Traditsioonilised toidud Eestis keskajal Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahu...
Toidu fermentatsioon: Mikroorganismide roll toiduainete tootmisel ja säilitamisel Olga Grygorieva 092990 KATM 1. Sissejuhatus Sisukord 2. Olulised osad toiduainete käärimises 3. Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus 4. Antibioosi mehhanism piimhappebakterite kaudu 4.1. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja etanool 4.2. Vesinikperoksiid 4.3. Süsinikdioksiid 4.4. Diatsetüül 4.5. Reuterin 4.6. Bakteritsiinid 4.6.1. I klass Bakteritsiinid 4.6.2. II klass Bakteritsiinid 4.6.3 Muud Bakteritsiinid Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7. Traditsioonilised fermenteeritud toidud 8.1. Aafrika 8.2. India 8.3 Indoneesia 8.4. Idamaad ...
Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, o...
Jaapani köök Koostajad: Monika Tulit Annemari Aasoja Jaapani köök on väga tervislik. Süüakse palju aedvilju, kala ja riisi. Üldine rasvasialdus on väga madal. Kõige rohkem on seda mõjutanu geograafiline asukoht ja naaberriikide, Hiina ja Korea, köögid. Kuna Jaapan on saareriik kasutatakse palju kala ja muid mereande. Kuna Jaapan on põhjast lõunasse ligi 3000km pikk erinevad ka toidud Põhja ja LõunaJaapanis. Põhjas kasutatakse rohkem liha, soola ja rasvasemaid tooraineid. Lõuna pool on suurem rõhk kalal ja teravamatel maitsetel. Paljud toidud on iseloomulikud ainult mõnele aastaajale, sest saadaval on erinevad t...
Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Kes...
Itaalia köök Kulla&Liisi 10HP Itaalia köögist Ø Juured ulatuvad 4.saj Ø Itaalia kööki loetakse Lõuna-Euroopa köögi emaks Ø Paljud Itaalia toidud on pärit antiiksest Itaaliast -veinid ja juustud(parmesan),Toscana maakonna oliivõli,Milano(parma sink ja salaami) Ø Vähe komponente,mitmekesine,kvaliteetne- maailma üks tuntumaid ja armastatumaid Käigud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kombed ja tavad Ø Õhtusöögile koju kutsuda ei ole tavaks, kuid õhtusöögist ära ütlemine on kohatu. Ø Söök algab aperitiiviga,kõnet ei peeta. Ø Vein on söögi juures lahutamatu, kuid purju jäämine häbiväärne. Ø Tööst ei räägita. Ø Pizzat süüakse eelroa ja pearoa vahel Traditsioonilised toidud Ø Pasta- Spagetid,rigatonid,fusilli,lasanje,gnocchi, ravioolid.Kuivatatud v...
katsikud- Katsikul käimine tähendab, et minnakse külla, kui kellelgi tuttaval laps sünnib kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kol...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat EESTI AJALOOLISED JA KAASAEGSED TÄHTPÄEVATOIDUD Liis Sarapik KM21 Õpetaja-metoodik: Ruth Muru Paide 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir ...
Poola Vabariik Poola Vabariik Pealinn: Varssavi Rahvaarv: 38,1 miljonit Riigikeel: poola Pindala: 312 683 km2 Iseseisvus: 11.november 1918 Riigikord: parlamentaarne vabariik Rahaühik: zlott Poola vapp Poola lipp Geograafiline asend Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega, ning põhjast Leedu ja Venemaaga(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Loodus Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m). Suuremad jõed on Wisla ja Odra. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Majandus Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard")...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie looduslikest tingimustest tulenev kom...
Toitumistavad paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal eestis, ning valmistatakse ka sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis on tuntud ja tunnustatud eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes 20 saj-ni väga kindel toidukord. Lõunasöögi valmistamisega ei tahetud perenaise aega kulutada. Hommikusöögiks oli eelmise õhtu ülejäänud toit, kõrvale ka midagi kiiresti valmivat. Kõige tavalisem õhtu- või hommikusöök oli tanguleem. Seda söödi leivaga, kõrvale silku, jõukamas peres ka rasv, või. Keedeti oa-, herne- või läätseleent. 19 saj viimase veerandini oli peamine söögikord õhtusöök, peamiselt puder ja supp. Põhja- ja Lääne- Eestis keedeti putru kolmapäeva ja laupäeva õhtul. Tangupuder oli üldlevinud piduroog perekondlikel sündmustel. Lihasuppe tehti neljapäeva ja pühapäeba õhtuti. Levinuim oli hapukapsasupp, klimbid, kartuli-, herne- ja oasupp. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti s...
