· Lagede ja puitpindade krohvimisel Valmistamiseks 3 võimalust: · Vahetult enne pinnale kandmist lisatakse 0,2-1 osa · Valmistamine tehases kipsi 1 osa lubja kohta · Valmistamine ehitusplatsi segusõlmes Tsement-lubimört · Valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal · Kasutamine niisketes kohtades Valmistamine koosneb 3 etappist: · Kohtades, mis nõuavad krohvlt suuremat tugevust · Materjalide ettevalmistamine - liiva sõelumine, liiva Tsementmört ja vee soojendamine talvel, lubja kustutamine või
müüritööde meetod. · Keemiliste lisanditena, mis takistavad külmumist, leiavad kasutamist mitmed kloriidid, potas jne. Neid lisatakse seguveele 3...8%. Keemiliste lisandite puuduseks on see, et müüritise pinnale võivad tekkida hiljem valged soolalaigud. Mörtide valmistamine ja transport Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: 1. valmistamine tehases, 2. valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, 3. valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid (trumli maht 50... 500 l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2...3 min
Vähesel määral võivad nad sisaldada veel väga peent täitematerjali, pigmenti ja muid lisandeid. Selliseid mörte kasutatakse vuugitäitena plaatimistöödel, krohvi parandamiseks (kipsi taigen), tehismarmori valmistamisel, pingesarruse kanalite täitmiseks (tsemendi taigen) jne. MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: *valmistamine tehases, *valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, *valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid (trumli maht 50...500l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2...3min
Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. 9.8. MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: • valmistamine tehases, • valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, • valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Krohvimördid vajavad üldiselt põhjalikumat segamist. Kipsi sisaldavatele mörtidele segatakse kips juurde alles töökohal, kuna kips tardub väga kiirelt. Tehases valmistatud mört tuuakse ehitusplatsile mikserautoga. Üldse pole transporditavad kipsmördid. Mörtide kasutamiskõlblikkuse aeg sõltub sideaine tardumisajast
Selliseid mörte kasutatakse vuugitäitena plaatimistöödel, krohvi parandamiseks (kipsi taigen), tehismarmori valmistamisel, pingesarruse kanalite täitmiseks (tsemendi taigen) jne. 9.10. MÖRDI VALMISTAMINE JA TRANSPORT Mörtide valmistamiseks on 3 võimalust: *valmistamine tehases, 12 *valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, *valmistamine kuivsegudest tarbimiskohal. Mördi segistid on harilikult väiksemad kui betooni segistid (trumli maht 50...500l, tehastes ka suuremad). Mördi valmistamine koosneb 3 operatsioonist: materjalide ettevalmistamine, doseerimine ja segamine. Materjalide ettevalmistamine seisneb liiva sõelumises (vajaduse korral), liiva ja vee soojendamises (talvel), lubja kustutamises või jahvatamises jne. Doseerida võib kaalu või mahu järgi (analoogiliselt betooniga). Minimaalne segamise aeg on 2...3min.
Teise hoobi veisekarjale andis sundkollektiviseerimine 1947-1949. Kollektiviseerimise käigus moodustati paari-kolme küla baasil üle 2000 väikekolhoosi. Lehmad koondati suuremate talude lautadesse. 1950dantel liideti väikekolhoosid. Mõnevõrra paranes majandamine ning hoogustus uute lautade ehitus. Eestis oli veisekasvatus 17. saj. lõpul naturaalmajanduslik. Veisekasvatussaadusi toodeti tarbimiskohal (ka linnas). Kasvatati aborigeenset (kohalikku) karja ning piimatoodang oli väga väike. Veiseid hinnati peamiselt kui sõnnikutootjaid. 1624. aastal kasutati Purtse mõisas (Virumaal) juba hollandi tõugu sugupulli ning seal oli ka Hollandist toodud lehmi. Seega hakati 17. saj. kohalikku karja parandama hollandi tõuga. 18. saj. võeti veisekasvatuses suund lihakarjakasvatusele, sest sel ajal hoogustus viinatootmine, mis andis veiste nuumamiseks praaka
Teise hoobi veisekarjale andis sundkollektiviseerimine 1947-1949. Kollektiviseerimise käigus moodustati paari-kolme küla baasil üle 2000 väikekolhoosi. Lehmad koondati suuremate talude lautadesse. 1950dantel liideti väikekolhoosid. Mõnevõrra paranes majandamine ning hoogustus uute lautade ehitus. Eestis oli veisekasvatus 17. saj. lõpul naturaalmajanduslik. Veisekasvatussaadusi toodeti tarbimiskohal (ka linnas). Kasvatati aborigeenset (kohalikku) karja ning piimatoodang oli väga väike. Veiseid hinnati peamiselt kui sõnnikutootjaid. 1624. aastal kasutati Purtse mõisas (Virumaal) juba hollandi tõugu sugupulli ning seal oli ka Hollandist toodud lehmi. Seega hakati 17. saj. kohalikku karja parandama hollandi tõuga. 18. saj. võeti veisekasvatuses suund lihakarjakasvatusele, sest sel ajal hoogustus viinatootmine, mis
Juba kauges minevikus oli Euroopa kõikides riikides punaseid veiseid, kes hiljem levisid Aasiasse. Piimatõugudest on maailmakuulsateks saanud hollandi friisi, dzörsi, äärsiri, görnsi ja taani punane. Lihatõugudest : herefordi, sorthorni ja aberdiin- anguse tõug. Kombineeritud jõudlusega tõud: sviitsi, simmentali ning viimasel ajal on kiiresti levinud sarolee tõug. VEISEKASVATUS EESTIS Eestis oli veisekasvatus 17. saj. lõpul naturaalmajanduslik. Veisekasvatussaadusi toodeti tarbimiskohal (ka linnas). Kasvatati aborigeenset (kohalikku) karja ning piimatoodang oli väga väike. Veiseid hinnati peamiselt kui sõnnikutootjaid. 1624. aastal kasutati Purtse mõisas (Virumaal) juba hollandi tõugu sugupulli ning seal oli ka Hollandist toodud lehmi. Seega hakati 17. saj. kohalikku karja parandama hollandi tõuga. 18. saj. võeti veisekasvatuses suund lihakarjakasvatusele, sest sel ajal hoogustus viinatootmine, mis andis veiste nuumamiseks praaka. Mõisatesse toodi nuumamiseks
Selliseid mörte kasutatakse: plaatimistöödel vuugitäitena, krohvi parandamiseks (kasutatakse kipsitaignat), 149 tehismarmori valmistamisel, pingesarruse kanalite täitmiseks (kasutatakse tsemendi-taignat). 10.10. Mörtide valmistamine ja transport Mörtide valmistamiseks on kolm võimalust: 1) valmistamine tehases, 2) valmistamine ehitusplatsi segusõlmes, 3) valmistamine tarbimiskohal kuivsegudest. Mördi segistid on tavaliselt väiksemad kui need, mida kasutatakse betooni korral. Mördi valmistamine koosneb kolmest operatsioonist: 1) materjalide ettevalmistamine, 2) materjalide koguste doseerimine, 3) materjalide segamine. Materjalide ettevalmistamine. See seisneb: liiva sõelumises, talvel liiva ja vee soojendamises, lubja kustutamises või jahvatamises jne. Materjalide doseerimine. Doseerida võib mahu või kaalu järgi. See toimub
annaabi.ee 
