kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, vastasel korral ei ole tehing kehtiv. Samuti ei ole tarbijalepingutes lubatud seaduses sätestatust tarbija kahjuks erinevalt kokku leppida – sellised kokkulepped oleksid tühised. Üldist lepinguvabadust täiendab vormivabadus, st õigus vabalt valida tehingu vorm. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate vorminõuetega teatud tehingute jaoks (nt tehingud kinnisasjadega peavad olema notariaalselt tõestatud). Hea usu põhimõtte tsiviilõiguses sätestab TsÜS § 138 ja võlasuhetes VÕS § 6
juhul, kui lepingus kokku lepitud teoseid parasjagu laos ei leidu, võib müüja asendada tellitud raamatu omal äranägemisel mõne muu samaväärse teosega. Hr Määri Pähe leidiski, et kuna “Minu Utoopia” raamatute trükk müüdi uskumatult kiiresti läbi ja neid lähiajal saada pole, siis kujutab “Lenini kogutud teosed” (mida on külluses) endast vähemalt sama head teost. Nõukogu direktiiv XX/XXX käsitleb ebaõiglaste tingimuste kasutamist tarbijalepingutes. Muu hulgas näeb direktiivi Artikkel 3 ette, et lepingu tingimus, mida lepingu pooled eraldi läbi ei rääkinud ning mis on ühe lepingu poole jaoks märkimisväärselt ebaõiglane, on tühine. Direktiivi Artikkel 4 sätestab, et ebaõiglaseks tuleb pidada sellist tingimust, mis annab lepingu poolele ühepoolse õiguse asendada lepingus kokku lepitud asi vajadusel oma äranägemisel muu samaväärse asjaga. Eufooria oli direktiivi õigeaegselt üle võtnud
juhul, kui lepingus kokku lepitud teoseid parasjagu laos ei leidu, võib müüja asendada tellitud raamatu omal äranägemisel mõne muu samaväärse teosega. Hr Määri Pähe leidiski, et kuna “Minu Utoopia” raamatute trükk müüdi uskumatult kiiresti läbi ja neid lähiajal saada pole, siis kujutab “Lenini kogutud teosed” (mida on külluses) endast vähemalt sama head teost. Nõukogu direktiiv XX/XXX käsitleb ebaõiglaste tingimuste kasutamist tarbijalepingutes. Muu hulgas näeb direktiivi Artikkel 3 ette, et lepingu tingimus, mida lepingu pooled eraldi läbi ei rääkinud ning mis on ühe lepingu poole jaoks märkimisväärselt ebaõiglane, on tühine. Direktiivi Artikkel 4 sätestab, et ebaõiglaseks tuleb pidada sellist tingimust, mis annab lepingu poolele ühepoolse õiguse asendada lepingus kokku lepitud asi vajadusel oma äranägemisel muu samaväärse asjaga. Eufooria oli direktiivi õigeaegselt üle võtnud müügilepingute
On osapooltele kohustuslik täitmiseks - pacta sunt servanda. Lepinguõiguse põhiprintsiipide piiramine Kõik toodud printsiibid kehtivad teatavas ulatuses ning neid on võimalik seadusega piirata. Nii näiteks on tehingu tegemise vabaduse piiranguks lepingu sõlmimise sund, kus seadusega kohustatakse osapoolt lepingut sõlmima. Lepingu sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted, mille kohaselt peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, tarbijalepingutes ei tohi kõrvale kalduda seaduses sätestatust selliselt, et see on tarbijale kahjulik jne. Vormivabaduse piiranguks on seadusega sätestatud vorminõuded. Lisaks võib kitsendus avalduda ka järgnevas: Leping peab vastama põhiseadusele ja headele kommetele. Pooltelt eeldatakse hea tahte olemasolu. Kohtutele on antud õigus tungida lepingulistesse suhetesse. Lepinguõiguse allikad Lepinguõiguse allikad (normatiivaktid) võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised