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapani rahvusköök Referaat Koostajad: Anna Popova Helina Rajasalu Diana Romanenkova Angela Rääk Heli-Mari Sakala 2009 1. Sisukord Jaapani rahvusköök..........................................................................................................1 1.Sisukord ........................................................................................................................... 2 2.Sissejuhatus.......................................................................................................................3 3.Toiduvalikut mõjutavad tegurid........................................................................................4 4...
SAAREMAA Nii põnev meretagune paik! MIKS MINNA SAAREMAALE? Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. SAAREMAA SUUREMAD SAARED: Saaremaa, Muhu, Ruhnu, Abruka, Vilsandi. PEALINN: Kuressaare RAHVA ARV: 36 366 PEAMISED USUTUNNISTUSED: Luterlus, õigeusk ja baptism. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED SÕRVE POOLSAAR PIRETI KIVI ANIKAITSE PANK VÄKRA OHVRIKIVI PANGA PANK VÕLLA RAHN ÜÜGU PANK VILSANDI UNDVA PANK RAHVUSPARK SUURIKU PANK ODALÄTSI ALLIKAD MULLUTU-SUURLAHT HARILAID KARUJÄRV KOIGI RABA KAALI KAATRIVÄLI SÕRVE POOLSAAR Click to ...
Ave Kiiber Rahvakalendri tähtpäevadetoidud, mida söödi? Tõnisepäev- (17. jaanuar) tõnisepäev on vanarahval olnud talve keskpaiga näitaja. Tõnisepäevast arvati pool talve möödas olevat ja eks see tuletas meelde ka toiduvarude kulutamist, manitses ühtlasi kokkuhoiule. Pool inimese- ja pool loomatoitu pidi veel alles olema. Tõnisepäeval söödi: Erinevaid seakõrvu (hapukapsastega, küüslaauguga, herneste või põldubadega); lisaks söödi sel päeval nisutanguputru ning kõrvitsat soolasilkudega. Tänapäeval, aga ei tähtsusta väga palju enam Tõnisepäeva, süüakse tavalisi igapäevatoite- ei pruugi selline päev isegi meeles olla. Küünlapäev- (12. veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste pü...
3 restorani analüüs Enrti Zen zen Volga koduleht http://www.entri. http://www.zenzen.ee/esile http://www.restaurantvolga.ee ee/ ht.php /?id=1 menüü Entri restoranis Suures valikus toite Kuna On mitme käigulised . Suur on suur valik kokad on päris Põhja- valik toite / jooke . On olemas sööke jooke . Hiinast siis on pakutav toit ka lastemenüü. Väga maitsvad ka iseloomulik sellele Päevapakkumised . volga ja viivad keele piirkonnale . Toidud on hea suupisted kohe alla . maitsega ja ka tervislikud Suures valikus ka toite . Eripakkum Catering , peo Võimalus koju tellida On võimalik pidu korraldada . ised koht. ...
Eesti usuline maastik KT 1 Kordamisküsimused 2018 EV Põhiseadus. Igalühel on südametunnistuse-, usu ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. (Eestis riigikirikut ei ole) Igalühel on vabadus nii üksinda kui ka koosteistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (moraal). 2011 a Statistikaameti teave. TERAS ON ÜLEVAL Haridus tase: kõrgharidus 116 837 Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501 Islam 1508 Tradits. usundi ja uususundi vahe. Uususund - erineb kohalikust traditsioonist, on uus selle kontekstis (17.saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, pat...
Reisiplaan Sihtpunkitks on Inglismaa pealinn London. Tulemas on kultuurireis. Reisi pikkus on kaks nädalat. London on suuruselt teine linn Euroopas. Peale New Yorki tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. Ning Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn. Londoni pindala on 1579 km². Elanikke on peaaegu 8 miljonit. Linnas külastatakse suuremaid turismiobjekte, käiakse läbi kaubanduskeskused ja tutvutakse ka ööeluga. Üldiselt on Suurbritannia kliima mõõdukalt pehme ja väga muutlik. Vihma peetakse Inglismaa ilma sünonüümiks ja seda sajab kogu aasta suhteliselt ühtlaselt. Temperatuur ei ole nii madal, kui geograafiline asend eeldab. Atlandi ookean mahendab nende laiuskraadide külma. Tallinnast saab otse lennuga Inglismaale, Gatwicki lennujaama, umbes kolme tunniga. Gatwick on Londonist 24 km kaugusel. Lennujaam kesklinnast asub pooletunnise rongisõidu kaugusel. Gatwick Express on hea valik kesklinna ...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Eesti rahvusköök Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti toidu eripära....................................................................................................................... 4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost...................................................................................................5 Eesti toidukultuuri areng ja toidupärand.....................................................................................6 Kaasaegne Eesti köök................................................................................................................. 7 Uued märgatavad tre...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
kool Eesnimi Perekonnanimi X klass VASTLAPÄEV Uurimustöö Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Linn aastaarv Sisukord Olemusest.............................................................................................................. 3 Traditsioonid........................................................................................................... 3 Tänapäev................................................................................................................ 4 Kokkuvõte............................................................................................................ 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Lisad....................................................................................................................... 6 ...
