kolmest tiigist ja kunstmägedest Pargi lääneosas on Kuzminka jõgi ja selle tamm. Aleksandri park Katariina park 107 hektari suurune Koosneb Vanast aiast ja inglise pargist Park on eraldatud suure tiigiga Nimetatud Katariina I järgi Katariina park Merevaigutuba Ehitati Preisimaal 18nda sajandi alguses 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I lt Peeter Ile Lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse 1755 toodud Tsarskoje Selosse 1979ndal aastal alustati toa rekonstrueerimist Taas avati 2003 aastal Merevaigutuba Kasutatud allikad http://www.traveldreams.ee/autorent/item/390sank http://tsarskojeselo.weebly.com http://www.reisiguru.ee/pakkumine/493 www.annaabi.com/tsarskojeseloo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pu%C5%A1kin http://www.leontravel.ee/oldws/index.php? lang=est&page=calendar&id=309
PILDIL: Katariina pargis, postkaart aastast 1939 : : : I : 1717 : 1752--1756 Ehitaja: Francesco Bartolomeo Rastrelli Alustatud (?): 1717 Ehitatud: 1752-1756 PILDIL: Lossi vaade hoovi poolt XVIII , 1716 I I; 1746 -, 1755 . . . C 1979 - . Merevaigu tuba, tehtud 18nda sajandi alguses Preisimaal, aastal 1716 annetatud kuningas Friedrich Wilhelm I-lt Peeter I-le; lõpetatud 1746 ja paigaldatud Sankt Peterburgi talvepaleesse, 1755 toodud Tsarskoje Selosse. Suure Isamaasõja ajal viidi Merevaigutoa ,,mööbel" saksa sissetungijate poolt Königsbergi (Kaliningradi). Siiani pole teada, mis ,,toast" saanud on. 1979ndal aastal alustati toa rekonstrueerimist. PILDIL: detail rekonstrueeritud merevaigutoast
Aleksander II Aleksander II (29. aprill 1818 Moskva 13. märts 1881 Peterburi) oli Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881. aastani, mil ta mõrvati atentaadi käigus. Aleksander sai tolle aja heast perekonnast pärit noormehele tüüpilise hariduse: pealiskaudsed teadmised paljudest asjadest ja prantsuse keele hea valdamine. Sõjandus huvitas isa pettumuseks teda vähe. Ta oli heasüdamlik ja õrna hingega; need omadused ei olnud sõjaväelisele isevalitsejale kohased. Tema koduõpetajateks olid Mihhail Speranski, Vassili Zukovski, Georg Ludwig Cancrin ja Konstantin Arsenjev. Reformid Tema esimestel valitsemisaastatel tundus, et riigikord muutub vabamaks ja sallivamaks. Rahva seas vihatud tagurlikud ministrid lasti lahti, paljud poliitvangid, sealhulgas ka 29 veel elusolevat dekabristi, vabastati ning lõdvendati tsensuuri. Need abinõud võisid olla katseks valmistada avalikku arvamust ette päri...
5)Sotsaalsed erinevused kodanluse ja Uus töölisajaleht ,,Kiir''-toimetaja Jaan vabrikutööliste vahel 6)Rahulolematus Anvelt. absolatismiga Riigiduuma tegevus.-Riigiduumat ei võetut 1905 Rev algus- Ajend: Algas 1905 9.jan- tõsiselt, Riigiduumad ei olnud püsivad, Verise pühapäeva sündmustega. 2) Riigiduumasse valiti 4 eestlast, 1 venelane, Peterburis tulistati Talvepaleesse suunduvat ja BS jäi esinduseta. rahvahulka, kes läksid keisrile palvekirja viima. 3)Osavõtjaid 140000, suri üle 1000, palju haavatuid. 4) Maha isevalitsus.
