Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus poolsajala, ainult tähtsamate pulmakülaliste juuresolekul ning mõrsja pidi samal ajal nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Peale tanutamist sai mõrsjast noorik. Kolmanda päeva keskseim sündmus oli nn rahakorjandus. Kõik külalised pidid teatud taldikule panema mündi ning seejärel tohtisid nad võtta lonksu viina. Sageli kujunes rahapanemisest ka võistlusi, mille tarbeks oli oluline pulma palju raha kaasa võtta. Väljakäidud raha sai noorpaar endale.
Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke. Teise päeva tähtsaim sündmus oliu mõrsja lahkumine vanematekodust. Ta silmad seoti kinni ja mänguliselt üritati teda nö röövida. Teisel pulmapäeval mõrsja ka tanutati. Tanutamine toimus poolsajala, ainult tähtsamate pulmakülaliste juuresolekul ning mõrsja pidi samal ajal nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Peale tanutamist sai mõrsjast noorik. Kolmanda päeva keskseim sündmus oli nn rahakorjandus. Kõik külalised pidid teatud taldikule panema mündi ning seejärel tohtisid nad võtta lonksu viina. Sageli kujunes rahapanemisest ka võistlusi, mille tarbeks oli oluline pulma palju raha kaasa võtta. Väljakäidud raha sai noorpaar endale.
Laulu ja muusika saatel pöördub seltskond majja tagasi. Väljaspool Kolga-Jaanis oli ainult see osa aletule tseremooniast tuntud. Pärast söömist järgnes sisuliselt kõige olulisem komme pulmades, nimelt tanutamine e. linutamine naise peakatte (linik, rätik, müts, tanu) mõrsjale pähepanemine. Alles selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati pidama noorikuks. Tanutamisega oli abielu sõlmitud. Enamasti tanutati mõrsja peiukodus sinna jõudmise päeval. Kohati tehti seda ka mõrsjakodud. Tanutamist toimetati tavaliselt poolsalaja, tähtsamate pulmategelaste juuresolekul kuskil kõrvalruumis aidas, saunas või laudas. Tanutajaks oli üldiselt peiu ema (kui see oli surnud, siis isamehe naine). Kui tanutamine toimus mõrsjakodus, siis oli tanutajaks kaasanaine (harva oma ema). On ka teateid isamehest kui tanutajast. Ilmselt uuemad andmed kõnelevad peigmehest kui lõplikust tanu pähepanijast
selgemini esile kultuurilise eripära. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm.Nõnda kõlasid pulmades omal ajal itkud, rituaalsed pulmalaulud ja loitsud, mille saatel pruut viidi isakodust peiukoju ja tanutati. Tantsuks mängis valjuhäälne torupill. Tänapäeval registreeritakse abielu Mendelssohni pulmamarsi saatel, pulmapeol mängib mõni nüüdisaegne tantsubänd või parema puudusel muusikamasin. Muistseid pulmaitke ja -laule võib aga minna kuulama folkloorirühma kontserdile.Viimasel ajal on käibele tulnud väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi
Kui siis loomad need paelad sarvede otsa tõstsid või kuidagi muudmoodi need enda külge aheldasid, olid nad aheldatud ka uue perenaise külge. Nad olid oma uuele perenaisele lojaalsed. Siis toodi välja ka pruutkirst jälle sai rahvas hinnata pruudi jõukust ja töökust. Seekord siis kirstu raskuse järgi. Tanutamine oli märk, mis tähendas uue pere loomist. Kui pruut sai endale pähe abielunaise tanu, olid nad peigmehega ametlikult abielus selleks polnud kirikus jah-sõna ütlemine. Tanutati peigmehe kodus, tavaliselt esimese päeva õhtupoolikul. Tanutamisel lõigati pikad neiujuuksed lühikeseks. Neiu tanutati varjulises kohas ja juures võisid viibida vaid tähtsaimad pulmaosalised jällegi kardeti, et kuri vaim saab noore naise kätte. Eesti pulm ennemuiste Tanutamise ajal istus pruutpaar kõrvuti. Tanutaja oli peigmehe ema või isamehe naine. Lõigati
