inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja loodi rahvusväeosad. 1922.a. kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks. Liit ühendas 6 Nõukogude Vaqbariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene;
Läti, Leedu, Soomega) Kodusõda 1921-1922 · Volgamaad ja mitmeid teisi piirkondi tabas näljahäda · Sõdida tuli ka rohelistega, s.t. relvastatud rühmitustega, mis koosnesid põhiliselt talupoegadest ja võitlesid nii valgete kui ka punaste vastu · Suured talupoegade hulgad hakkasid mässama toidujaotamise korra, tsekaa terrori ning nn. komissaride isevalitsuse vastu (Tambovis Antonov, Ukrainas Mahno). Enamlus tungib läände · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. sügisel andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad · 1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suure osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast Eesti Vabadussõda (1918-1920) · 1918 jaanuaris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu
jõukamata talupoegade maid jagati kehvikutele hakati looma ühismajandeid- kolhoose natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada
miljonit) 3. Majanduslik kaos: o tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele o 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg: nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid)
2) tohutud inimkaotused (koos I ms-ga hukkus 20 miljonit inimest; sh 1917-1923 13 miljonit) 3) majanduslik kaos: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nepiga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)
võimetust nendele tegudele vastata, mitmekordistus nende illegaalsete tegude arv, langedes küll lõikuseajal kesk-juulist kesk-augustini, kuid septembris taas järsult kasvades. Üldiselt küla kogud neid tegevusi ei keelanud ja koju naasevad sõdurid kannustasid seda isegi takka. 33 Sügiseks oli taoline liikumine täies hoos, talupojad hõivasid maad, varustust, kariloomi jne üha enam, tihti neid lausa ise jagama hakates. Lõpuks läks asi niikaugele, et valitsus kehtestas näiteks Tambovis, Orjolis, Tulas, Penzas ja Saratovi linnas eriolukorra. Kuid ka see oli juba kasutu, sest tagalas olevate sõdurite peale ei saanud enam loota, et nood talupoegade mässu maha suruksid. Niisiis mängisid vägagi suurt osa talurahva Ajutises Valitsuses pettumises nii rahulolematus riigi viljamonopoliga ja maareformi liiga aeglane edenemine ajal, mil ootused valitsuselt olid küllaltki kõrged. See, koos meeleheitliku sooviga näha lõpuks rahu, meelitas talupoegi üha
Kommunaal teenusesd tasuta. Raha suure inflatsiooni tõttu väärtusetu. Talupoegadel toiduainete andmise kohustus. Puudusid kaubalis-rahalised suhted 48 linna ja maa asulate vahel. See võimaldas riigi ressursid koondada sõja võitmiseks - punaarmees oli kodusõja lõppuks 5,5 miljonit meest. 4.8.2 NEP. Võeti vastu, sest talupojad ei olnud rahul toiduainete andmise kohustusega (talupoegade mässud 1921. aastal Voronesis ja Tambovis). Väikeettevõtted anti eraettevõtjatele tagasi. Kaubalis- rahalised suhted maa ja linna vahel taastusid. Talupidajatele hakkas kehtima kindel toitlusmaks, mida võis 1924. aastast ka rahas maksta. Mis sellest üle jäi, võisid maha müüa. Talupoegade tööviljakus tõusis. Venemaale halati looma ühisettevõteid Suurbritannia ja USA osanikega. Toimus rahva varanduslik kihistumine, mis mõndadele Kommunistliku Partei tegelastele ei meeldinud.
annaabi.ee 