Kuna ise nõukogude ajast midagi ei tea, saan kirjeldada ainult seda, mida olen kuulnud oma vanematelt ja vanavanematelt. Nõukogude ajal olid kõik poeletid samade kaupade valiku ja hindadega. Sarnased olid ka inimeste kodud, nende mööbel lauanõud ja ka rõivad. Pidulauad olid traditsioonilised, enamik pidudel ühesugused, ainuke vahe oli selles, et need kellel olid aiamaad, kes said ise kasvatada toorainet lisaks nendele mis poest osta sai, mida ei olnud muidugi palju, nende lauad olid natukene rikkamad ja värvilisemad. Kõige rohkem kasvatati tomateid, kurke, kõrvitsaid, peeti, porgandit, kaalikat, nagu tänapäevalgi. Väga palju tehti hoidiseid sisse, marineeritud kurk, marineeritud kõrvits, marineeritud peet. Soolati ja marineeriti ka seeni ja needki ei puudunud nõukogude aja söömingult. Kellel võimalik käisid ka marjul ja tegid ka moose. Kõige töömahukamad, aeganõudvamad ja ilmselt ka vastutusrikkamad olid ...
Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja- Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni ku...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool DIFULLOBOTRIAAS Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 1. INFEKTSIOONI HAIGUSE ÜLEVAADE Laiusstõbi või difüllobotrioos on intestinaalne helmintiaas, mis on tavaliselt indutseeritud Diphyllobothrium latum tsestoodiga ehk paelussiga Diphyllobothriidae perekonnast (Xiao 2015: 300). Antud laiussi täiskasvanud vorm parasiteerib peensooles kinnitudes sooleseina pea (scolex) spetsiaalse aparaadiga (bothrium) oma keha ventraalses kehaosas. Keha koosneb lüllidest, igal on suguelundite komplekt . Antud eluolend võib prolifereeruda kuni 15-20 cm pikkuses. Laiuss läbib komplekset elutsüklit, milles ta areneb ja paljuneb päris- ja vaheperemeesorganismides (Scholz 2009: 149). Epidemioloogiliste andmete alusel seda leitakse põhjapoolkera regioonides,seal hulgas Baltimaades, lõuna Afrikas ja Aasias. Olendi elukohtadel peavad olema.Parasiidi t...
* Kulinaaria ajalugu 19.saj lõpul ja 20.saj algul Referaat Koostas: H . P. Sissejuhatus Ajalugu tunneb paljusid roogi, mille nimetustes on jäädvustanud end gurmaanidest vürstid, kuningad ja nende armukesed, kirjanikud ja heliloojad. Mitmed ajaloo suurkujud meenuvad tänapäeva inimestele kõigepealt mitte kui riigivalitsejad, vaid kui delikatessroogadele nimetuse andjad. Tänapäeva parimad klassikalised menüüd koosnevad endiste kuningate ja teiste suurmeeste jaoks loodud delikatessidest. 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. Häid toite said nautida eelkõige Euroopa kultuuriringkonnad ning sööke ja jooke hakati nimetama ka kirjanike, heliloojate ja lauljate järgi. Prantsuse revolutsiooni ajal põgenes krahvist kirjanik Francois Rene de Chateaubriand Ameerikasse ning õppis seal indiaanlastelt...
