalist, mis on hea ja mis on halb. 11) Haridus- ja kultuurielu 18. sajandil ja 19. sajandi algul: Rahvaharidus: Põhja-sõda oli suur tagasilöök. Eesti alal loodi esimest korda talurahva koolide võrgustik, mis oli parem kui Liivimaal (Rootsi aeg), kuid Põhja sõja ajal koolide tegevus lõppes. Sisu: Sama, mis oli Rootsi aja lõpul ehk oli kolm olulist komponenti: 1) Lugemisoskus 2) Katekismuse tundmine (Usuõpetus) 3) Kiriku laulude laulmine. Talupojad, kes said hariduse õpetasid oma lastele ise, kuidas lugeda, katekismust ja kiriku laulude laulmist
Linnused vallutati üle, hakati rajama kirikuid, arenema hakkasid linnad, sisse tulid võõrad kaupmehed. Ristiusuga muutus usk. Muutus suhtumine loodusesse, jumala kätetöö esmane ja loodus teisejärguline. Ristiusk oli konkreetsem ja paika pandum. Tuli sisse palju uusi mõisted. Samas säilisid edasi ka vanad kombed ja uskumused. Üks ei välistanud teist ning nad eksisteerisid koos, kuigi see ei meeldinud kirikule ning rahvast püüti võõrutada. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon.
kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. PM-i võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud mingeid reegleid, mida purustada. Globaliseerumine. Tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Nt Hollywoodi filmid nii USA-s kui Eestis
annaabi.ee 
