tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigepealt antakse kogupauk sotside pihta ning jätkatakse konservatiivide tampimisega, jäädes siiski viisakaks. See on strateegiliselt hea käik kritiseerimaks tänaseid poliitika- ja arvamusekujundaid, jäädes samal ajal presidendi institutsioonile omapäraselt erapooletuks. Haaratakse mõlema vaate esindajate tähelepanu. Samal ajal jääb kuulajaisse küsimus, et kumma poolt kõneleja siis ikkagi on. Kõne jätkub siinkohal huvitavalt. Tuld antakse küll edasi, aga enam ei sihita seda konkreetsete maailmavaadete ega erakondade pihta, vaid poliitikamaastikule
vibraatormasinaga). Koristamispäeval lähevad kohvipuu viljad töötlemisele. Kasutatakse kahte meetodit kuiv ja märg. Enamasti vabastatakse oad viljadest märgmenetluse teel. Kohvioad lähevad edasi kas päikese kätte kuivatamisele või kuivatisse. Araabia kohvipuu ubadesse jääb niiskust 10%, kongo ubadesse 8%. Kuivatamisel kaotavad oad idanemisvõime. Hõbejast sarvkestast vabastatakse oad tampimisega või koorimismasinais, mis neid ka poleerivad. Seejärel toorkohv sorteeritakse. Märgmenetlus annab kõrge kvaliteediga kohvi. Parimad toorkohvioad on sinakasrohelise või hallikasrohelise värvusega. Pruun värvus või plekilisus osutab töötlemisvigadele. Kuivmenetluse korral asetatakse kohvi viljad kohe päikese kätte kuivama. Sellist menetlust kasutatakse tavaliselt pikema kuivaperioodiga maades (Aafrika).
- ülevalminud mustadest viljadest. Vilju korjatakse mitmes järgus: - eel-, - põhi- ja - järelkorjamine. Kasutatakse kahte meetodit: - kuiv, - märg. Enamasti vabastatakse oad viljadest märgmenetluse teel. Kohvioad lähevad edasi kas: - päikese kätte kuivatamisele või - kuivatisse. Hõbejast sarvkestast vabastatakse oad: - tampimisega või - koorimismasinais (poleerivad neid). Kuivmenetluse korral asetatakse kohvi viljad kohe päikese kätte kuivama. Poes müüakse enamasti röstitud kohviube. Kohvi röstitakse kuivalt kõrgel temperatuuril (kuni 220 kraadi). Jahutatakse kiiresti, et vähendada aroomiainete kadusid. 10. Kohvi olulisus ja toiteväärtus, kasulikud omadused. Kohvis on väga vähe energiat andvaid toitaineid (valke, süsivesikuid, rasvu). Kõige rohkem on kohvis:
läbimõõduga auk. Ankruks on 500 mm pikkune ja 60 ... 100 mm läbimõõduga plasttoru, mis on täidetud betooniga (mark 400) ja fikseeritud tsentrivarda alumise otsa ümber sarrusrauast ristiga. Betoonisegu on plasttorus tihendatud vibreerimisega. Tsenter asetati looduses märgile varem valitud asukohta puurmasina vibroagregaadi sondiga valmispuuritud auku. Auk puuriti sellise sügavusega, et hiljem sai kujundada sobiva välisvormistuse. Auk varda ümber täideti liivaga ja tihendati tampimisega. Tsentrivarda kohale asetati betoonist (mark 400) valmistatud krae nii, et varda ülemine ots jäi krae alumisest pinnast ~5 cm madalamale ja tsentrimärk ülalt vaadates krae avause keskele. Sõltuvalt märgi asukohast asetati kraele mõõtudega 400 × 400 ×100 mm: - tüüp 5001: metallist katteplaat, mõõtudega 250×250×6 mm, milles on 10 mm läbimõõduga avaused. Plaat on kaetud epoksüüdvärviga "EPITAR"
