KUUBA 15 sajandil saabus Kuuba saarele Christoph Columbus ning Kuubast sai ligi neljaks sajandiks Hispaania koloonia. MAMBO · Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika mõjutusi. · Algul oli mambol rituaalne sisu: mambo-trummide vahendusel suhtlesid inimesed jumalatega, kusjuures trumme oli palju ja igaühel neist mängiti oma rütmi. · Mambo kujunes välja iseseisva tantsuna 1940. aastatel. TUNNUSED: · 4/4 taktimõõdus, mille rütmika meenutab boolerot · Boleroost aeglasem · Keerulised sammud RUMBA · Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. TUNNUSED: · kirglik () · aeglases tempos. · 4/4 -taktimõõdus tants. · tantsijad selles tantsus peaks välja nägema nagu armunud. · samme loetakse ,,kiire, kiire, aeglane". TSA-TSA-TSA
polegi.Quickstep näib kiire ja muretu, teiekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu on kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustel tantsitakse aeglast fokstrotti neljanda tantsuna ning sellele järgnebki kohe noorem vend quickstep, mis on võistlusprogrammis viimane standardtants. Quickstepi tempo on 50 takti minutis. Quikstep on põimunud teiste moehulluse tantsudega nagu tsarleston, polka, castle walk. 6 Kokkuvõte Tants on kujunenud üheks levinumak kultuurse puhkuse vormiks. Ta on saanud rõõmsate
Loomismüüt võib olla loits, ravimisvormel, sünnisõnad jne. Seos loomismüüdi ja loitsu vahel tuleneb animistlikust mõtteviisist, mille kohaselt on maailm (ja tema nähtused ning objektid) hingestatud. Selle mõtteviisi (uskumuse) kohaselt saab nähtusi ja objekte mõjustada suheldes nende hingega (vaimuga). Seda vaimu (või hinge) saab mõjutada, kui talle esitada tema sünnilugu. Zanriliselt võib loomusmüüt olla esitatud nii jutustusena, lauluna, tantsuna, draamana või nende seguna. Vormiliselt võivad loomismüüdid olla väga ulatuslikud ja komplitseeritud, kuid on küllaldaselt ka lühivormilisi loomismüüte (mõistatuste, vanasõnade, kõnekäändude vms kujul). Loomismüüdid võivad eksisteerida nii suulises pärimuses kui ka kirjalikult fikseerituna. Paljude religioonide pühakirjad, eeposed jmt sisaldavad loomismüüte. Loomismüüdi järgi võib loomine toimuda väga erinevalt. Friedrich Robert Faehlmannist
loodi üle kogu maa; kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. Koorilaulu ja laulupidude eufoorias jäi rahvatants pisut tahaplaanile. Näib uskumatuna, kuid veel sajand tagasi arvati, nagu polekski eestlastel oma rahvatantsu. Tuntimäletati vaid "Kaera- Jaani", mida siis rahvatantsu pähe tantsiti. "Kaera-Jaani" algupära iseenesest on huvitav, kuigi see on ka tuliseid vaidlusi tekitanud. Tartust viisid mitte-eestlastest üliõpilased "Kaera-Jaani" Eesti rahvusliku tantsuna isegi kuni Kaukaasiani välja, kus tollele naljaviluks ka peenem nimi olla välja mõeldud: Jean de Kaër. Arvatakse, et tantsulugu sai nõnda menukaks sellepärast, et ta kohe algusest peale oli seotud kindla viisi ja liikumisega. Mingil hetkel taipasid rahvaluulekogujad rahvatantse koguma ja kirjeldama hakata. Selle ürituse peamiseks eestvedajaks sai Oskar Kallase juhtimisel Eesti Üliõpilaste Selts. 1930. alanud "puhta" eesti rahvatantsu otsingud
Kehaline kasvatus on erinevates maades erinev (Kirch. 2011: 1). Ootused ja hindamissüsteem võivad samuti varieeruda. Kehalise kasvatuse üle on vaieldud pidevalt, mille tulemusena on iga riik teinud just omale hetkel parima valiku (Kirch. 2011: 2). Eesti koolides on kehaline kasvatus kohustuslik õppeaine. Hinnatakse õpilasi nende võimete ning üldiste keskmiste normide järgi. Sooritusi hinnatakse numbrites (Lukas 2010: 6). Soomes esineb kehaline kasvatus tantsuna ning ei ole igas kooliastmes kohustuslik. Aines keskendutakse õpilase arengule. Lähtutakse eelkõige sellest, mida õppimisega saavutada tahetakse (Kirch 2011: 3). Taanis nagu Eestiski on kehaline kasvatus samuti kohustuslik kõigis kooliastmetes. Jooksvaid hinded kehalise aktiivsuse eest aga ei panda, hinnatakse hoopis õpilase huvi õppimise vastu. Kuna õpilase huvi numbrites väljendada ei saa, kirjutavad õpetajad hoopis hinnanguid (Kirch 2011: 3). Saksamaal esineb kehaline kasvatus
Lavatantsuga tegelemine aitab jõuda kehalise mitmekülgsuseni ja seeläbi ka enesetundmiseni. Selle tarvis kuulub tantsija ettevalmistusse nii klassikalise (klassikalise balleti alused, jazz- tants), kaasaegse (vabatants, improvisatsioon) kui ka hiphop-tantsu (breik, hiphop freestyle, street jazz jne) valdkonda kuuluvate tantsustiilidega tegelemine. Karaktertants on üks lavatantsu eriliike, üks koreograafia väljendusvahendeid. Karaktertants on sündinud iseloomustava tantsuna. Algselt, st 16.-17.sajandil, on karaktertants tants, mis nõuab tegelase iseloomustust, tants karakteris, kujus. Vabatants tantsunumbrid, mis baseeruvad modern-, nüüdis-, vaba-, loov-, kontakttantsul ja/või improvisatsioonil. Vabatants eeldab mõtestatud ja läbitunnetatud tervikut. Estraaditants stiliseeritud lavatants; show-, karakter- ja rahvatantsu elemente sisaldavad tantsunumbrid. Estraaditantsu iseloomustavad efektsus, kergus, pidulikkus ja atraktiivsus.
kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski. Võistlustel tantsitakse aeglast fokstrotti neljanda tantsuna ning sellele järgnebki kohe noorem vend quickstep, mis on võistlusprogrammis viimane standardtants. Aeglase fokstroti tempo on 30 takti minutis ning quickstepil 50 takti minutis.
Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 9) "Kes on täna meiega?" Kes on täna meiega? Nastja on täna meiega. Võib laulda enne tüdrukute, siis poiste nimed. Lapsed plaksutavad rütmi kaasa. 11.2. Teretamistantsud "Eesti polka" ehk "Teretamistants" Ette ja taha ja tere, tere, Nastja, tere, tere, Dima ja tere, tere, Nikita! Ette ja taha ja tere, tere, Olja ja tere, tere, Sasa! Ja tere, tere, Vanja! Õpetaja tervitab järgemööda kõiki lapsi. Hiljem võib õppida seda tantsuna. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 2021) K. Rüütli "Hommikutants" Hommik käes, kaunis päev, siin vaid rõõmsaid lapsi näen. Hommik käes, kaunis päev, lööme tervituseks kokku käed. (K. Rüütli 2004. Lk 9) 23 Õpetajaraamat 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks K. Tammik "Lahti-kinni" Lahti-kinni, lahti-kinni, käsi on mul kaks, lahti-kinni, lahti-kinni,
annaabi.ee 
