+ Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus: - Majapidamise eesmärk on- on oma kogukasu maximeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. - Kaulikkus- kui inimese õnne ja heaolu mõõt.
elatustaseme tingimustes, siis püüavad nad sissetuleku vähenedes jääda samale tasemele. Paljud majandusteadlased ei nõustu, et tarbimisotsuste aluseks on suhteline sissetulek. Teine vastuargument on jõukuse mõju tarbimisele. Tarbimise ja tarbimiskulutuste vahe on seletatav kestvuskaupade ostmise ajastamisega. ELÜTSÜKLI HÜPOTEES (LCH) Ratsionaalne inimene peaks võtma tarbimisotsuste aluseks oodatava eluea jooksul saadava sissetuleku. LCH populaarseim tarbimisteooria, kuid sellel on piiranguid, sest eluaegne sissetulek pole määratav. LCH rõhutab tarbimiskäitumise seoseid demograafiaga: -beebibuumid -yuppied (young urban professional) PÜSIVA SISSETULEKU HÜPOTEES (PIH) Sarnane eelmisega, tarbimine sõltub pikaajalisest sissetulekus. PIH põhiidee on, et tarbimine on iga-aastase püsiva sissetuleku konstantne osa, konstantne osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest,
osaks, kus E < 1, ja keskpunktis E = 1. Lineaarse nõudluskõvera korral reageerivad tarbijad hinna-muutustele tundlikumalt suhteliselt kõrgema hinna korral. Lineaarsel nõudluskõveral on konstantne tõus, ED on muutuv nõudluskõveral liikudes, kuna see on protsentuaalsete muutuste jagatis. IV TEEMA TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS TRADITSIOONILINE PIIRKASULIKKUSE TEOORIA Tarbimine; Kaalutud tarbimisotsused; Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Majapidamise eesmärk- oma kogukasu maksimeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. Kasulikkus - kui inimese õnne ja heaolu mõõdupuu Kasulikkus rahulolu, mida saadakse kauba või teenuse tarbimisest Kasulikkuse teooria loojad: Avaldasid oma tööd peaaegu samaaegselt Hans Gossen (1810 1858)
b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. reaalne majanduskasv on vähemalt kaks kvartalit järjest negatiivne Mis alljärgnevatest on kõige volatiilsem SKP komponent majandustsükli jooksul? a. valitsussektori kulutused (G) b. eratarbimine (C) c. investeeringud (I) d. puhaseksport (NX) Kogunõudluse kõver nihkub paremale a. intressimäärade alanemisel b. hindade alanemisel c. maksude tõstmise mõjul d. tootmisvõimaluste piir nihkub paremale Keinsistliku tarbimisteooria kohaselt on peamine tarbimist mõjutav komponent a. indiviidi võime saada lisavahendeid laenuraha arvel b. indiviidi jooksev tulu c. intressimäär d. indiviidi varade suurus Investeeringud kogukulutuste mudelis: a. vähenevad, kui tarbimine suureneb b. suurenevad koos SKP kasvuga c. investeeringud ei ole osa kogukulutustest d. ei sõltu kasutatava tulu suurusest SKP arvestuses võetakse arvesse ainult erasektoris toodetud kaubad ja teenused. - Vale Reaalne SKP on võrdne a
KOGUNÕUDLUSE defineerimine. Kogunõudlus (QD, AD) on majapidamiste,
ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasemel osta soovitud
kogutoodangu hulk. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil.
Kogunõudluse elementideks on seega:
Tarbimine (C)
Investeeringud (I)
Valitsuse kulutused (G)
Puhaseksport (NX)
AD = C + I + G + NX
Kogunõudluse elemendid:
ERATARBIMINE (C- consumption)
· Sõltub kasutatavast tulust kõige rohkem
· Keynesi tarbimisteooria kui inimeste sissetulekud suurenevad, suurenevad ka tarbimiskulud,
aga tarbimiskulude suurenemine on veidi väiksem, kui sissetulekute suurenemine.
o Tarbimise piirkalduvus MPC=C/Y=C/Y=0,75...0,8 ; 0
Inflatsiooni arvutamine : R=N-pi – väiksemate korral ; R+1=(N+1) / (pi+1) NT1: Nominaalseks intressimääraks on 8% ning inflatsiooni tase on 5%. Arvutage milline on reaalne intressimäär. R = 8%-5% =3 ; R+1=(0,08+1) / (0,05+1) R = 2,86 NT2 : R+1 = (0,15 +1) / (0,05+1) R= 9,52 Laenuandmise tasu 1)Laenuadnja soovib saada tasu selle eest, et ta loobub jooksvast targmisisest e. tänasest tarbimisest. Impulsiivne tarbimisteooria – inimene tahab palju raha kohe kulutada. 2)Lanuandja küsib kompensatsiooni likviidsuse loovutamise eest. 3)Laenuandmisega kaasnevad alati riskid, mille eest nõutakse kompensatsiooni. Intressimäärad makromajanduslikul tasandil Intressimäärade kujunemine sõltub väga paljudest majanduskeskkonnas toimivatest teguritest. (inflatsioonimäär, rahvusvahelised finantsturud jne) Kuna kaasajal toimub maailma üldine globaliseerumine ning finantstehingutel praktiliselt piirid
Krediidi kättesaadavust mõjutab ka laenprotsent, see on üheks tingimuseks, millega krediiti antakse. Kõrge protsent heidutab tarbijaid kallimate kaupade ostmisest, samas stimuleerib see rohkem säästma, põhjustades tarbimiskulutuste vähenemise; ootused majapidamise tulevikuhinnangud sissetulekute, hindade, majanduse üldise seisundi kohta mõjutavad oluliselt jooksvat tarbimist. Erinevad tarbimisfunktsiooni teooriad: suhteliste tulude hüpotees see on irratsionaalne tarbimisteooria, mille analüüs baseerub 2 seisukohal: a) tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike tarbimistaseme järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate tarbimistaseme järgi; b) tarbimine on mingil määral harjumuslik, tarbimist mõjutab jooksvate tulude kõrval oluliselt ka eelneva perioodi tarbimistase; 34
annaabi.ee 