poolsed pulmakülalised ehk saajarahvas. Nende saabumine oli kõige laulurikkam osa pulmast. Pruudikodus söödi ja joodi ning edasi mindi peiukoju. Teel lapsepõlvekodust uude koju pidi pruudi nägu kindlasti kaetud olema. Tanutamine ehk pruudile naise peakatte pähe panemine oli pulma keskne rituaal. Selles peituski kogu pulma tähendus. Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna öeldes. Tanutati esimese päeva õhtupoolikul ja peigmehe kodus. Tanutamisega kaasnes ka pruudi pea piiramine-pikad neiujuuksed lõigati lühikeseks. Tanutamise toiming oli püha ja salajane. Tanutamise ajal istusid pruut ja peigmees kõrvuti, tanutajaks oli peigmehe ema või isamehe naine ehk mõõgaema. Kõigepealt lõigati juuksed ja kammiti pead, seejärel võttis tanutaja tanu ja lõi sellega pruudile vastu põske ja lausus tanutamissõnad. Esimesed kaks
sajandil ka kihlaraha või käsiraha, mille suurus olenes peigmehe jõukusest ja mis pidi olema hõbedas. Juhul kui pulmad pruudi süü tõttu siiski ära jäid, tuli kingitused ja raha tagastada, kui aga peigmehe süü tõttu, jäid need hüvituseks. Laulatus ja pulmad ei langenud vanasti tavaliselt kokku. Kiriklik laulatus oli Eestis pikka aega, vähemalt 19.sajandi keskpaigani, kohati kauemgi, teisejärguline. Rahva silmis oli abielu alguseks pulmad ja mõrsja sai noorikuks kui ta tanutati. Tavaliselt toimus laulatus peale pulmi ja vahel alles koos esimese lapse ristimisega. Laulatus oli aga siiski kohustuslik, sest seal taga olid seadus ja kohtuvõim. Pulmi peeti hilissügisel või talvel, sest sügisel olid talud kõige jõukamad ja kiireid töid ei olnud takistuseks. Kunagi ei tohtinud pidada pulmi vana kuuga. Usuti, et noor kuu edendab sigivust, toob õnne ja tervist. Noore kuuga kositud naine oli kaua noor, vana kuuga aga läks
oma valdused noorele perenaisele üle andis. Pulma teisepoole suursündmuseks oli pruutkirstu toomine. Kirstu uhkuse ja raskuse järgi sai külarahvas hinnata pruudi rikkust ja töökust. Seepärast olid kavalamad sinna ka kive põhja pannud. 8 Tanutamine ehk pruudile naise peakatte pähe panemine oli pulma keskne rituaal. Selles peituski kogu pulma tähendus. Nii saadi abielunaiseks, mitte aga kirikus jah-sõna öeldes. Tanutati esimese päeva õhtupoolikul ja peigmehe kodus. Tanutamisega kaasnes ka pruudi pea piiramine-pikad neiujuuksed lõigati lühikeseks. Tanutamise toiming oli püha ja salajane. Tanutamise ajal istusid pruut ja peigmees kõrvuti, tanutajaks oli peigmehe ema või isamehe naine ehk mõõgaema. Kõigepealt lõigati juuksed ja kammiti pead seejärel võttis tanutaja tanu ja lõi sellega pruudile vastu põske ja lausus tanutamissõnad. Esimesed kaks korda pandi tanu
Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm. Nõnda kõlasid pulmades omal ajal itkud, rituaalsed pulmalaulud ja loitsud, mille saatel pruut viidi isakodust peiukoju ja tanutati. Tantsuks mängis valjuhäälne torupill. Tänapäeval registreeritakse abielu Mendelssohni pulmamarsi saatel, pulmapeol mängib mõni nüüdisaegne tantsubänd või parema puudusel muusikamasin. Muistseid pulmaitke ja -laule võib aga minna kuulama folkloorirühma kontserdile. Viimasel ajal on käibele tulnud väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle tänapäevaseid
annaabi.ee 
