Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha. Nad on isegi omamoodi uhkedki selle üle, et on põlvest- põlve alandlikult mõisa orjanud ja jumalat teeninud. Nende tõug on kollasepäine ja sinisilmne, nad teavad oma esivanemaid kümme põlve tagasi. Alati on nad võtnud naise oma sugukonnast, et säilitada tõu puhtust. Tammarulaste mõttemaailma kajastab kõige paremini vanaema. Mari on samasugune nagu teised pereliikmed, ta sarnaneb nendega nii välimuselt kui ka mõtetelt. Oma armastuse eest võitleb ta alatute võtetega, süüdistades Tiinat libahundiks käimises. Margus on oma pere laps. Ta on küll vastuvõtlik Tiina ilu ja teistmoodi mõtete suhtes, kuid ei suuda kaitsta teda alusetute süüdistuste vastu, Margus on alalhoidlik, ta ei näe võimalust väljaspool perekonda (ühiskonda) elamises.
Märdi ainus elusiht on koguda varandust. Raha on tema silmis ainus väärtus, ainus mõõdupuu. · "Libahunt": põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina. Vastamisi on kompromissitult oma ideaale järgiv indiviid ning alalhoidlik, olusid arvestav hulk. Kumbagi konflikti osapoolt aga ei saa hukka mõista, Tiina eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud. · Lavaklassikas püsivad ka Kitzbergi lõbusad rahvatükid ("Rätsep Õhk", "Püve talus", "Kosjasõit"). Nende väärtuseks on · ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned;
ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva kuulujuttudega kaasa, et Tiina on libahunt ja samasugune nagu ta ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9. Jah usub, sest ta ise nägi oma silmadega, kuidas Tiina silmad himustasid varssa aasal , kui nad seal olid ja ühtäkki ei olnud ei varssa ega Tiinat. 10. Nende arvates on ta teistsugune, teist verd. Nemad isegi hakkasid teda libahundiks pidama. Nende maine kaoks, kui nad oleksid teiste külarahva vastu, sest teised arvasid samamoodi , et Tiina on libahunt.
ütles, pani Marguse kohkuma. Ta oli näinud milliseks Tiina oli muutunud . Ta tahtis teist võimalust otsida, et see asi saaks lahenduse. Tema jaoks oli see meeletus. 8. Ma arvan, et Marguse vanemad. Kuna nemad läksid külarahva kuulujuttudega kaasa, et Tiina on libahunt ja samasugune nagu ta ema oli. Kuigi olid kasvatanud teda väikesest peale aga siiski pöörasid Tiinale selja. Sellepärast pidi tiina ära minema. Kui seda ei oleks olnud, ei oleks Tiina surnud, sest elaks siiani Tammarulaste juures.. 9. Jah usub, sest ta ise nägi oma silmadega, kuidas Tiina silmad himustasid varssa aasal , kui nad seal olid ja ühtäkki ei olnud ei varssa ega Tiinat. 10. Nende arvates on ta teistsugune, teist verd. Nemad isegi hakkasid teda libahundiks pidama. Nende maine kaoks, kui nad oleksid teiste külarahva vastu, sest teised arvasid samamoodi , et Tiina on libahunt.
Näide: Siis kui Margus talle ütles, et ta kavatseb Tiinaga abielluda, ei jätnud Mari oma jonni ja lõpuks kui Tiina kodust välja aeti abielluski Margus Mariga. 7. Neis kõigis on ühine see, et nad kõik uskusid suuremal või väiksemal määral libahuntidesse ja nõidadesse. Näide: Kui Tiina koju tagasi tuli ei lasknud peremees teda enam tuppa, samuti ei astunud tema kaitseks välja teised talu elanikud. 8. Tammarulaste orjameelsuse põhjustas see, et põlvest põlve oli nende perekonna liikmeid orjadeks olnud. 9. Ebausk külas oli vägagi levinud, see seisnes usus nõidadesse, kes inimesi ravivad ja usus libahuntidesse, kes külas olevaid loomi murravad. See võis tekkida tänu sellele, et külas hakkasid levima koduloomade imelikud kadumised ja et mägedes elas naine, kes inimesi ravis. 10. Kõik külainimesed olid ebauslikud
Tiina aga temperamentne ja tõmmunahaline, meeldib Margusele. Oli Jaanipäev, mängiti ,,tagumine paar välja" margus pidi püüdma kas mari't või tiinat, silmi ainult Tiina jaoks. Mari ütleb Tiinale libahunt. Kõik usuvad. Tiina põgeneb metsa, ühel õhtul uluvad hundid, Margus läheb püssiga välja neid maha laskma. Saab tiinale pihta. Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus. Rohkesti rahvaluule elemente(ussisõnad, hundiloitsud, mängud jaanitulel). ,,Kauka jumal" (*kaugas=rahakott) Taunib rahaahnust. Peategelane Mogri Märt, rikas taluperemees. Äärmiselt ihne ja türanniseeriv. Hoiab raha kodus, ei usalda panku
kunstiküpsete draamadeni. Tema kuulsaim teos on "Libahunt": põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina. Kumbagi konflikti osapoolt 3 aga ei saa hukka mõista, Tiina eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud. Konfliks laabub aga õnnetu lõpuga. August Kitzberg on maetud Tartu Raadi kalmistule. Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Hiljem proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu
paratamatust, on tammarulased sellega kohanenud, saavutanud sellise alistumisega omamoodi enesekindluse, kuid tõrjuva hoiaku kõigi vastu, kes ei ela nende kombel. Tiina hingepuhtust, tundemaailma rikkust, tahtekindlust, temperamenti, veendumusi ja loomuse ilu ei suuda tammarulased mõista ega hinnata, kartes pigem seda-teda. Tiina mõjul hakkab Tammaru perepoeg Margus kahtlema peretõdedes ja kaitsma isegi Tiinat laimujuttude eest, kuid ei mõista Tiinat lõpuni ja võib-olla ka ei ole kindel tammarulaste tõekspidamiste ebaõigluses. Uhkena, alistamatuna hukkub Tiina orjameelsuse, vaimupimeduse ja sotsiaalse julmuse ohvrina. Pime vanaema hakkab pärast Tiina surma mõistma, et kõik nad Tiina surmas süüdi olid. I ja V vaatus vastavad proloogile ja epiloogile, kattuvad välistes situatsioonides. Iga vaatus eraldi on kompositsiooniline tervik. Keelelt ja stiililt täpne ja viimistletud tragöödia, konflikt areneb gradatsioonis.
kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab. Ta püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt päritud elutunne osutus tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade. "Libahunt" on põhiliselt realistlik teos. Hinnatav on folkrolistliku
ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab. Ta püüab sisekõhklusi võita, kuid kodust ja vanematelt piiritud elutunne osutus tugevamaks . Tiina hukkub uhkena ja alistumatuna orjuse ja vaimupimeduse ohvrina, kuid tema lühike traagiline elu, tema mõtted ja unistused inimväärikusest ja vabadusest kõlavad üle aegade. "Libahunt" on põhiliselt realistlik teos
annaabi.ee 