Koost. V. Kõve ja T. Tampuu. Tartu: Eesti Õiguskeskus, 2004. Teadusmagistritööd: Avi, A. Tühine tehing. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.05.2004. Hallik, L. Tahteavaldus tsiviilõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.06.2005. Kingisepp, M. Tarbijalepingute õiguslik reguleerimine. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.06.1997. Kuurberg, M. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.10.2004. Lappert, P.. Ebaõiglased lepingutingimused tarbijalepingutes. Juhendaja P. Varul. Tartu, 6.11.1998. 83 Autor Autor, Urmas Arumäe, on EBSi õiguse ja avaliku halduse dotsent ja vandeadvokaat. Esimene magistrikraadile vastav teaduskraad omistati talle Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast (LL.M). Sellele lisandusid rahvusvahelise ärijuhtimise magistrikraad (MBA) EBSist ning Euroopa Liidu õiguse magistrikraad (LL.M) Stockholmi Ülikoolist. 2010
Juhendaja P. Varul. Tartu, 2.07.2004. Teadusmagistritööd: Avi, A. Tühine tehing. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.05.2004. Hallik, L. Tahteavaldus tsiviilõiguses. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.06.2005. Kingisepp, M. Tarbijalepingute õiguslik reguleerimine. Juhendaja P. Varul. Tartu, 27.06.1997. Kuurberg, M. Heade kommetega vastuolus olevad tehingud kui tühised tehingud. Juhendaja P. Varul. Tartu, 15.10.2004. Lappert, P.. Ebaõiglased lepingutingimused tarbijalepingutes. Juhendaja P. Varul. Tartu, 6.11.1998. Saare, K. Eraõigusliku juriidilise isiku õiguslikust seisundist iseseisva õiguskandjana. Juhendaja I. Kull. Tartu, 16.12.1999. Vallikivi, H. (2001). (Vallikivi 2001)Välislepingud Eesti õigussüsteemis. Tallinn: Õiguskirjastus. 107 Autor Autor, Urmas Arumäe, on EBSi õiguse ja avaliku halduse dotsent ja vandeadvokaat.
Ebamõistlik kahjustamine on konkretiseeritud VÕS § 42 lg-s 2. Tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. VÕS § 42 lg 3 annab näidisloetelu nendest tingimustest, mis on eelduslikult ebamõistlikult kahjustavad. VÕS § 44 kohaselt eeldatakse loetletud tüüptingimuste tühisust tarbijalepingutes, majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes peab aga ebamõistlikku kahjustamist teise poole suhtes tõendama. VÕS § 43 sätestab erisused tüüptingimuste kasutamisel krediidiasutuste suhtes. Vastavalt ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks lepingutingimust, millega krediidiasutus või muu finantsteenuste osutaja jätab endale tüüptingimustega õiguse põhjendatud juhtudel ette teatamata muuta teise poole poolt või
Ebamõistlik kahjustamine on konkretiseeritud VÕS § 42 lg-s 2. Tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. VÕS § 42 lg 3 annab näidisloetelu nendest tingimustest, mis on eelduslikult ebamõistlikult kahjustavad. VÕS § 44 kohaselt eeldatakse loetletud tüüptingimuste tühisust tarbijalepingutes, majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes peab aga ebamõistlikku kahjustamist teise poole suhtes tõendama. VÕS § 43 sätestab erisused tüüptingimuste kasutamisel krediidiasutuste suhtes. Vastavalt ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks lepingutingimust, millega krediidiasutus või muu finantsteenuste osutaja jätab endale tüüptingimustega õiguse põhjendatud juhtudel ette teatamata muuta teise poole poolt või
kaitsekohustustega. Tehingu tegemise vabaduse piiranguks on eelkõige lepingu sõlmimise sund (nt peab monopoolses seisundis olev teenuse pakkuja nagu näiteks Eesti Energia lepingu sõlmima igaühega, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele). Sisu kujundamise vabadust piiravad seaduse imperatiivsed sätted. Nii peab tehingu sisu olema kooskõlas heade kommete ja avaliku korraga, vastasel korral ei ole tehing kehtiv. Samuti ei ole tarbijalepingutes lubatud seaduses sätestatust tarbija kahjuks erinevalt kokku leppida sellised kokkulepped oleksid tühised. Üldist lepinguvabadust täiendab vormivabadus, st õigus vabalt valida tehingu vorm. Arvestada tuleb siiski seadusest tulenevate vorminõuetega teatud tehingute jaoks (nt tehingud kinnisasjadega peavad olema notariaalselt tõestatud). Hea usu põhimõtte tsiviilõiguses sätestab TsÜS § 138 ja võlasuhetes VÕS § 6. Tsiviilõiguste
annaabi.ee 
