intressimäära kasutamise võimalusele ning seadusjärgse intressimäära (pluss kaheksa protsenti aastas) viivisemäärana esitlemine VÕSis on jäänud deklaratiivseks. Lepingujärgsest intressimäärast suuremad viivised küsitakse välja seaduses lubatud kahjuhüvitisena. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mille pooled näevad ette ka tarbijakrediidilepingus intressimäärana, kuid kui viivisenõue on põhivõlast suurem, peab võlausaldaja seda kohtus eraldi põhjendama. ____ Tsiviilseadustiku üldosa seaduse muudatuse tulemusena (TsÜS §86 lg 1) loetakse heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas juhul, kui pool teadis või pidi
9) RKRKo 3-2-1-12-13, p 15– käendaja ajutised vastuväited; 10) RKRKo 2-16-8219/39, p 14.1.14.3 – tarbijakäenduse ülevõtmine, vastutuse piirmäär. Leppetrahv: 11) RKRKo 3-2-1-36-17 – leppetrahvi mõiste, eeldused; RKRKo 3-2-1-24-16 p 14 lepetrahvi mõiste; 12) RKRKo 3-2-1-109-06 – leppetrahvi kokkulepe, tasaarvestus ja vähendamine (basseiniga maja); 13) RKRKo 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus; 14) RKRKo 3-2-1-112-16, p 20 –leppetrahvi vähendamine ainult poole nõudel; RKRKo 3-2-1-132-12 p 12 – leppetrahvi sissnõudmise vastuolu hea usu põhimõttega; 15) RKRKo 3-2-1-69-08, p 24 – leppetrahvilt viivise arvutamine; 16) RKRKo 2-16-18005/54 09.05.2018 p 12 - VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud teavitamiskohustus 17) RKRKo 2-15-3965/103 06.04.2018 p 31 – leppetrahvi vähendamise alused 18) RKRKo 3-2-1-76-16 p 17 – leppetrahvi tasenduslik olemus.
vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda. Tarbija võib Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingust taganeda vastavalt VÕS §s 57 sätestatule. Tarbija õigus ennetähtaegsele tagasimaksmisele Tarbija võib tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne tarbija krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid.(411 lg 1). Kui tarbijakrediidilepingus ei olnud vastavalt VÕS § 405 lõikele 2 netohinna ja krediidi kulukuse määra äratoomine vajalik, võetakse VÕS 410 lõikes 1 nimetatud juhul aluseks VÕS §s 94 sätestatud intressimäär. Intressi ja muid kulusid võib krediidiandja siiski nõuda krediidilepingu esimese üheksa kuu eest ka juhul, kui tarbija täidab oma kohustused ennetähtaegselt. Tarbija vastuväited
maja) Asjaolud: Osaühingu R hagi K. U vastu 172 000 krooni saamiseks. Õiguslik probleem: RK: „Ei ole välistatud, et leppetrahvina on kokku lepitud, et lepingut rikkunud pool ei saa nõuda osa kokkulepitud tasust.“ – kokkulepe ei ole HUP-i vastane, aga kohtul on võimalik ka sellise kokkuleppe puhul leppetrahvi vähendada. RKRKo 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus Asjaolud: Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Ü. P, Meelis Kulli ja Rein Vanja vastu solidaarselt 97 112 krooni 63 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: 55 RK: „Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu
Võimalikud üksnes sellised lepingu ühepoolse lõpetamise võimalused, millega ei piirata lepingu nõrgemale poolele seadusega antud õigusi, vaid laiendatakse neid. - taganemisõiguse piiramine võrreldes seadusega tarbija kahjuks koduukselepingutes (VÕS § 51) - sidevahendi abil sõlmitud lepingutes asja üleandmiseks või teenuse osutamiseks (VÕS § 62) - tarbijamüügilepingu puhul (VÕS §237) - kindlustuslepingus (VÕS § 427) - tarbijakrediidilepingus (VÕS § 409) Tarbija õigus lepingust taganeda kehtib ainult seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Ta võib lepingust taganeda taganemisavaldusega. Tarbija suhtes ei tohi lisaks lepingust taganemist piiravatele tingimustele siduda taganemisõiguse kasutamise õigust käsiraja või leppetrahvi maksmisega, selline kokkulepe on tühine VÕS § 194 lg 2. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine (§97) – clausula rebus sic ctantibus
VÕS § 404 lg 1 tulenevalt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks tuleb tarbijale viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Seega selleks, et tarbijakrediidileping oleks pooltele siduv, peab leping olema kirjalikus vormis. VÕS § 404 lg 2 p 1-10 on välja toodud tingimused, mida tarbijakrediidileping peab endas sisaldama. Tarbijakrediidilepingus peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate
Praegusel juhul võib kolleegiumi hinnangul olla tegemist olukorraga, kus pooled on kokku leppinud leppetrahvi nõudmise eelduses juhuks, kui eelmüügilepingu p-s 3.1 märgitud töid tähtaegselt ei lõpetata, kusjuures määrav ei ole mitte tööde lõpetatuse aste (puudustega või ilma), vaid just tööde lõpetamise tähtaegsus. 3-2-1-120-08, p 15 - leppetrahvi tühisus tüüptingimusena tarbijakrediidilepingus; Hageja esitas kassatsioonikaebuse Riigikohtusse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1,