Ta võttis kaalus juurde ning jalgade reuma ja haavandid pärssisid tema liikumist. Arvatakse et ta oli otsustanud oma poja Pauli troonist ilma jätta ning pärandada riik vanimale pojale Aleksandrile . Kartes et Palul hävitab tema elutöö, tähendas ta 1757 nukralt: ,,Ma ei saa muuta oma mõtteviisi päritavaks" 5. novembril 1796 sai Katariina käimlas rabanduse. Teadvusele ta enam ei tulnudki ning suri 6. novembri õhtul. Kui Paulile teatati, et ema on suremas , läks ta Talvepaleesse ja otsis keisrinna paberid läbi. Kui seal oligi mingi paber trooni pärandamisest Aleksandrile, siis Paul hävitas selle. 7 Lisamaterjal Troonijärglus pärast Peeter suurt 8 Kokkuvõtte Ajaloolised-slavofiilid tunnistavad küll, et Katariina laiendas impeeriumi ning muutis Venemaa suurriigiks, kuid halvustavad tema
olla, aga nõuandjaks - Baltisakslaste vastu majandusliku peab olema (Jakobsoni rida!), selle ebavõrdsuse vastu parlament); nimel liit venelastega 2. 1905. a. revolutsiooni käik · 20. saj alguse Venemaal üldine rahulolematus · talv: streigid, nõudmised (nt. tööpäeva lühendamine) - 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik, otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde. Kogunetakse selle ette, asutakse rahumeelselt nõudmisi esitama. Järsku keisrit kaitsev sõjavägi avab tule streikijate pihta. Algavad TOETUSSTREIGID) - Venemaal toimuva kajastus ka Eestis · kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega · sügis: rahva suuremad nõudmised - 17. oktoobril tsaari manifest (kehtestatakse isikuvabadused - kõne-, koosoleku-, sõna-, usuvabadus jms) - Eestis: novembris Tartus rahvaasemike koosolek (kokku kutsub Tõnisson;
Mida halvemini läheb valitsusel, seda õnnelikum on rahvas. 1905. aastal puhkeb revolutsioon, kõik eelpool toodud põhjused, millele lisaks ka kaotus Vene-Jaapani sõjas. Põhinõuded on: kutsuda kokku asutav kogu ja luua põhiseadus. 1905. aasta algab massiliste streikidega Peterburis. Riigivõim on passivne ja otsustusvõimetu. Asja hakkab suunama katolik kirik. Leitakse, et tsaar on hea, aga vahepealsed võimumehed mehed halvad. 9. jaanuar minnakse palvekirjaga Talvepaleesse, tsaari pole aga kohal ning rahva pihta avatakse tuli. Seda nimetatakse Veriseks pühapäevaks. Mäss läheb tõusujoones kuni 15. oktoobrini, siis toimub üldstreik, mis haarab raudtee, elektrijaamad, telegraafi jt. Elu seiskus täielikult. Tsaar annab rahvale Manifesti 17. oktoobril, millega lubatakse poliitilised õigused (parteide moodustamine) ja riigiduuma. Liberaalid loovad Konstitutsioonilise Demokraatliku partei (KD), selle liikmeid hakatakse kutsuma kadettideks
· 27. Juuni õhtul arreteeriti kapten Passek, kes oli üks konspiraatoritest. See oli märgiks, et tegutseda tuleb kohe. Aleksei Orlov kihutas Katariinat Peterhoffist Sankt- Peterburgi tooma. Teepeal liitusid nendega ühteviisi kaardiväepolgud ning vandusid Katariinale truudust. · Nõnda sõitsid nad Kaasani Jumalaema katedraali juurde, kus Novgorodi peapiiskop kuulutas ta valitsejaks ning ta poja Paul Petrovitsi troonipärijaks. Edasi viis tee Talvepaleesse, kus ootasid truudusevannet andma Senati ja Püha Sinodi liikmed. Sealt pandi erinevatesse väeosadesse teele ametlikud teadanded Katariina keisrinnaks kuulutamisest ning marsiti edasi 14 000 kaardiväelase eesotsas Peetrit vangistama. · Pärast mitmeid vahejuhtumeid oli Peeter sunnitud tingimusteta alistuma. Tema ainsaks palveks oli, et ta saaks koos Jelizaveta Vorontsovaga Holsteini naasta, millega Katariina II ka nõus oli.
10 paiku õhtul avati Neeva jõe keskel Peeterpauli kindlusest Talvepalee pihta suurtükituli, erilist kahju ei tekitatud, eesmärgiks palees istujate vaimu alla suruda ja punakaartlaste võitlusvaimu tõsta. Enamlikud väeosad läksid rünnakule, vastupanu puudus. AV oli koondanud endale ustavaid väeosi Paleeväljakule, aga olukord oli nende jaoks lootusetu, loobuti vastupanust. Mässulised murdsid sisse talvepaleesse, panid toime pogrommi, lõhkusid hinnalisi asju, tungisid sisse veinikeldrissse ja pruukisid seda ohtralt. Vägistati naisi, peksti paleeteenijaid, arreteeriti kõik kohal viibinud AV ministrid, saadeti Peeterpauli kirikusse vangi. Sellega oli läbi saanud sõjaline riigipööre, suhteliselt edukalt. Surma sai ametlikult 6 inimest, ilmselt natuke rohkem. Samal ajal kogunes Smolnõi instituuti II ülevenemaaline Nõukogude kongress. Kongress algas 22
annaabi.ee 
