Samuti kipuvad inimesed mõtlema järgmiselt: kõike võib teha, kui vahele ei jää. Nii arvavad need, kes maanteel kihutavad, riigi raha taskusse pistavad, eksamitel spikerdavad või teevad midagi hullematki. Muidugi toob ka igapäevaelu meie ette palju kiusatusi teha midagi lubamatut. Inimesest endast sõltub, mida ta otsustab teha, kas visata mõte peast või toita seda, mille tagajärjel ei jää ka halvad teod tulemata. On tuntud ka ütlus, mis on pärit Piiblist: "Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, selle käsi käib halvasti!" On tõsiasi see, et kaaslased avaldavad meile mõju, olgu see siis hea või halb. Ükskõik, kas oleme noored või vanad, kui me ei vali endale sõpru arukalt, siis meie käsi käib halvasti. Vastupidiselt halvale seltkonnale on väga tähtis ja väärtuslik see, kui meil on tõelisi sõpru, kes toovad meis esile meie parimad omadused. Terved sõprussuhted on meie vaimseks ja
Nüüd aga tahtis Kalevipoeg rahu ning ta lahkus Koiva jõe äärest ning eksles mitmeid päevi kuni jõudis Kääpa jõe äärde, sinna kus ta mõõk vee all lebas. Kui nüüd kangelane ise vette astus, ei teadnud ta, et tema enda soov läheb täide vastupidi. Mõõk tundis ära tuttava ning lõikas jalad ära, nii nagu Kalevipoeg ise palunud oli. Hädaga roomas ta kaldale, kuid siiski heitis vägev Kalevipoeg hinge. Vanaisa soovis, et saaks kangelast veel tööle panna ning pidas taevaste tarkadega nõu. Nad otsustasid Kalevipojale valge ratsu anda ja panna ta põrguväravaid valvama.
Hellenismi period oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Mina arvan et selleks põhjuseks võis olla see et välismaal suheldi teiste teadlastega ja vahetati mõtteid mis aitasid neid mõlemaid oma edu saavutamas. Näiteks matemaatik Eukleides kes pani kirja kõik sensed matemaatilised toed mille abil me teame ka tänapäeval geomeetria põhialuseid. Hellenismiaja ühtsus võimaldas tal lähikondsetes polistes ringi liikuda ja vestelda teiste tarkadega nende mõtteid üleskirjutades. Hellenismi ajastu astronoomid olid juba tol ajal veendunud et maa on kera kujuline ja Maa tiirleb umber päikese mitte vastupidi. Siis oli ka selline väga tark mees nagu Ptolemaios kes koostas maakaardi mis hõlmas kogu maad mis oli sellel ajal tuntud. Ptolemaiose seisukohad olid kasutusel kuni uusaja alguseni kuna siis hakkas inimene mõistma et vast ei ole see asi ikka nii nagu Ptolemaios oli väitnud.
