Mõisted 1. Kunstisuund, mida iseloomustab vaba ja julge tunnete väljendamine ROMANTISM. 2. Indiaanlastele eraldatud territooriumid RESERVAADID. 3. 1802. Aasta tähtsaim kultuurisündmus eestis Tartu Ülikooli taasavamine. 4. Aleksander I ja Nikolai I vend, kes loobus riigivalitsemisest KONSTANTIN. 5. Üks talurahvaliikumise vorme Eestis 19. Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND. 13
talupoegade suhteid mõisnike , linnakodanike, kiriku ja riigivõimuga. ,,mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega. Romaanis ,,kui anija mehed tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,prohvet maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. Ajaloolises triloogias pole küll ühiseid tegelasi, kuid kõigil teostel üks kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik. Ajaloouurijana tutvus ta käsikirjaliste ja trükitud allikatega, mis sisaldasid andmeid eesti talurahvarahutuste ja ümberasumise kohta 1850 1860ndail aastail. Samuti käis ta kohapeal ajaloolisi tegevuspaiku vaatamas ja rahvapärimusi kogumas. Kirjanikuna aga ei piirdunud vilde
tüliküsimusi. Pärisorjuse kaotamise järel talurahva majanduslik olukord halvenes, sest kasvasid võlad mõisale ja kogukonnale. 1830.- 40. olid eriti rasked, sest maad laostasid ikaldused ja kasvas näljahäda. 1840. alguses kasvas kuulujutt, et Lõuna-Venemaal jagab keiser maad ja seal saab talusid pidada. Need paisusid üle rahutusteks, mis lämmatati vägivaldselt. 1845. aastal sai alguse uus talurahvaliikumise laine. Riia vene õigeusu kiriku piiskop Filaret levitas kuuldusi, et kõik Vene õigeusku üleminejad saavad maad ja vabanevad mõisaorjusest. Liivimaal vahetasid talupojad suurte lootustega usku, kuid said siis aru, et midagi ei muutu ja vahetasid oma usu tagasi. Mõisnikele see samm ei meeldinud ja nad karistasid talupoegi selle eest. Eestimaal usuvahetust talupoegade seas ei toimunud. Venemaal hakati nõudma nekrutiteks astumist. Seda aga talupojad teha ei tahtnud, sest tingimused
loomingus teadlik püüdlus elulise tõepärasuse poole. Eesti kirjanduses on suur osa tema romaanidel "Karikas kihvti" ja "Linda aktsiad". Ühiskondlikest vastuoludest kirjutas ta romaanis "Külmale maale". (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998) Sündmustiku ja tegelaste poolest on iga teme teos omaette tervik. Kasutades arhiivimaterjale ja mälestusi (eriti "Mahtra sõjas") on Vilde loonud mitmekülgse pildi 19. sajandi keskpaiga Eestimaast, ta on tabanud ajastu üldilmet ja talurahvaliikumise õhkkonda. 1905. aasta revolutsiooni sündumusi kajastas Vilde paguluses ilmunud novellides ja jutustustes. Romaanis "Lunastus" käsitles ta Taani proletariaadi elu, romaanis "Mäeküla piimamees" talupoja ja mõisniku suhteid uutes, muutunud oludes. Silmapaistev osa eesti kirjanduses on Vilde pagulasaastail valminud näidendeil. Draama "Tabamata ime" aineks on ühiskonna ebakriitiline iha rahvuslike kultuurisuuruste järele , komöödias "Pisuhänd" pilgatakse nii
kaebama, karistati igasuguse kohtuta 51 meest ränga peksuga. See pandi toime aadli poolt hoiatusena, et talupojad ei püüaks ametivõimudelt kaitset taotleda. See tülgastav sündmus seostab romaani orgaaniliselt eelmisega. Romaani ülesandeks on veel näidata eestlaste pürgimist linna neil aastail ning nende madalat seisust. Romaan pakub iseloomulikke pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitöölistest. „Prohvet Maltsvetis“ on käsitlemist leidnud talurahvaliikumise teised vormid – ümberasumine ja usuline liikumine. Rasketest agraaroludest põhjustatud väljarändamine algas 50-ndate aastate keskel Liivimaal, 60-ndates aastates levis see liikumine ka Eestimaa kubermangus. Sadu perekondi rändas Samaarasse ja mujale Venemaale. Põhja-Eestis, Järvamaal omandas ümberasumisliikumine usulise varjundi, sest sealsed agaramad väljarändajad olid maltsvetlased. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle
uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98) Tsaarile ja kõrgetele riigiametnikele suunatud kollektiivsed märgukirjad olid talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860. Aastate aktsioon erines eelnevaist parema organiseerituse ning eesti soost haritlaste osalmise poolest. Palvekirjadel ei olnud otseseid tulemusi. Nende esitajate usk, et keiser pole lihtsalt talurahva raskest olukorrast teadlik, oli mõnevõrra naiivne. Palvekirjade aktsioon oli aga oluline kui esimene baltisakslaste omavoli vastu suunatud organiseeritud ja haritlaste osavõtul toimunud protestiavaldus. (Allas, Abel 2001: 99)
uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881. aastal esitati C. R. Jakobsoni algatusel palvekiri juba uuele keisrile Aleksander III. (Allas, Abel 2001: 98) Tsaarile ja kõrgetele riigiametnikele suunatud kollektiivsed märgukirjad olid talurahvaliikumise väljundina levinud varemgi. 1860. Aastate aktsioon erines eelnevaist parema organiseerituse ning eesti soost haritlaste osalmise poolest. Palvekirjadel ei olnud otseseid tulemusi. Nende esitajate usk, et keiser pole lihtsalt talurahva raskest olukorrast teadlik, oli mõnevõrra naiivne. Palvekirjade aktsioon oli aga oluline kui esimene baltisakslaste omavoli vastu suunatud organiseeritud ja haritlaste osavõtul toimunud protestiavaldus. (Allas, Abel 2001: 99)
2) Materialistlik suund Vähemprodukriivne suund, noorem põlvkond hakkab huvituma majandusest ja sotsiaalsetest gruppidest. 17 Andres Saal jäi tsensuurile liialt silma ning läks fotograafia peale üle. Oli mitme populaarse ajaloolise jutustuse autor, ametilt kooliõpetaja. Hiljem läks Indoneesiasse elama. Eduard Vilde oli kirjanik ning 19. sajandili keskel toimunud talurahvaliikumise põhjal kirjutatud triloogia - "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" - autor, neis on kasutatud arhiiviallikaid. Mihkel Martna, ametilt ettevõtja ja maalermeister, oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise rajajaid ja liidreid oli Ago Pajuri sõnadega "üks vinge vend" - oli vastaste vastu ägeda keelepruugiga ja kategooriline - ja "autodidakt sõna parimas tähenduses". Uuris hiljem 1905. aasta revolutsiooni.
annaabi.ee 
