i. Reegel: omanikul õigus vallata, kasutada, käsutada, välja nõuda (AÕS § 68 lg 1, § 80) ii. Erand abikaasade puhul: 1. abielu ajal PKS § 22 hinnata, kas on alust lubada S-il kasutada neid asju 2. abielu lahutamise järel PKS § 69 hinnata, kas on alust ka pärast abielu lahutamist, sh kehtib eeldus, et kodune tarbevara on abikaasade ühisomandis 4. Alternatiivne abielu kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõue a. Kas esineb kehtetuks tunnistamise alus? i. kontrollida PKS § 9 aluste olemasolu, sh PKS § 9 lg 1 p 5 koosmõjus TsÜS §-ga 96 hinnata, kas kaasuses esitatud asjaoludel on alust abielu kehtetuks tunnistada b. Kas S saab nõuda abielu kehtetuks tunnistamist? i
PKS kui õigussüsteem on tingimata positiivne õiguskord, kuna PKS on parasjagu kehtiv ehk kindla formaalse tee läbinud ja ius scriptum'i kujul esitatud seadus. Kindlasti lähtub enamik PKS-s eksisteerivatest õigusnormidest ülipositiivsest õigusest ehk on väärtuskord. Samas aga pole kõik nimetatud seaduses esitatud õigusnormid kantud loomuõigusest. Näitena võib siin välja tuua PKS-e § 22 lg 1: § 22. Tarbevara jagamine lahuselu korral (1) Kui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi. Vastavat õigusnormi lugedes jääb mulje, et abielu katkestanud isik ei või nõuda tagasi oma vara, sest nagu normist selgub, kasutab teine abikaasa seda parasjagu oma majapidamises. Tõenäoliselt
pere koos." Kui toidukorras pakuti karaskit, võeti enne soola-leiba või silku-leiba. ,,Teeme nüüd silda alla," öeldi selle kohta, sest nagu teine vanasõna ütleb: ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita." Üksnes heast toidust ei söödud kõhtu täis. [] 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole kohta on tehtud tähelepanekuid, mille põhjal võib öelda, et eestlane on alati kokku hoidnud kõhu arvelt. Ta sõi lihtsat toitu ja hindas palju rohkem näiteks hea riide- või muu tarviliku tarbevara muretsemist. Mäletatakse vanemate õpetust: ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus." See oli üks välise kombekohase korra kohta esitatavais nõudeist. [] Eestlane sõi argi- ja pühapäeval söögikorras alati ühe toidu. Tänapäevases keeles ja arusaamises tuleks öelda, et eestlasel polnud mitmekäigulist lõunat, vaid päevane tugevam toidukord, oli see siis õhtul või lõuna ajal, sisaldas ühe toidu kas äsja valmistatud või
Läänil olevast veekogust oli kalasamisõigus ainult lääniomanikul. Maa uued peremehed hakkasid kalasaagilt kümnist võtma. Kalasaagis esikohal räim. Teised püütavad merekalad olid lest, kilu, tursk, koha, angerjas, haug. -Maakäsitöö Saksa-Taani vallutuse järgselt kujunes Eestis välja profesionaalne linnakäsitöö. Esialgu oli selle mõju maakäsitööle väga tagasihoidlik. Maakäsitöö rajanes endiselt eestlaste käsitööoskustel ja rahuldas maaharija tööriistade ja tarbevara vajadused. Taluperet kui talumajapidamisel rajanevat leibkonda ei tohi pidada samaseks talupidaja perekonnaga, sest peresse kuulus veel muid inimesi: kaugemaid sugulasi, teenijaid. Pere kandev osa oli pererahvas, e peremehe ja perenaise perekond koos lähisugulastega. Sulasrahvas oli ebapüsiv. Sulased ja teenijatüdrukud vahetasid teenistuskohti. Ühel aastal võis teenijaid olla, teisel aastal mitte. Talurahva õiguslik olukord ja selle muutumine Eestis XIIIXVI saj. Küla kui haldusüksus
Abielu lõppemine-abielu loetakse lõppenuks kohtulahendi jõustumisest. Abielu käsitletakse enne abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumist kehtivana. Lahuselu jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Objektiivne lahuselu-puudub ühine majapidamine/kooselu. Subjektiivne lahuselu-ühine majapidamine/kooselu puudub vähemalt ühe abikaasa tahtel. Lahuselu tagajärgedeks on abikaasa ülalpidamine, tarbevara jagamine, eluaseme kasutusõiguse määramine. Abielu lõppemise põhjused: 1. abielu lahutamine; 2. abikaasa surm; 3. abikaasa surnuks tunnistamine (surnuks tunnistatud abikaasa taasilmumisel loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud). Abielu lõppemine surma tõttu-abielu lõpeb abikaasa surma hetkel, abielust tulenevad õigused ja kohustused
Abikaasa surm Abielu lahutus Faktiline (pooled teavad, millal abielu läbi sai) juriidiline Lahuselu: PKS § 22 Ruumiline lahuselu? Subjektiivselt puudub vähemalt ühe abikaasa tahe kooseluks. 1) Abikaasade vahel puudub ühine majapidamine (loobutud või pole seda loodud) 2) Vähemalt üks abikaasadest ei soovi seda taastada (-) Sõda; vangistus Lahuselu õiguslikud tagajärjed Abikaasa ülalpidamiskohustuse muutumine (PKS § 16 lg 3-4) Tarbevara jagamine (PKS § 22) Eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 23) Abielu lõppemine abikaasa surma tõttu Abielu lõpeb abikaasa surma hetkel (PKS § 66) Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh: Abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb Varasuhe lõpeb, tekivad vastavad nõuded: Ühisvara jagamine (PKS § 35,37) Vara juurdekasvu tasaarvestus (PKS § 44,46) Tekivad nõuded pärimisõiguse alusel:
Lattkoda ehitades asetatakse 1-5 m pikkused küttepuud koonusekujuliselt ning need moodustavad püstkojasarnase ehituse. Küttepuid võetakse sealt ära ja tuuakse juurde, äravõetud küttepuud põletatakse ahjudes. Lattkoja sisemust kasutatakse kõige enam panipaigana, kus hoitakse kalavõrke, paadimootoreid, suuski, aga ka kala ja liha. Harva on lattkoda suveköögiks. Nimetatud traditsioonilistest ehitustest hiljem on tulnud kasutusele saun, loomalaut ja hobusetall. Kodune tarbevara. 20. sajandi algul valmistasid handid koduse tarbevara põhiliselt ise. Need tehti puust, juurtest, kasetohust, loomanahkadest, luust, sarvest, riidest ja metallist. Elukutselisi käsitöölisi ei olnud. Kaupmeestelt osteti keedu- ja jooginõud. Nüüdisajal on suurem osa hantide tarbevarast ostetud. Poest ostetakse kausse, taldrikuid, lusikaid, kulpe, tasse, klaase, potte, panne, teekanne, aga ka raadioid, televiisoreid, külmkappe, õmblusmasinaid jm.
annaabi.ee 
