Taoismis ongi kõik Dao . Dao'st saab kõik alguse , Dao on kõikjal . Hieroglüüf , mis tähistab sõna ''dao'' . Taoism on oma alguse saanud Vana-Hiinast . Taoismi on peetud ainukeseks tõeliseks Hiinalikuks religiooniks . Tao on universumi kulg , looduse kord .Tao tunnuseks on näiteks pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus , mis avaldub kahe polaarse jõu näiteks yin yangi vastastikuse mõjuna . Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi. Yin Yangi sümbol . Taoism on levinud kõige enam praeguse Hiina aladel , kuid mõjutab suurelhulgal ka naabermaade Korea , Jaapani ja Kagu-Aasia maasi .1960 aastatest muutus Taoism populaarseks ka läänemaailmas . Taoismil on olnud ka suur mõju kirjandusele ja kunstile .
Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Näiteks võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi. Hüroglüüf, mis sümboliseerib tõelislikult olulisemat teed. Ajalugu Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks.
Usundid: Taoism kujunes Hiinas 5. -6. sajandil eKr. Nimetus tuleb sõnast tao (dao), mis tähendab kulgemist. Tao ei ole jumalik jõud, vaid loomulik vägi, mis paneb maailma toimima. Taoismi kaks poolust on yin (naiselikuus, maa, tume, niiske) ja yang (mehelik, taevas, kerge, kuiv). Traditsioonilise hiina filosoofia kohaselt loovad need kaks jõudu omavahelises vastasmõjus elu energia, taeva, maa ja inimkonna. Taoistlikus maailmas on palju jumalaid. Kong Fu-zi järgijad vastandusid taoismile. Nende seisukoht oli, et tao peegeldub korras ja hierarhias. Konfutsianistide meelest oli taoism liiga emotsionaalne ja maagiakeskne. Konfutsianismi rajatud hierarhiline kord aga kujundas ligi kaks tuhat aastat Hiina ühiskonda ja elu. Muusikale iseloomulikud jooned: Traditsoonilist Hiina muusikat mängitakse soolo pilliga, tavaliselt trummide, keelpilli või flöödiga. Hiina muusika on tavaliselt meloodiline, mitte harmooniline. Mõisted: Pentatoonika – viieastmeline helilaad
Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanil. Ajalugu Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. Vaade Laozi'le kui taoismile alusepanijale on omane vanale lääne sinoloogiale. Taolased peavad selles osas temaga võrdseks Huang-di'd. Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Peamiste allikate hulgas on veel Hua Hu Jing ja Lie Zi. Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Levik
kaasa vaid kahju ja hävingut. Dao`ga ühinemisele ei vii õppimine, vaid sisemine intuitsioon. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Kui inimene on meditatsiooni abil muutunud Dao sarnaseks ehk saavutanud ühtsuse Dao`ga, siis on ta sisemiselt tugev, vooruslik. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Taoism tegeleb looduse vaatluse ja selle kulgemise ehk Tao tundmaõppimisega. Tegutsemine harmoonilises kooskõlas loodusega tähendab taoistile sundimatut ja seega oma tõelisele loomusele vastavat tegevust. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne.
· Tarkuse ja eluviisi alus pesemine Gangeses · Keskendub üksikisiku suhtele maailmaga · Põhi eesmärgiks ongi saavutada vabadus taaskehastuse protsessist. · Taosimi põhiteos "Daodejing" · Universum kogeb lõputut loomise, säilivust ja · Taoismile on omane tundeline suhtumine koosoleku lõpetamise ringlust · YIN-YANG: Vastastikused jõud, YIN-Naiselik · Igaüks loob saatuse enda mõtete, sõnade ja alge, YANG-Mehelik alge, Sisemine ühtsus. tegudega · Viis elementi - puu, tuli, maa, metall ja vesi
ohvritoomise rituaali keskset tegelast järeltulijast last, kes esindas endas surnud esivanema (ülestõusvat) kehastust. Zhou ajal hakati teda nimetama shi'ks (laip, surnu asendaja). Tal oli selles riituses priviligeeritud osa, kuna ta sai esimesena maitsta ohvritoite. Zhou dünastia ajal, kes luges end Taeva mandaati omavaks, sai Shangdi sünonüümiksTian (taevas). Samas arvati esivanemaid olevat Taeva tahte vahendajateks. Keiserliku Hiina usuks oli nii taoismile kui konfutsionismile eelnenud ja neis osaliselt kehastunud Taeva kummardamine. Keiser oli Taevapoeg (Tianzi). Hiina rahvauskumustes ja taoistide poolt kummardatakse siiamaani ka Maa, mulla jumalat Tu Did. Zi tähendus tähtsustus hiina kultuuri alusteose "Zhouyi" ehk "Zhou muutuste" läbi, mis sai hiljem nimeks Muutuste raamat. Selles sisalduvate kuusjoonte kasutuselevõtjaks ja põhiteksti kirjapanejaks (vähemalt kuusjoonte osas) loetakse Zhou dünastiale vaimse aluse pannud Wen Wangi
