valitsemiseni ning lõpuks absoluutsesse puhtusesse, kus jääb alles ainult ilu. *Indias peetakse tantsu loojaks jumal Šivat. Tantsukultuur Lõuna-Indias Lõuna-India tantsud on alguse saanud templitest, eesmärgiga ülistada jumalaid ja jumalannasid. Esitajaks noored Devadasid. Lõuna-India kultuur on enamasti terve universumi tähistamisele pühendunud. Tantsud kehastavad enda väljendamist, sotsiaalseid suhteid või on esitatud vaimses keskkonnas. India tantsudel on rikas ajalugu. Keskajal tantsiti kuningate ja kunstihuviliste toetusel. Tantsud tähistavad elu, puhtust, rõõmsameelsust. Tantsud on suur osa rikkast India kultuuripärandist. *Iseloomustavad kaunid poosid *Seda õppides tantsija justkui väljub pinnapealsest teadvusetasandist *Teeb lisaks füüsisele ka mõistuse erksaks *On rafineeritud jooga vorm *Äärmiselt tugevate rütmidega, jõuline ja sensuaaln India klassikaline tants bharatanatyam
lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja boston. Aeglases valsis peavad tantsijad parketil liuglema loomulikult ja voolavalt, püsides ka hoogsate pöörete ajal paarina tihedalt koos ning säilitama oma kauni tantsuhoiu. Sujuv tõus ja laskumine on kohustuslikud, sest see on rahulik õhtutants. Aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi aeglast ja viini valssi. Võitlustel on tantsudel oma järjekord, mis võib samuti erinevates maades erinev olla. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas. 2
Võimas rühm Võimsasse rühma (nimetati ka Vene Viisikuks ja Balakirevi ringiks) kuuluvad lisaks 3 vaadeldavale isikule veel ka Mili Balakirev, Cesar Cui ja rühmituse ideoloog Vladimir Stassov. Võimsa rühma nime sai, kui 1860-ndate aastate keskel ilmus Stassovi muusikakriitiline artikkel, milles vene rahvuslikku muusikute koolkonda nimetati väikeseks, kuid juba võimsaks rühmaks. (Artikkel pidas silmas küll kõiki rahvuslikke heiloojaid, kuid Balakirevi ring oli selleaegsete heliloojate hulgas kõige rahvuslikkum.) Samas võiks selle nime panna ka puhtalt loomingu põhjal- suures osas võimsad teosed (ajaloolised ooperid, programmilised teosed, laulud- kuulates on tunda jõudu ) Aleksandr Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Realism: Olustiku pi...
Giacomo Meyerbeer ajaloolise ainestikuga heroiline oope r,suur tähtsus on massistseenidel ja kooridel. Lüüriline ooper- kujunes saj. II pool. tähelepanu keskpunkti tõusid inimeste intiimvahekorrad. .Ainestikuna kasutati kuulsaid kirjandusteoseid.Ooperi autorid ei püüdnud edasi anda teose filosoofiat,vaid keskendasid tähelepanu peategelaste isiklekele vahekordadele. Operett(e väike ooper)-suur roll on muusikata tekstil,episootidel,dialoogidel, kuhu põimitaks nalju ja satiiri.Ka tantsudel on väga oluline roll. Operett kuulub meelelahutuse kunsti valdkonda.Operett jaguneb: 1)Satiiriline Pariisioperett 2)Meloodiline Viinioperett Franz Schubert(1797-1828) Pani aluse vokaalsetel,-esimene romantiline helilooja Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis . Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina .Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist .Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima klaverit ja viiulit Looming
sajandi lõpukümnendeil. 1878.aastast ,,Vanemuise" seltsi orkestrit, laulukoori ja näitetruppi juhtinud August Wiera lõi neile kollektiividele toetudes pidevalt tegutseva poolkutselise teatri. Etendusi hakati andma korrapärases rütmis, igal nädalal. 1880.aastail kõlasid teatrilaval esimest korda eesti keeles Shakespeare'i ja Moliere'i dialoogid. Sajandivahetusel kogusid populaarsust ,,ilunäitused" (pseudo)mütoloogilised vaatemängud, milles oli tähtis koht lauludel, tantsudel ja lavaefektidel. Ühiskondlik tõus. 1890.aastail sündis rahva meeleolus ja ühiskondlikus elus suur muutus. Seisuseühiskond oli nagunii juba lagunemas, rahvuslus oli saanud üldiseks ja rahva mentaliteet teisenenud. Esile tulid eesti haritlaste uus põlvkond, kes ei piilunud sakslaste või venelaste poole, vaid oli truu oma rahvusele. Kael August Hermann, Jaan Tõnisson, Villem Reiman jt rajasid Tartusse
Sotsiaalpedagoogika dotsent Mare Leino Tallinn 2014 Tants päästab paljude elu Alustaks sellest, et tants on rütmiline liikumine, mis kuulub inimese eneseväljenduste hulka. Inimene väljendab oma tundeid- nälga, valu, rõõmu, hirmu- oma liigutustes. Kultuuriloos tuntakse tantsimist väga iidsetest aegadest. Tantsul on ajaloolised juured kõikides kultuurides ja tsivilisatsioonides. Vanal ajal oli tantsudel rituaalne iseloom ja maagiliste hoiakutega tantsude abil püüdsid meie esivanemad mõjutada loodusnähtusi. Tantsimist on aastasadu kasutatud kui ühiskondliku suhtlemise ja ravivahendina. Meie ajal paljud teadlased väidavad, et keha vaim ja emotsioonid on oma vahel seotud ning tantsu ja liikumise kaudu on võimalik luua oma emotsionaalset ja füüsilist tervist. Kaasaegses tantsuteraapias on seotud liikumine, tants, terapeutilised praktikad ja psühholoogilised teooriad.
Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude alguseks, mõned arvavad, et alguseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algajad tantsijad, kuid kuna see on kiire tants ning nõuab paari head koospüsimist, on seda vahel raske omadanda. Võistlustel on tantsudel oma järgjekord, mis võib samuti erinevates maades erinev olla. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas. Natukene standardtantsudest üldiselt... Esimene paaristants viini valss on üle sajandi olnud inspiratsiooniallikaks uute valsiliikumisel põhinevate seltskonnatantsude loomisel. Seltskonnatantsudest on valsi järeltulijana kahtlemata menukaim aeglane valss. Tema sünniajaks loetakse aastaid 1924 1926,
Arvatakse, et tollal üldlevinud ütlus "mitte midagi Dionysosest" kritiseeris algselt tragöödia liigset kaugenemist jumala tõelisest austamisest suurtel dionüüsiatel, mis olid tragöödiate ettekandmise peamiseks kohaks. See, et Dionysose kultus lähtus pigem rahvalikust traditsioonist, soodustas ilmselt tragöödia arengut. Aristotelese järgi on tragöödia arengus oma osa ka saatürite, kes olid loomaliku olemuse, nilbete zestidega ja piiritu seksuaalsusega veinijumala saatjad, tantsudel. Dionüüsiate draamakonkurssidel osalevatele autoritele oli kohustuslik esitada lisaks kolmele tragöödiale ka üks kergema iseloomuga draama saatüritest. Dionysose seosel hullumeelsuse, naiste, tantsu ja muusikaga ning piiride kadumisega looma, inimese ja jumala vahel on tragöödiale oma tähtsus. Veel ilmekamalt näitab veinijumala seotust tragöödiaga maski kasutamine. Nimelt austati teda sageli maski kujul. Maskiga näitleja võib katsetada erinevaid identiteete, olemusi või
Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida. Mõned tantsuõpetajad peavad seda tantsu ka standardtantsude aluseks, mõned arvavad, et aluseks on siiski aeglane fokstrott, mida Eestis standardtantsudest alles viimasena õpetatakse. Viini valssi õpivad ka juba algajad tantsijad, kuid kuna see on kiire tants ning nõuab paari head koospüsimist, on seda vahel raske omandada. Võitlustel on tantsudel oma järjekord, mis võib samuti erinevates maades erinev olla. Eestis tantsitaksegi kõigepealt aeglast valssi, viini valss on standardtantsude järjestuses kolmas. TANGO: Algselt Argentiinast pärit tango erineb oma temperamendi poolest kõigist teistest standardtantsudest ning arvatakse, et ta sarnaneb kõige enam ladinaameerika tantsudega. Tangoga seostuvad ajaloost noavõitlused ning seksuaalne ergutus, tantsu saatis tavaliselt kitarr, viiul ja flööt
Loomade suhtlus ja inimkeel. Loomad kasutavad enamasti üldiseid, ebatäpseid ja miimilisi signaale, kuid on ka rida erandeid. Inimkeele ja loomade signaalide vahe pole kvalitatiivne, vaid kvantitatiivne. Meemesilase tants kui keel, selle inimkeelega sarnased omadused. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue ressursiasupaiga, lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal ühe kahest tantsust: ringtants(resurss lähiümbruses) või vibav tants(resurss kaugemal). Tantsudel inimkeelega sarnased omadused: sümboolsus – oluline info on tantsusse sisse kodeeritud stiliseeritud viisil; kronesteesia - kajastatakse sündmusi, mis on võrreldes suhtluse toimumise koha ja ajaga ajalis-ruumiliselt nihutatud. Edusammud inimkeele mõistete õpetamisel loomadele, järeldused neist ja tuleviku väljakutse. Tavaline inimkeel võimatu, sest pole hääleaparaati. Edusammud viipekeelega, arvutite abil jms. Loomad suudavad palju suhelda, meie lihtsalt ei suuda neid mõista.
annaabi.ee 
