Ncr = ²EI / l0² Euleri kriitiline jõud; l0 posti arvutuspikkus. Toodud võrrandist saame pärast M2 ja Ncr asendamist Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 62 l 20 1 e2 2 . (4.10) r Tavaliselt võib konstantse ristlõike korral võtta ² = 10. Kui esimest järku moment on kons- tantne, tuleks kaaluda väiksemat väärtust (konstantsele üldisele paindemomendile vastavaks alumiseks piiriks on 8). Väärtus ² vastab sinusoidaalsele kõveruse jaotusele. 0 0 Joonis 4.4 Posti deformeerumine pikijõu mõjul Oletades, et piirseisundis tõmbe- ja survearmatuuri suhtelised deformatsioonid on võrdsed, kuid
M¨argime, et suurim ja v¨ahim v¨aa¨rtus v~oivad esineda ka mitmes punktis. N¨aiteks funktsioonil y = sin x on l~oigul [-2, 2] suurim v¨a¨artus 1 ja v¨ahim v¨ a¨artus -1. Suurim v¨a¨artus saavutatakse punktides x = - 3 2 ja x = 2 ning v¨ ahim v¨a¨ artus saavutatakse punktides x = - 2 ja x = 2 (joonis 1.8). Kons- 1 3 tantne funktsioon (joonis 1.2) saavutab koguni k~oigis punktides oma suurima ja v¨ahima v¨a¨ artuse. ¨ Uhtlasi olgu mainitud, et funktsiooni suurim ja v¨ahim v¨a¨artus l~oigul [a, b] v~ oivad esineda kas vahemikus (a, b) v~oi u ¨hes l~oigu otspunktidest a v~oi b. N¨aiteks joonisel 2.13 kujutatud funktsioon saavutab oma v¨ahima v¨a¨artuse m l~oigu vasak- poolses otspunktis x = a ja suurima v¨a¨artuse M vahemikus (a, b) asuvas punktis x = x1 .
M¨argime, et suurim ja v¨ahim v¨a¨artus v~oivad esineda ka mitmes punktis. N¨aiteks funktsioonil y = sin x on l~oigul [-2, 2] suurim v¨a¨artus 1 ja v¨ahim v¨a¨artus -1. Suurim v¨a¨artus saavutatakse punktides x = - 3 2 ja x = 2 ning 1 3 v¨ahim v¨a¨artus saavutatakse punktides x = - 2 ja x = 2 (joonis 1.8). Kons- tantne funktsioon (joonis 1.2) saavutab koguni k~oigis punktides oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse. ¨ Uhtlasi olgu mainitud, et funktsiooni suurim ja v¨ahim v¨a¨artus l~oigul [a, b] v~oivad esineda kas vahemikus (a, b) v~oi u ¨hes l~oigu otspunktidest a v~oi b. N¨aiteks joonisel 2.13 kujutatud funktsioon saavutab oma v¨ahima v¨a¨artuse m l~oigu vasak- poolses otspunktis x = a ja suurima v¨a¨artuse M vahemikus (a, b) asuvas punktis x = x1 .
nitsioonini [lk 44]. Lugulaul Kuna integraal ja tuletis on tihedalt seotud, alustame ka sarnase lugulauluga – kihutad mäest alla. Muidugi, nagu sissejuhatuses juba mainisime, on nüüd käes kevad ning suuskade asemel oleme andnud Sulle hoopis ratta. Lisaks on meil see- kord käepärast spidomeeter ja tahame arvutada hoopis läbitud tee pikkust. Kuidas seda teha? Oskame tee pikkust kiiruse ja aja abil leida siis, kui kiirus on kons- tantne. Sellisel juhul on ka kiiruse graafiku alla jääv kujund kenasti ristkülik ning pindala valem ühtib täpselt tee pikkuse leidmise valemiga: Probleem on aga selles, et mäest alla veeredes kiirus aina suureneb. Seega küm- nendaks sekundiks läbitud tee pikkuse leidmiseks ei piisa enam sellest, kui vaa- taksime spidomeetrit näiteks alles viimasel sekundil ning kasutaksime seda kii- rust oma läbitud tee pikkuse leidmiseks. Probleemi lahendus on siiski üsna lihtne:
Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult ühe päevaga ( tegemist on kosmoselaeva X omaajaga ), kuid tegelikult ( näiteks kosmoselaeva Y omaaeg ) möödub ikkagi 33 aastat. Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on
Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult ühe päevaga ( tegemist on kosmoselaeva X omaajaga ), kuid tegelikult ( näiteks kosmoselaeva Y omaaeg ) möödub ikkagi 33 aastat. Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on
Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c – d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis. Tegemist on konstantse liikumiskiirusega. Sellisel juhul saame aja dilatatsiooniks: Sellisel liikuval kosmoselaeval X käiksid kellad 12 000 korda aeglasemalt kui mingisugusel suvalisel paigalseisval kosmoselaeval ( tähistame seda Y ). Kui kosmoselaeval X on näiteks möödunud 1 päev, siis kosmoselaeval Y on möödunud juba 33 aastat. Kuna kosmoselaeva X kons- tantne liikumiskiirus on v = c – d, siis sellise liikumiskiirusega läbitakse ( kui aja aeglenemist ehk aja dilatatsiooni ei esineks ja kui sõidetakse järjest umbes 33 aastat ) 3,1199041 * 1017 (m) vahemaa ruumis. Kuid aja dilatatsiooni olemasolu korral läbib kosmoselaev X sellise vahemaa ruumis ainult ühe päevaga ( tegemist on kosmoselaeva X omaajaga ), kuid tegelikult ( näiteks kosmoselaeva Y omaaeg ) möödub ikkagi 33 aastat. Teekonna aeg ühest ruumipunktist teise jõudmiseks on
annaabi.ee 
