Krsus sitis Indrekust mda ning kutsus ta kaasa. Nad lksid poodniku juurde, kelle kest Krsus ksis vabadusvitluse jaoks parteile raha. Mningase vaidluse peale sai ta lpuks sada rubla ning lahkus. Edasi sitis ta jrgmise ri ette, kus kordus seesama ikka ja jlle. Ainult viimane rimees keeldus kategooriliselt maksmast. Edasi Indrek koos Krsusega ei sitnud. Indrek hakkas koju Vargamele saatma Rahva Spra ning Viljasoo kirjutisi. ldse hakkas ta kodustele rohkem kirjutama. Isa kodus polnud sellest kigest aga huvitatud, ksis vaid Indreku venna Andrese jrele. Kristi on uuesti otsustanud, et tahab siiski Ameerikasse minna, peale vestlust Indrekuga. Viimane tles et tema arm on ilus ning Kristi arvas, et Indrek naerab ta le. 18. peatkk Kristi isa hoiatab teda Indrekuga suhtlemise eest. Aga isa hoiatusel oli otse vastupidine mju. Indrek ja Kristi vestlevad nuhkidest ning Kristi arvates on need kige jubedamad olevused maa peal. Indrek ritab teda mber veenda, kuid asjatult. 19. peatkk
pikesekummardamisest loobumine. Selle otsuse tulemusel pidi uus residents Tell el Amarnas loovutama oma koha vanale residentsilinnale Teebale. Mrkimaks oma truudust Teeba linnajumalale Amonile muutis vaarao oma nime Tutanhatonist Tutanhamoniks. Ning oma noort naist ei kutsunud ta enam Anches-en-patoniks, vaid Anches-en-Amoniks. Nii kummaline kui see ka ei ole, kuid Tutanhamon oli thtsusetu valitseja ja peavigastuse tagajrjel tekkinud ajuverevalum lpetas enneaegselt tema elu, ta oli kigest kaheksateistkmne aastane. Temast on teada, et ta oli ketserkuninga Ehnatoni vimees ja tenoliselt ka ta lihane poeg. Tema kuninglike tegude kohta puuduvad teated, tema valitsejafunktsioon on selgusetu, kuid vib kindlasti arvata, et vaevalt suutis saata midagi thelepandavat korda inimene, kes suri kaheksateistkmne aastasena. Kuulsaks sai ta eelkige tnu oma hauakambri avastamisele ja tigale, et see haud, vastupidiselt kigile teistele vaaraohaudadele, polnud rstatud, samuti
Ginny.Mlemad ngid vlja nagu paadunud pasatskid.Britat llatas,et Silver oli tema teadmata ostnud endale jubedad salariided.Brita sitis pargist eemale ja parkis auto hes krval tnavas.Ta tegi pattu,mida Gunnar ei sallinud silmaotsaski-stas sigareti.Brita rahunes.nneks ei viibinud Gunnar parasjagu vlismaal,htul on vimalik arutada asjade seisu.Brita keeras otsa ringi ja sitis kodu poole.Prast htuski,kui taldrikud tassid olid paigutatud nudepesumasinasse ja rahu majas,tles Brita mehele mdaminnes,et on vaja oluline probleem lahendada. Kas tegi autoga avarii?ksis Gunnar Lugu tsisem.Plekimlkimisega ei hakkas ma sind ttama. Lk 318-319 Gunnar kergitas kulme.Brita esitas levaate Silveri-Ginny loost.Ta pdis olla vimalikult neutraalne ega lisanud oma snadele emotsioone.Varem polnud Brita Gunnarit nii raevuna ninud.Polnud kahtlust,et tal tsi taga.Gunnar vajus mttesse,Brita tardus diivaninurka-loomulikult tundis ta ennast sdlasena
tourettes, Blew. (M. Research, P kast special: Nirvana, Kuum, 1994. Juuni, lk. 40-41) Kurt Donald Cobain Kurt Donald Cobain sndis 20-ndal veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asetseb umbes 120 kilomeetrit Seattlest edelas, Washingtoni osariigis. Kurti lapseplv oli rahaliselt turvaline: ema ttas sekretrina ja isa oli mehhaanik. Kurt oli hperaktiivne laps, seega anti talle tihti rahusteid. Ilmselt sai sealt ka alguse tema narkomaania. Ta elu oli nnelik kuni ta sai 7- aastaseks siis lahutasid ta vanemad. See oli tiesti tavaline lahutus, kuid Kurtile mjus see halvasti. Ta muutus kinniseks ja temaga oli raske suhelda. Peale lahutust elas ta kordamda ema ja isa juures, kuid kuna kumbki teda ei soovinud, lks ta elama oma sugulaste juurde. 8-aastaselt tekkis Kurtil kujuteldav sber, kelle nimeks sai Boddah.( M. Appleton, Kurt Cobains Biography, http://www. kurt-cobain.com/) Kurtile ei meeldinud koolis. Talle meeldis maalida ja laulda
Elu on liiga lhike. Tuleb suhelda ainult nendega, kes seda vrivad Ei vitnud mina, ei vitnud sina. Vitis hoopis keegi kolmas, keda sa uskusid rohkem kui mind. Elu on joonistamine ilma kustukummita Alati mtleme sellele mis meil puudub, harva sellele mis meil on Eksimine on inimlik, andestamine jumalik ra anna alla Nrtsinud roosi rinnas ei kanta, igale poisile musi ei anta ige sber on see, kes hoiab su kest, kuid puudutab sdant Igaks neb su vlimust, aga ainult mni ksik mistab su olemust Ilus on see, kes end ilusana tunneb Mngisin tikkudega, vanaema andis laksu vastu srmi. Mngisin armastusega, keegi ei keelanud, ikkagi oli valus Hoia telist spra kahe kega Armastus on siis, kui ned kedagi, aga tunned seda khu kaudu tle, et hoolid ja nita seda See ongi see sprusevrtus, mida oskavad hinnata vhesed Jd hest ilma, loobud kigest Soov -on lootus endale midagi saada ning lootus sureb viimasena Mngi mnguasjadega, tunded jta vlja
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Pagan võtaks, vahel õmbleb ta valgega, vahel mustaga. Ta võiks tõesti ühe või teise juurde jääda, nii ei suuda seda keegi meeles pidada. Aga Sid saab selle eest nahatäie, see on kindel!» 12 Tom ei olnud linnakeses eeskujulik poiss. Kuid ta tundis eeskujulikku poissi väga hästi ja vihkas teda. Juba paari minutiga või isegi varem oli ta kõik oma mured unustanud. Mitte sellepärast, et tema mured oleksid talle karvavõrdki kergemad või vähem kibedad tundunud kui mehe mured mehele, vaid sellepärast, et uus võimas huvi surus nad seks korraks tagaplaanile ja tõrjus nad tema mõtteist välja -- samuti nagu täiskasvanu unustab oma õnnetused uute ettevõtete ärevuses. See uus huvi oli uudne kõrgelthinnatud vilistamiskunst, mille ta oli äsja ära õppinud ühelt neegrilt ja mida ta nüüd segamatult soovis harjutada. See meenutas linnu vidistamist, sulakõlalist lõõritamist, kusjuures keele otsaga tuli kiiresti suulage puudutada
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
