Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks. Et usku paremini talurahvani tuua, hakati jutluseid pidama eesti keeles. Kui usk oli juba piisavalt kehtestunud hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitades hiisi ning ohverdus paiku. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu
levis kõikjale. Nuga rippus nii naiste kui meeste vööl. Kasutusel olid lihtsad, iidsetest püstistest kangaspuudest välja arenenud kangaspuud. 13. sajandi algusest tulid rõivamoodi saksa kultuuri mõjutused. Sellele vihjavad rohked laenud rõivastusalases sõnavaras: kört, undruk, volt, mis viitavad kahara, vöö juurest volti seatud seelikule varasema kitsa ümbriku asemel. Samuti sõna püksid, mis seostuvad meeste uute põlvpükste mooditulekuga. Uued rõivamoed jõudsid talurahvani eestlastest linnaelanikkonna ja mõisateenijate, samuti võõrpäritolu käsitöömeistrite kaudu. 13. sajandist pärinevad ka esimesed värvitud tekstiilikatkendid, mis olid võrdlemisi värvivaesed: linased riided olid pleegitatud valgeks, villased enamjaolt lambapruunid või mustad, hallid. Enamasti värviti villa, lõnga, kangast vähem, sest sellele oli raske saada ühtlast värvi. Armastatuimad taimed värvimiseks olid madar punase, kaselehed ja
koolid, kus haridust anti, olidki kloostrikoolid. Kloostrites toimus ka raamatute ümberkirjutamine, sest trükikunsti veel polnud, olid olemas vastavad ruumid skriptooriumid ümberkirjutamiseks. Lisaks raamatud illustreeriti esimene täht peatükis näiteks. Kloostites olid ka raamatukogud (võis ka olla lihtsalt näiteks üks ruum mõne raamaturiiuliga). Kloostrid olid ka majanduskeskused, sest neile kuulusid väga suured maavaldused, kloostrite kaudu levisid uuendused põllumajanduses ka talurahvani näiteks puuviljakasvatus, algeline sordiaretus. Olid ka sotsiaalabi- ja arstiabikeskused. Hoolitsesid vaimulikuordu liikmed ka vaeste eest. Olid ka palverändurite öömajaks. Inimesed läksid kloostrisse, sest: 1) soov teenida jumalat (muretseti hingeõnnistuse pärast); 2) vanemate surve tütardele, et ei peaks kaasavara maksma, või et saaks õppida (saaks usklik, sõnakuulelik inimene kes oskab majapidamistöid); 3) lesknaised; 4) parem elujärg noorematele poegadele.
Määrati paika kiriku juhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop, Liivimaal juhtis kindralsuperintendent. Eestlased muutusid väga usklikeks ja ärksamate talupoegade seast valiti preestritele abilisi, keda nim vöörmündriteks- talupoja soost preestri abiline oma kihelkonna koguduses. Tema ül oli selgitada teistele küla inimestele usupõhimõtteid, kuna tahtei, et usk jõuaks tõesti igaüheni. Haridus rootsi ajal: Keskajal linnades koolid:kloostrikoolid ja toomkoolid. Talurahvani ainult kerjusmunakde kaudu hariduse levik. Samas tekkis väga suus vajadus, et eesti talupoeg oskaks lugeda, kuna luteri pm-te oli, et talurahvas peab oskama lugeda. Selleks alustas Bengt Gottfried Forselius talurahva haridusele aluse panemist.Ta sündinud Eestis, juured Rootsist ja Soomest.Pärit Harju Madiselt Paldiski lähedalt.Isa oli kohalik preester, kes oskas ka eesti keelt.Ka ta isa oli veendunud, et talurahvas ei ole loll ja suudab lugema õppida