KOOL ENDA NIMI MAAILMA KÖÖGID Referaad Juhataja: NIMI AASTA 2007 Hispaania köök 1 Hispaania köök on tüüpiline Vahemere maade köök, mida iseloomustab maitserohelise, tomatite, baklazaanide, pipra ja oliivide rohkus. Kuna Vahemere maade road on sarnased, võib nii mõnigi hispaania hõrgutis meenutada itaalia või prantsuse köögi toite. Hispaania köök on väga lihtne, siin domineerivad aed- ja juurviljad talupoegade söögilaualt sibul, küüslauk, pipar, maitseroheline. Maitseaineid tarvitavad hispaanlased mõõdukalt, üksnes safranit pannakse toitudele palju. Kuna temperamentsed hispaania kokad armastavad rahvustoidu valmistamisel eksperimenteerida, on igal roal hulgaliselt eri variante (raske on mõista, milline neist on põhiline). Sellel maal serveeritakse mitmesuguseid salateid ja aedvilju praetult eraldi roana ning ka garneeringuna kalatoitude juurde. Hispaanlased armastavad väga rooga...
Eestlaste toidukultuuri areng Teateid eestlaste argi- ja pidupäevatoitudest ning söömistavadest enne 19. sajandi teist poolt on üsna napilt. Teada on, et toit oli äärmiselt ühekülgne ja kasin. 19. sajandi keskpaigas toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud Eesti rahvusköök. Kuna eestlased olid põlistest aegadest põlluharijad, oli ka nende põhiline toit valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp),...
KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendama...
Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamis...
Viljandi Kesklinna Kool Merlyn Ernits 8.klass Loovtöö Lõuna-Korea kultuur Juhendaja : Virve Neerot Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Lõuna-Korea.................................................................................................................................... 4 Hanok............................................................................................................................................... 6 Hanbok............................................................................................................................................. 9 Traditsioonilised söögid ning lauakombed......................................................................................12 Meelelahutus kultuur...........................................
Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete li...
Kadi Veervald Tallinna Ülikool Rekreatsioonikorraldus Rekreatsiooni geograafia VIETNAM Referaat Õppejõud: Mart Reimann 2016 Vietnami asukoht ja üldandmed Vietnam (ametliku nimega Vietnami Sotsialistlik Vabariik) on riik Kagu-Aasias Indohiina poolsaare idarannikul. Piirneb Hiina, Laose ja Kambodzaga. Suur osa Vietnamist on mägine (Annami mäestik) ning üle 40% riigi territooriumist on kaetud troopiliste metsadega. Vietnami kõrgeim mäetipp ulatub 3143 m kõrgusele merepinnast. Oluline osa Vietnamist on väga tihedalt asustatud, tegusamalt haritavad alad paiknevad Hng Hà ja Mekongi jõe ääres. Suurim on rahvastikutihedus Vietnami põhjaosas ja rannikul. Ilmastik on harilikult väga niiske. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast Vietnami sõda (19621975) ühendas kommunistlik Põhja-Vietnam riigi taas. Tänapäeval on Vietnam ühep...
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VEINID Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2014 SISUKORD Vein (ladina keeles vinum 'vein') on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistam...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TOIT Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 EESTI TOIDUKULTUUR..........................................................................................................4 MIS ON EESTI TOIT?...............................................................................................................5 MUISTSED KOMBED..............................................................................................................7 TOIDULAUD TÄNAPÄEVAL..................................................................................................8 TÜÜPILISED EESTI TOOTED.................................................................................................9 EESTI TOIDUD...........
1. Toitlustusettevõtete ja -teenuste liigid Eesmärk: Õppida tundma toitlustusettevõtete tüüpe, toitlustusettevõtete äriideid ja eripärasid Alapeatükid: 1.1.Toitlustusettevõtete tüübid ja äriidee 1.2. Kiirtoitlustusettevõtted 1.3. Kohvikud ja café´d 1.4. Sööklad ja teised suurköögid 1.5. Restoranid 1.6. Baarid 1.7. Catering-ettevõtted 1.1. Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed Toitlustusettevõtete tüübid Toitlustusettevõtteid võib liigitada erinevalt. Levinud on nende liigitamine toimimispõhimõtete järgi. Nii võib ettevõtte toimimispõhimõtetele toetudes välja tuua järgmised ettevõtete tüübid: · kiirtoiduettevõtted · kohvikud ja café´d · baarid · restoranid · catering-ettevõtted Toitlustusettevõtete äriideed Igal toitlusutusettevõttel on missioon ja äriidee. Ettevõtte misioon iseloomustab ettevõtte tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtu...
Referaat Toitlustamine Hollandis Karl Erik Välk Km1 Türi 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani...