spikerdavad või teevad midagi hullematki.Aga enamasti jäädakse vahele.Nagu õeldakse:''Valel on lühikesed jalad''. Muidugi toob ka igapäevaelu meie ette lõputuid kiusatusi teha midagi lubamatut.Mõni suudab vastu panna,teised jälle teevad selle kiusatuse ära. Inimesest endast sõltub, mida ta otsustab teha, kas visata mõte peast või mõelda edasi ja millele enamasti järgneb midagi halba. On tuntud ka ütlus, mis on pärit Piiblist: "Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, selle käsi käib halvasti!" On tõsiasi see, et kaaslased avaldavad meile mõju, olgu see siis hea või halb. Ükskõik, kas oleme noored või vanad, kui me ei vali endale sõpru arukalt, siis meie "käsi käib halvasti." Vastupidiselt halvale seltkonnale on väga tähtis ja väärtuslik see, kui meil on tõelisi sõpru, kes toovad meis esile meie parimad omadused ja aitavad meid kui vaja. Terved sõprussuhted on meie
sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega. Seejärel palus ta tütrel mehed viia samasse kohta, kus nad leidnud oli. Teel aga palus keeletark tüdrukul nad tagasi laeva viia. Hiigel- tüdruk hingas, olles mehed laeva pannud, ning puhus laeva uuesti merele. Paistis uus võõras rand, mille elanikeks olid inimesed, kellel oli pooleldi koera keha. Neid kutsuti penilasteks. Kalevipoeg tappis penilasi ning seejärel kahetsedes kündis vihaselt maast kistud tammepuuga maad. See aga sealsele targale ei meeldinud. Kalevipoeg kahetses
sealt ta enam ei naase. Jõuti uuele maale. Sulev ja Kalevipoeg jäid puhkama laevale, kui keeletark koos sulastega maad kuulama läksid. Öö saabudes jäid nad põõsavarju puhkama. Hommikul tuli suur hiigel-tüdruk kapsaaeda ning leides mehed kapsalehe alt põõnamast, pani ta nad oma põue ning viis koju. Kodus küsis hiigel-tüdruku taat keeletargalt küsimusi ning jõudis järeldusele, et tegemist on tarkadega. Seejärel palus ta tütrel mehed viia samasse kohta, kus nad leidnud oli. Teel aga palus keeletark tüdrukul nad tagasi laeva viia. Hiigel- tüdruk hingas, olles mehed laeva pannud, ning puhus laeva uuesti merele. Paistis uus võõras rand, mille elanikeks olid inimesed, kellel oli pooleldi koera keha. Neid kutsuti penilasteks. Kalevipoeg tappis penilasi ning seejärel kahetsedes kündis vihaselt maast kistud tammepuuga maad. See aga sealsele targale ei meeldinud. Kalevipoeg kahetses
FILOSOOFIA • Ehk tarkuseteadus • Miks me oleme ja miks me elame? • Pythagoras • Matemaatik • Maailm põhineb arvudel • Pythagorase teoreem • Hippokrates • Arst, arstiteadusele alusepanija • Haiguse põhjus peitub looduses, loodus annab ka ravi • Hippokratese vanne • Sokrates • Esimene tõeline filosoof • „Miks ma tean, et ma midagi ei tea“ • Tuleb teada, mis on õige, siis ei saa teha valesti • Tülid teiste Ateena „tarkadega“ • Platon • Sokratese õpilane, esimese kooli (akadeemia) rajaja • Ei uskunud demokraatiasse, võim pidi olema filosoofide käes • Aristoteles • Platoni õpilane, universaalne teadlane ja filosoof • Uurib muuhulgas loodust, maailmaruumi, valitsemist, kirjandust, kliimat
sõduriteks panna, ja sedakaudu said võõrad oma lastele helgema tuleviku tagada. Usu küsimus- seaduse teksti ajalugu. Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga. Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid, sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega, korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus
tuleviku tagada. Usu küsimus- seaduse teksti ajalugu. Need tekstid vormistati kõik sama moodi ja kallite materjalidega sest tegemist oli on püha tekstiga. Kirjalik kultuur hakkab arenema ja selle põhikandjaks on kloostrid, sest seal säilitatakse tekste, kirjutatakse tekste jne. Seal olid olemas nii auditooriumid kui õppekord, ülikoolides oli ja on võimalus suhelda endast targematega või sama tarkadega, kogenud inimestega. Selleks on vaja tegeleda tekstidega, korrata ja lugeda neid. Õigust õpiti läbi kiriku ja kloostrite(kus tekkis juristiharidus) ning on mõlemas väga sarnane. Kristlus annab eetilise kataloogi ja õigust ei saa rakendada ilma eetilise kataloogita. Kristluse ja ristiusustamise periood on oluline, sest ka kirjandus hakkab arendama seda eetilist kataloogi. III Peatükk. Õiguse ristiusustamine 1.Usk ja õigus
annaabi.ee 