See oli tingitud sellest, et vagatsevad peremehed jõudsid hõlpsamini paremale järjele. Kuulekaid ja ausaid hernhuutlasi võeti meelsamini mõisaameteisse, see andis juba teatud soodustusi talupidamisel. Vennastekoguduste mõjuväli ei olnud siiski nii ulatuslik ja tugev. Liikumise kultuurilis-sotsiaalsed tulemused ja tagajärjed kippusid kõrvale tõsiusklikest eesmärkidest. Hoopis laiemalt viis ristiusu õpetust eesti talurahvani siiski teine, tõepoolest massiline kultuurilevivahend- rahvakool. Lõuna-Eestis oli igas kihelkonnas keskmiselt 12,3 kooli, Eestimaa kubermangus keskmiselt 5,5. Üle-eestiline rahvakoolivõrk kujunes välja 1880. aastaiks. Sisuliselt oli selleaegne rahvakool usuõpetuskool. Peale aabitsa kasutati katekismust või Uut Testamenti. Uued kooliseadused andsid lisaks loa käsitöö ja võimlemise õpetamiseks. Rahvakool viis
kunkudes peeru valgel. Nad ketravad seal lõnga ja meisterdavad lusikaid jpm. Nad peavad suure osa oma käsitööst siiki mõisale loovutama. Peretütred peavad katrama mõisa jaoks eriti peenet lõnga ning kui perenaine näeb, et see on liiga paks, siis ta karistab neid rängema tööga. Uus seadus tulekul Kui Maapäeval räägiti uue seaduse tulekust, siis jõudis see sõnum peaaegu kohe talurahvani. Talurahvas suutis kõiki sõnumeid ,,tuulest lugeda". Maa päevas oli seda juba arutatud 17 aastat kuid mingit uuendust ei olnud toimunud. Selle pärast mõni Talupoeg rääkis, et seda seadust ei tulegi. Parun Herberti isa püüdis aga et uusi seadusi ei tuleks, sest need oleksid talle kahju toonud. Ta mõjutas teisi Maapäevas. Taim võõras mullas Juliette Marchand hoidus nüüd pahandustest, sest ta teadis, et need tulu ei too. Ada
kunkudes peeru valgel. Nad ketravad seal lõnga ja meisterdavad lusikaid jpm. Nad peavad suure osa oma käsitööst siiki mõisale loovutama. Peretütred peavad katrama mõisa jaoks eriti peenet lõnga ning kui perenaine näeb, et see on liiga paks, siis ta karistab neid rängema tööga. Uus seadus tulekul Kui Maapäeval räägiti uue seaduse tulekust, siis jõudis see sõnum peaaegu kohe talurahvani. Talurahvas suutis kõiki sõnumeid ,,tuulest lugeda". Maa päevas oli seda juba arutatud 17 aastat kuid mingit uuendust ei olnud toimunud. Selle pärast mõni Talupoeg rääkis, et seda seadust ei tulegi. Parun Herberti isa püüdis aga et uusi seadusi ei tuleks, sest need oleksid talle kahju toonud. Ta mõjutas teisi Maapäevas. Taim võõras mullas Juliette Marchand hoidus nüüd pahandustest, sest ta teadis, et need tulu ei too. Ada
Christian Schlegel (1757-1842). 2. periood. Rahvamuusika teadliku kogumise algus. Baltisaksa estofiilide töö tulemusena asutati Tartus Õpetatud Eesti Selts (1838) ja Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing (1842). Mõlema eesmärkide hulka kuulus rahvaluule kogumine. Estofiilidega ühinesid esimesed eesti haritlased Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Rahvaluule tähtsus jõudis ka ärksama talurahvani. Peamiselt koolmeistreid ühendav Eesti Kirjameeste Selts (18721893) võttis oma tööplaani rahvaluule, eriti rahvalaulude kogumise. See üritus saavutas oma kõrgpunkti sajandi lõpukümnendil pastor JAKOB HURDA (1839 1907) juhitud ülemaalise rahvaluulekogumisega, milles osales sadu inimesi. 1888 ajalehes Olevik ilmus rahvaluulekogumise üleskutse "Paar palvid eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 18751886 ilmus temalt kaks köidet rahvalaule "Vana Kannel".
annaabi.ee 
