Puidust tuulikutel oli ka vertikaalne korrus, mida sai kasutada vankriga sissesõiduks, et viljakotte oleks võimalik kohe vankri pealt üles hiivata. 19. sajandi keskpaigani kuulusid hollandi tuulikud peamiselt mõisatele. Kuid peale 19.sajandi keskpaika said ka talupojad õiguse neid ehitada. Jüripäeval, 23. aprillil algas õige kevad ja põllumehed said põllule tööle minna. Jüripäev oli ka talupoegadele rendimaksmise, elukohamuutmise ja teenijate palkamise päevaks. Talusulased ja -tüdrukud, samuti mõisamoonakad võisid sel päeval peremeest või mõisnikku vahetada. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks ning sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Peamisteks põllutöödeks olid kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati, seejärel külvati seemneid. Seda tehti käsitsi
juulis. Kadettidest saadikud esitavad seoses sellega nn. Viiburi protesti, millelel kirjutab alla ka Tõnisson. Selle eest ta areteeriti ja „Postimees“ suleti. Varsti vabastati ja „Postimees“ uuesti ilmuma. Viiburi protest: duuma laialisaatmise vastu, avaldada valitsusele passiivset vastupanu. II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk – sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta
Sellele järgnes juba peagi suur tõus, mille soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. Esimese maailmasõja aastaiks kujunes eestist venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi. Sotsiaalne kihistumine- külas süvenes sots. Kihistumine. Üksikute jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suutenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid omaenese tööjõu müügist. Mõisamoonakad, talusulased, teenijad ja kehvikud moodustasid üle 60% talurahvast. XX saj alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tõi kaasa 1905 aasta revolutsiooni. Nõuti reforme. Poliitiline areng Eestis (kolm põhilist suunda) 1890. aastate keskel ahkkas venestussurve nõrgenema ning rahvusluyse jaoks saabus uus tõusuperiood. Tartu renesanss(liberaalid)- 1896.Uueks „Postimehe“ toimetajaks sai Jaan tõnisson.
maakorraldus. Eestis oli tohutu hulk maata mehi, või neid kellel on liiga vähe maad, kes ei suuda toita oma pere. 1) Kõige raskemas olukorras olid mõisamoonakat (Töötasid raha/toidu eest teistes mõisates), nende tööaeg oli reguleerimata ning palk oli väga madal, enamasti said toitaineid. Mõisa moonakad olid sõltuvuses mõisnikest, kes võisid nad igahetk välja ajada. 2) Paremas olukorras olid talusulased, palk oli väike ja tööaeg oli reguleerimata aga sulased ja pererahvas elasid sarnast vaeset elu. 3) Rahulolematud olid ka talunikud, eriti renditalunikud, kes pidid maksma renti igal aastal mõisnikele, sest nende lepingut võis mõisnik igahetk tühistada kui ta ei saanud piisavalt kasumit ning kui renditalunik tegi palju tööd ja teenis palju kasumit siis mõisnik suurendas makse.
6 Agraarküsimus: maarahvastik jagunes 3 suuremaks kihiks: 1) väikesearvuline, ent mõjukas baltisaksa aadel 2) eesti rahvusest taluperemehed 3) maaproletariaat, maatamehed 20. sajandi alguseks jagunes 3. grupp omakorda mitmeks erinevaks kihiks. 1) Kõige madalamal asusid mõisamoonakud, mõisatöölised, kellel puudus põhimõtteliselt eraomandus, nende töötingimused reguleerimata; 2) talusulased ja taluteenijad 3) popsid väiketalunikud, kes rentisid talunike käest tükikese maad. Linnas tööstusproletariaat Rev eesmärgid. Poliitilised: 1) asendada isevalitsus mõõdukama reziimiga 2) tagada rahvale kodanikuõigused, hoolitseda selle eest et venemaal oleksid olemas parlament, valitsus majanduslikud: asendada varakapitalistlik stiihia korrastatud kapitalismiga; agraarreform rahvuslikud: tagada eestlastele võrdsed võimalused ja õigused balitisakslaste ja
märtsil 1868. aastal. Üks oluline muudatus tuleb veel: 1868. aastal võetakse vastu ka vallakogukonna seadus. 1866. aasta vallarefomiga: vald kui selline vabastatakse mõisa mõju alt. Seatakse ümber ka valla organid: tähtsaimaks saab valla täiskogu, mille moodustavad kõik selle piirkonna täisealised meeskodanikud. Samas nende hulgas tuleb ka diferentseerimine vastavalt sellele, millise positsiooniga üks või teine mees oli: taluperemehed, talukohtade rentnikud ja edasi mõisa sulased, talusulased ja kõige viimasena popsid. Tähtsamaks kollektiivseks organiks on kogukonna koosolek, kus valitakse selle kogukonna ametnikkond. Neid valla ametnikke tohivad valida ainult taluperemehed. Teised, allapoole jäävad grupid annavad iga kümne mehe kohta ühe esindaja. Vallavanem, tema abid, valla kohtumehed ja valla volimehed. Tänu sellele, et valimiskord oli üles ehitatud pärisperemeestele, siis kõik need ametid lähevad paratamatult peremeeste kätte, kuna neil on koosolekutel ülekaal
(hiljem leebus ja 2 aastat võis õpetada emakeeles). Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus Otsese esinduse said kõik kihid, sealhulgas ka alamrahvas. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, mitte kodanikualgatusel, seega päris läänelikku ei olnud valmis vastu võtma, pigem meeldis kõigile sotsialism. Valimisõiguse said Venemaa kodanikud alates 25 eluaastast, valimisõigus ei laienenud naistele, sõjaväeteenistujatele, juhutöölistele (sh mõisamoonakad, talusulased, äriteenijad, käsitöökodade töötajad jne). Kokku sai Eestis valimisõiguse ainult 10% rahvastikust. Teisalt ei olnud valimised ka ühetaolised, kogu valijaskond jagati 4 seisusesse 1) suurmaaomanikud 2) linnaelanikud 3) väikamaaomanikud 4) tööstustöölised. Valimised olid ka mitmeastmelised. Talupoegadel 4 astet. I ja II Riigiduuma, Kolme esimese Vene riigiduuma valimised Baltimaades toimusid sõjaseisukorra tingimustes. Sotsialistlikud parteid olid põranda all
annaabi.ee 
