· Toituge võimalikult mitmekülgselt, nii saate vältida mõne lisaaine suurt hulka toidus · Kasutage värskeid või vähe töödeldud toiduaineid · Lugege mis on pakendil kirjas · Sool ja suhkur kujutavad endast suuremat ohtu 11. Säilivusaja kodeerimine · ,,Kõlblik kuni" märgistatakse kiiresti riknevatele toiduainetele. Müümine peale ,,kõlblik kuni" lõppu on seadusega keelatud. · ,,Parim enne" tähistab kuupäeva enne mille on tarija või realiseerija kinnitusel toiduaine kvaliteet parim, kusjuures toodet tuleb säilitada ettenähtud tingimustel. On söödav ka peale märgitud kuupäeva , kuid välimus ja kvaliteet alanenud. 12. Mikroorganismide omadused · on mikroskoopilised · enamik vajalikud osad kahjulikud · leidub kõikjal · osad põhjustavad haigusi · halb toiduhügeen võib põhjustada nende arvukuse suurenemist 13. Kõrge riskiteguriga toidud
eneseväljendus) jne. Soov on teine põhimõiste ja on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuseomadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju mis on võimelised rahuldama vajadusi. Soovid on muutlikumad kui vajadused. Kui ilmub parem toode, kaob soov halvema järele, aga vajadus jääb. Nõudlus on kolmas põhimõiste. Soovid ja vajadused mis on tagatud ostujõuga muutuvad nõudluseks. Tarija kõrvutab oma soove käsutada olevate ressursidega ja esitab nõudluse sellele kaubale, kindlustab tema soovide maksimaalse rahuldamise. Toode. Tooteks nimet kõike, mida sab pakkuda turul funktsionaalsete vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Toode on soovide või vajaduste rahuldamise vahend. Vahetus on akt, kus soovitud objekt saadakse kelleltki teise objekti vastu. Selleks peab saavutama kokkuleppe. Vahetus loob tarbimiseks täiendavaid valikuvõimalusi ja väärtust nagu tootminegi.
Tarnijatele tehtavad ettemaksed kajastatakse järgmistel bilansikirjetel lähtuvalt tehingu olemusest: · Ettemaksed teenuste eest; · Ettemaksed kaupade eest; · Ettemaksed materiaalse põhivara eest; · Ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Kontoplaanis avatakse eelnevalt toodud bilansikirjete nimetuste viisi samanimelised sünteetilised kontod, mida võib täiendavate liigitamisaluste olemasolu korral liigendada. Analüütilist arvestust peetakse iga tarija kohta eraldi, nii et oleks täpselt teada, millisele tarnijale ja kui suur ettemakse tehti. Ettemakse registreeritakse raamatupidamises siis, kui tehakse reaalne raha ülekanne või sularahamakse. Erinevalt ostutehingutest, ei registreerita ettemakset siis, kui selle kohta on ettemaksuteatis või mõni muu makse aluseks olev dokument saadud, vaid siis kui toimub raha väljaminek ettevõttest. Siinkohal rakendatakse ka tekkepõhist arvestust pidavas ettevõttes kassapõhist arvestust.
· MU=3 kui q=4 see on optimaalne kogus madalama hinna puhul, järelikult asub nõudluskõveral. · On saadud nõudluskõvera, teine punkt on võimalik konstrueerida hüpoteetiline nõudluskõver Tarbija Hinnavaru · Väärtuse paradoks- tegelik väärtus väga kõrge , makstav hind on väga madal(õhk, vesi). Selle põhjal nagu ei kajastaks hind hüviste tegelikku väärtust. Näilist vastuolu seletatakse piirkasulikkuse abil. · Tarija maksmise piirvalmidus on rahasumma ta on nõus kulutama, et saada juurde täiendav ühik kaupa. Kui tarbimiskogum on optimaalne võib hüvise hinda pidada maksmise piirvalmiduse mõõduks. · Tarbija hinnavaru tuleneb maksmise piirvalmiduse ülejäägist. · Hinnavaru on hüviste tegeliku väärtuse ja hinna vahe · Tegelik väärtus (kuidas väärtustab tarbija erinevate koguste hindasid) kajastub nõudluskõveral
TR=Q*P · E>1, hinna tõus vähendab kogutulu · E=1, kogutulu jääb hinna tõusu korral samaks. · E<1, hinna tõus suurendab kogutulu Nõudlus on seda elastsem, · Mida rohkem on hüvisel asenduskaupu · Mida vähem tähtis on hüvis · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarvija sisssetulekust Nõutava koguse muutust sõltub ka tarija sissetuleku muutusest ja teiste hüviste hindade muutusest. Nõudluse sissetulekuelastus mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele. Normaalhüvise korra on see positiivne · Sissetulekuelastne (koefitsent > 1) · Sissetuleku mitteelastne (koefitsent < 1 Inferioorse hüvise korral on seissetulekuselastuskoefitsent negatiivne. Hüvise nõutava koguse suuruse sõltuvust teistest hüvistest kirjeldab nõudluse ristelastus.
· Eksklusiivne jaotus Antakse õigus ainult ühele vahendajale toodete müümiseks. Kasutatakse kallite brändikaupade puhul. · Konkreetsete kanalite valimine: Vahendaja vanus, sobivus jne · Koordineerimisüsteemi abil määratakse lülid mis suunavad kanalite koostööd. · Sõltumatu süsteemi - puudub mehhaniline tehing. Kõik lülid sõltuvad tehingukasust · Korporatiivne süsteem koostöö omandiõiguse alusel. Tootja poolt tarija poole või vastupidi · Lepinguline süsteem koostöö lepingute alusel. · Frantsiisileping pikaajaline leping, millega frantsiisi andja lubab selle võtjal kindla tasu eest müüja tooteid või teenused frantsiisi andja nime all kinlda turunduskonseptsiooni järgi. · Frantsiisilepingute tüübid: · Tootjalt jaemüüjale suunatud tootja annab õiguse müüja oma
madal (väljaulatuvate osade tõttu),neid ei saa üksteise lähedale asetada. Siin võib kasutada jalgratta kõikidele osadele eraldi pakendamist. Lisaks tööstusliku pakendi disainile on oluline ka kaubanduspakendi disain. Õigesti kujundatud pakend vähendab poes kulutusi tegevusele, mis sõltuvad oluliselt pakendi tüübist ja konstruktsioonist. Näiteks võib teise astme pakend (rühmapakend) olla konstrueeritud nii, et selle võib asendada otse kaupluse riiulile ja tarija saab ise võtta sellest esimese astme pakendi ( müügipakendi). Kaup peab loomulikult olema eksponeeritud õigesti. Kui teise astme pakendi välimus ei müü, siis peab kaupluse personal esimese astme pakendi võtma teise astme pakendist välja ja asetama kauba riiulile esimese astme pakendis. Pakendi konstruktsioonist sõltub ka aeg, mis kulub pakendi avamiseks ja tühja taara käsitsemiseks. Rootsis uuriti hulgi- ja jaemüüjate tööd poepakendite käsitsemisel. Selgus, et ca 60 % toote
annaabi.ee 