Seda ei saa mõjutada ega ära osta ohvrite ja rituaalidega. Sellegipoolest on religioossel taoismil olemas nii oma templid, altarid, preestrid, palved kui ka muu atribuutika nagu igas teises religioonis. Dao liikumised pole peale sunnitud, vaid toimivad loomulikult ja sundimatult. Sundimatus on dao üks omadusi ja seega peaks ka daoga olema kooskõlas olekut taotleva inimese käitumine olema sundimatu ja oma tõelisele loomusele vastav. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Taoism tegeleb ka looduse vaatluse ja selle Tee kulgemise tundmaõppimisega. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga
Seega on taoismi peamised märksõnad loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Näiteks võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. 4 Taoimi üks lemmiksümboleid on voolav vesi. Ajalugu Taoismi põhiteos on "Dao Deijng" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Lao-zi (Vana Meister), keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks
spontaansus ja kaastunne. Usaldama peab inimese intuitiivset intelligentsust. · Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. · Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Näiteks võiks loodusega kooskõlas olev kulg olla toimimatus, tegutsemine väljaspool seda kulgu võiks olla juba toimimine. · Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi. ©Käesoleva superspikri tekst on originaallooming, mille autoriõigused kuuluvad antud superspikri koostajale. Ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa edastada, reprodutseerida, paljundada ega levitada ei mehaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 14
Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused peamiselt sellest, et inimesi viivad eksiteele pettekujutlused. Põhiõpetuse olulisi printsiipe on toimimatus, mis aga ei samastu liikumatusega. Taoismile on omane tundeline suhtumine: õnnelik olek, leebus, lapselikkus, süütus, rahu. Üks lemmiksümboleid on voolav vesi. · Budism - Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni(Siddhrtha Gautama) eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus(1.tõde kannatusest) ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus(2.tõde kannatuse põhjusest). Selleks põhjuseks on janu
,,Iidsete õpetus" ehk theravaada ehk hinajaana (väike vanker) jääb kõige usutavamaks Buddha suulisele õpetusele ja tema isikule. Mahajaana (suur vanker) moodustub filosoofilisest ja teoloogilisest pulbitsemisest, võttes omaks arvukad pühad isikud (bodhishattva), kelle poole suunatud jumalakartlikud kultused. See levib loode suunas, jõudes Kesk Aasiasse ja V sajandi alguses Hiinasse, kus budism ei vastandu põhiliselt ei taoismile ega konfutsianismile. Jõudnud järgmisel sajandil Koreasse ja seejärel Jaapanisse, tekib temas arvukaid koolkondi, millest kõige tuntum Euroopas on zen, mis põhineb istudes mediteerimisel. Tiibetis, kuhu budism jõudis VII sajandil, kujunes välja originaalne vorm, vadzrajaana ehk teemantvanker, milles samanismiga segunevad tantrismi mõjud, esoteeriline õpetus, mida antai edasi õpetajalt õpilasele. Vaimulikud ülemad, kes valitsevad Tiibetis alates XI
vaimse tervise ja soodustab pikaealisust. Laozid nähti kui jumalat ja neid kes tundsid hästi tema õpetust kui mestreid. Zhuangzi filosofeeris olemise olemuse üle. Avaldas umbusku keele ja ideede sõnastamise suhtes. Chan/zen eeldatakse, et inimene peab liikuma tagasi algusesse, algaja meele ehk kogemine elu kui esmakordselt nagu laps. Konfutsianism Konfutsianism on pigem ühiskonnaideoloogia kui usund, kuid lisaks hariduse ja reeglite vajalikkusele peab oluliseks ka kulgu. Vastandub taoismile. Konfutsianism kui usund: Esivanematekultus Usk loodusjõududesse ja kulgu yin ja yang, looduse tasakaal Religioosne lõppeesmärk on ühtimine algolemisega Indiviidi eesmärk on tarkuse otsimine ja täiusliku ning harmooniline tasakaalu ja meele saavutamine Konfutsianism kui ühiskonnaõpetus: Keisri ülistamine keiser kui eeskuju, taeva kulgemise teostaja Põhirõhk ühiskonna, mitte indiviidi kulgemisel
ise. See tuleneb asjaolust, et mõlemad seisavad väga lähedal Pleromale, milles kõik vastandid hävivad ja üheks saavad." (JUNG 2004:345) Siin näeme sarnasust taoismi ja Jungi käsitluse vahel selles, et eksisteerivad kaks eristunud vastandit. Erinevus aga seisneb selles, et esiteks ei määratle taoism kahte vastandprintsiipi Hea ja Kurjana, mis tooks siiski kaasa vältimatu vaenu. Vaen põhiolemuses on aga taoismile kui sügava harmoonia usundile võimatu ning lausa keelatud asi. (Oluline on siinjuures muidugi meeles pidada, et Jungi käsitluses on nii Hea kui Kuri ambivalentsed ning seega ei ole vastandumine nii absoluutne.) Taoism kasutab Yin ja Yang printsiipi pigem kui paratamatuid töövahendeid, mille abita oleks raske üldse ette kujutada, kuidas saaks asju üksteisest eristada. Neil mõistetel puudub igasugune moraalne dimensioon. Ka Jung kasutab vastandprintsiipe
annaabi.ee 
