Looduskaitseühing Kotkas Looduskaitseühing Kotkas on Eesti looduskaitseorganisatsioon, mis loodi 1989 aastal, kolme mehe poolt. Kelleks olid Einar Tammuri, Urmas Selliste ja Olev Merivee. Kotkas on tegelnud kotkaste ja musttoonekure kaitse ja loendusega Eestis. Esimeseks esimeheks oli Einar Tammur (1989-2004). Pärast tema surma sai ühingu esimeheks Robert Oetjen. Kotkas on Alam-Pedja looduskaitseala hooldajaks. Ühingule kuulub Palupõhja looduskool (kaasomandis Eestimaa Looduse Fondiga). Sellesse ühingusse uute liikmete lisanduses ja Eesti riigi arenedes kujunes ühingust kümne
teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht, Panso lõpetas 1955 esimese eesti diplomeeritud lavastajana GITISe ja tema läbimurret senise režii stampide kõigutajana tähistas Draamateatris tehtud diplomilavastus, Tammsaare „Kuningal on külm”. Kümnendi keskpaiku esietendusid selsamal laval Tammuri suurejoonelised, emotsionaalselt mõjuvad klassikatõlgendused – Lermontovi „Maskeraad” (1954, peaosades Ellen Liiger ja Kaarel Karm) ning Shakespeare’i „Antonius ja Kleopatra” (1955, peaosades Aino Talvi ja Kaarel Karm). 1958. aastal lavastas Kaarel Ird „Vanemuises” traagikat ja koomikat põimiva tõlgenduse Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehest”, Shylocki rollis Ants Lauter (kes oli 1950. aastal Draamateatrist tagandatud ja Tartusse n.-ö. maapakku mõistetud). 1950
Näis, et neil tekkis teineteise vastu sümpaatia. Mõni aeg sellest hiljem algasid Draamateatris Eino Alti näidendi ,,Võõras" proovid. Teatrimaja oli remondis, nii et nad harjutasid raudteelaste klubis, mis asus Tehnika tänaval ja oli Ita kodule Paldiski maanteel üsna lähedal. Gunnar hakkas teda sealt koju saatma. Ita maja vastas elas saatuse tahtel teatri elektrik, kes neid aknast nägi ja seejärel läks Ilmar Tammuri juurde kaebama. Tuli suur pahandus, kuna Ital oli tol ajal Draamateatri peanäitejuhi Tammuriga lähedased suhted. Aga kokku nad Gunnariga jäid ja olid koos lõpuni. Ita ja Gunnar puhkasid palju ja reisid mööda Eestit samuti palju. Nende suved Pärispeal, Gunnari suvekodus, olid helged. Nad võisid kahekesi tundide kaupa mööda metsi konnata. Mõnikord olid nad isegi pikemalt kahekesi Hiiumaal ja lihtsalt puhkasid. (4)
eelistamine ekspressioonile. Ruum ei iseloomustanud inimesi, ruum pandi psühholoogilisse tähendusse seda ei kasutatud. Lavakujundid olid ruumilises mõttes passiivsed. Nii näitlejad kui ka kriitikud jälgisid seda, kas näitleja siseelu on õige. Suur diskussioon Stanislavski üle. Märksõnaks saab ,,elav Stanislavski" - teda peab mõistma ja kaasa elama. Olmerealism koosnes lüürilisusest, atmosfäärist ja sotsiaalsusest. 3. Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja. Ird hindas harmoonilist ansamblimängu ja realistlikku teatriesteetikat. Nagu Menningki pidas ta oluliseks teatri õpetavat rolli ja tööd publikuga. Just Vanemuises viidi läbi esimesed publiku- uurimused,selgitamaks teatrikülastajate repertuaarieelistusi. Ird pidas väga oluliseks ka kaasaegsete eesti autorite ergutamist uute näidendite kirjutamisele. Tema lavastajaloomingu omapäraks on , et ta