271. Mida nimetatakse pinnase tugevdamiseks Tööde kompleks, mille tulemusena pinnased muutuvad siduvamaks, tugevamaks, ilmastikukindlamaks. 272. Mida tuleb teha pinnase tugevdamiseks Muldkeha tihendada, tasandada, pinnas peenendada, lisada pinnast, segada pinnas sideainega, tasandada, tihendada segu, niiskusreziimi reguleerimine. 273. Tihendamise masinad, nende jaotus .pinnas ja kattematerjal tihendatakse masinatega staatilise survega, vibreerimisega, tampimisega. Masinad: staatilised rullid, vibrorullid, liikurvibroplaadid, tampmasinad, käsitsi juhitavad vibroplaadid. 274. Asfaldi laoturid, nende liigitus Kasutatakse asfaltbetoon-ja kuummustsegude paigaldamiseks teede ehitusel ja remondil. Võtab vastu kalluriga toodud asfaltbetoonisegu, pideval edasiliikumisel annustab vastuvõtupunkrist vajaliku koguse ja laotab selle ühtlase kihina ettenähtud laiuses, tihendab eelnevalt laotatud kihti ning silub kihi pealispinda
Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist
ID = , (2.18) e max - e min 24 Joonis 2.14 Traadist kobes- taja pinnase suurima võima- liku poorsuse saavutamiseks kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus, emin on pinnase poorsustegur maksimaalselt tihedas olekus. emin määratakse kuiva pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kuni selle kaal enam ei suurene. Seejärel arvutatakse max ja emin. emax leidmiseks kallatakse kuiv pinnas väikeselt kõrguselt ettevaatlikult silindrisse, mille põhja on asetatud traadist kobestaja (joonis 2.14). Pärast silindri täitmist tõmmatakse kobestaja välja, kaalutakse silindris olev pinnas ja leitakse min ning emax. ID võib leida ka otseselt mahumasside kaudu. Kui kasutatakse kuiva pinnast, siis d = ja
betoon tuleb tugevam. 24. Betooni tugevus, selle määramine ja mõjurid Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20cm, sõltuvalt kasutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20ºC ja õhu niiskus 90...100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Koefitsendi k suurus sõltib proovikeha mõõtudest ja on 10cm kuubi puhul 0,95; 15cm puhul 1,0 ja 15cm puhul 1,05
Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. 33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20°C ja õhu niiskus 90-100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel. Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga - k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. R28 = k X Rs (N/mm2) Koefitsiendi k suurus sõltub proovikeha mõõtudest ja on 10 cm kuubi puhul 0,9; 15 cm puhul 1,0 ja 15 cm puhul 1,1
omadustele on skeletil osakeste suurus, kuju, mineroloogiline koostis. Mida kohevas olekus, emin-pinnase e max-lt tihedas olekus (määratakse kuiva pinnaseosakesed hõljuvad ebavesiliiv: peeneteralisem on skelett, seda suurem on vee mõju pinnase omadustele. pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kui selle kaal '= -u=h-h1w=0. ehk ikr=h1/h=´/w=(-w)/ w, mida nim kriitiliseks 1.2.2 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Väga erinev kividest (O 10-neid cm- enam ei suurene. Id mahumasside kaudu: Id=max/*(-min)/ max-min). gradiendiks. See sõltub ainult pinnase mahukaalust. Tõusva veevoolu puhul
ID = , (2.18) e max - emin kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus, emin on pinnase poorsustegur maksimaalselt tihedas olekus. emin määratakse kuiva pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kuni selle kaal enam ei suurene. Seejärel arvutatakse max ja emin. emax leidmiseks kallatakse kuiv pinnas väikeselt kõrguselt ettevaatlikult silindrisse, mille põhja on asetatud traadist kobestaja (joonis 2.14). J o o n is 2 .1 4 T ra a d is t k o b e s - ta j a p in n a s e s u u r im a v õ im a - lik u p o o r s u s e s a a v u ta m is e k s
annaabi.ee 