Samas mõlemais realismis oli tähtis ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Taotleti paikade tegelikust täpset repredutseerimist nii lavakujunduses kui ka kostüümides. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vineerist, kunstlikult loodud. Dekoratsioonid olid küll maalitud realistlikult, kuid oli näha, et nad on loodud kunstiliselt. Ruum oli puhtalt keskkond, ta ei iseloomustanud tegelast. Ei olnud ka aktiivset ruumi kasutamist. 3. Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja. Kaarel Ird oli jõuline teatrijuht. Paljud tema põhimõtted lavastaja ja t-juhina pärinesid Menningult. Menningule sarnaselt hindas lavastaja Ird harmoonilist ansamblimängu ja realistlikku teatriesteetikat. Tema jaoks oli oluline teatri õpetav roll ja töö publikuga. Ird pidas oluliseks kaasaegsete eesti autorite ergutamist uute näidendite kirjutamisele. Tema omapäraks on
Need olid iseloomulikud just 60ndatele ja 70ndatele. Ilmar Tammur (1921-1989) Oli lõpetanud TK Lavakooli 1941. Sõja ajal kuulus ERKA koosseisu. Pärast sõda stazeeris Moskva Kunstiteatri juures. 1944-1946 töötas näitleja ja lavastajana Vanemuises, Draamateatris, Kandles. 1948-52 Endla peanäitejuht, 1952-70 Draamateatri peanäitejuht, 1970-74 Filharmoonia peanäitejuht, 1974-78 ETVs ja Rakvere teatris. 1978-89 Noorsooteatris näitleja. Draamateatris Tammuri ajal tipptasemel trupp, kuid probleemid rakendustega. ,,Kaitseingel Nebraskast". Hea koostöö tekkis Rannetiga: ,,Kadunud poeg", ,,Südamevalu", ,,Kriminaaltango". Ibseni ,,Peer Gynt", Goethe ,,Faust" jne. Probleemid Draamateatris: · Suur osa trupist on rahulolematu (alarakendatuse ja alla võimeid rollide ja kesise repertuaari tõttu) · Kriitika on rahulolematu · Tekib intriig, kus vastandatakse Panso ja Tammur. Panso oli haritud, intelligentne,
mille koosseisu kuulus ka looduskaitse valitsus 1989 looduskaitse ja metsamajanduse komitee punane nimestik (punane raamat). (juhataja Heino Luik). muudeti keskkonnaministeeriumiks. 2001 ratifitseeriti Århusi konventsioon (lepe, mille Einar Tammuri eestvedamisel asutati eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada 2009 riiklik looduskaitsekeskus, 1966 asutati Eesti looduskaitse selts (ELKS), rahvalik looduskaitsekooperatiiv Kotkas, millest hiljem keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu keskkonnateenistused ja kiirguskeskus ühendati
ja paaril korral isegi oopereid, heatasemeline muusikakool 91 , sõjaväe-, Kaitseliidu ja tuletõrje- orkester, mitmed kultuuriseltsid (eesti Ilmarine ja Võitleja, saksa Harmonie, Vene Emigran- tide Komitee Narvas jt (Ojakäär 2000: 185–186)). Üsna arvukalt oli ka tantsumuusikaga lõbustuskohti: hotellide Euroopa ja Peterburg ning raudteejaama restoranid, kohvikud ja restoranid Hawai, Linden, New York, Du Nord, Tammuri kohvik ja Jõekohvik, ohvitseride kasiino, Kreenholmi rahvamaja, Jaanilinna tuletõrje saal jt. Suvehooajal lisandusid Narva- Jõesuu lokaalid: Pauli baar, Franzia, Merekasiino, villa Capriccio, Kuursaal ja Rannahoone kaks saali (ibid). Kuursaali aias oli veel kõlakoda, kus sageli esinesid ka välismaa muusikud. Kui siia lisada erinevate kultuuriseltside ja karskusseltsi peod, siis tuleb tunnistada, et Narvas
annaabi.ee 