1 Toitlustusettevõte Toitlustusettevõtted on tootmis-teenindusettevõtted, mis korraldavad suurte inimhulkade toitlustamist mis tahes kujul. Toitlustusettevõtte põhiliseks ülesandeks on inimhulkade toitlustamise teadlik organiseerimine, mis aitab siis tööd sel alal otstarbekalt korraldada. Organiseeritud toitlustamise eelised, võrreldes koduse toiduvalmistamisega on järgmised: • toiduainete õige säilitamine • tooraine ratsionaalne kasutamine • võimalus tootmist mehhaniseerida • võimalus kasutada kvalifitseeritud tööjõudu • võimalus valmistada teaduslikult põhjendatud alustel dieetravitoite Toiduainetetööstus valmistab toiduaineid, kaubandusvõrk realiseerib neid. Toitlustusettevõttes on need funktsioonid ühendatud: ta toodab ja realiseerib toodangut. (1;4) Toitlustusettevõtte töö korraldamisel on järgmised eripärasused: • tootmistsükkel on lühiajaline (mõni tund) ja tihedalt seotud valmistoodete realiseerim...
Seadme tutvustus METOS SELFCOOKING CENTER Koostas: Sigrit Luik Grupp: KK12-KE Tallinna Teeninduskool 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kasutamine...........................................................................................................................................6 Hooldamine..........................................................................................................................................8 Ohutus...................................................................................................................................................9 Küpsetustehnoloogia..................................................................................................................
Eesti Ettevõtlus Kõrgkool Mainor Venemaa Turismigeograafia Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Turism Venemaal on kiirelt kasvanud alates nõukogu korda, alguses sisemine turism ja seejärel rahvusvahelise turismi samuti. Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnag...
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM Riin Subi INDIAST JA SELLE KOMMETEST Referaat Juhendaja: Siiri Kivisoo Suure-Jaani 2010 India vaesus on masendav, tema potentsiaal hämmastav: Aasia Silicon Valleyks on uus India, riigi suured linnad, kus on ka suurim viletsus ja häda terves maailmas. Indialased on üheaegselt võluvad ja vihale ajavad, aasia- ja läänepärased, osavad ärimehed ja lootusetud venitajad, avatud uutele investeeringutele ja suletud uutele ideedele. Tänapäeval on India välisinvesteeringutele avatud, integreerides lääne ideid ettevaatlikult oma iidsetesse tavadesse ja uskumustesse. Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% daiinid, 0.4% muu Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv (2006) 1 049 700 000 Rahvastiku tihedus: 329 in/km² Pealinn: Delhi...
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toore...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.........................................
Võru Kesklinna Gümnaasium Carmen Oroperv 8. klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad..................
Vanausulised Dana Makejenko KS 14 Старообрядчество — это религиозное движение, возникшее в XVII в. в результате раскола Русской православной церкви, произошедшего из-за церковной реформы Никона. Оказавшись под запретом, старообрядцы вынуждены были приспосабливаться к условиям гонений и выработать свою линию поведения, чтобы защитить собственный уклад и свою веру [3, с. 221]. Это определило обособленность их проживания, замкнутость, что в свою очередь способствовало сохранению древнерусской культуры XVI—XVII веков, в том числе и русской национальной пищи. Культура питания, традиции приготовления пищи бережно охранялись, сберегались, прививались детям, чтобы те могли передать их следующим поколениям. Таким образом, данное исследование актуально в свете сохранения культурного наследия. Кроме того, изучение традиционной кухни старообрядцев восполняет пробелы в изучении культуры нашего села, а также этнографических особенностей его отдель...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus HIINA KÖÖK Koostajad: Marleen Alle Helena Vahar Ron-Jürgen Kuld K-12A PÄRNU 2013 Hiina Hiina Rahvavabariik on 9,5 miljoni ruutkilomeetrine ning 1,3 miljardi elanikuga riik, mille juhtiv ja suunav jõud on Hiina Kommunistlik Partei. Pealinnaks on Peking. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Louyang. Riigikeeleks on hiina keel. Ametlikud keeled on olnud ka mongoli keel ja mandzu keel. Hiina asub Aasias. Ta piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõztan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja- Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina kuulub sotsialistlike riikide hulka, Rahvavabariigi reziimi on nimetatud ka autoritaarseks Hiina poliitilises süsteemis on ...
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel. Esiküljel on viie avaga kaaristu. Dekoratiivsust rõhutavad ka tellistest räästakarniisid ja avade ääristused. Hoones asub püsiekspositsioon,...
Tõrva Gümnaasium Reelika Kase 11 klass Hiina köök Referaat Tõrva 2009 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................lk 3 HIINA.....................................................................................................................................lk 4 HIINA KÖÖK...........................................................................................lk 5 Hiina köögi põhinõue...................................................................................lk 5 Traditsiooniline Hiina toidusedel.....................................................................lk 5 Peamised toiduained.....................................................................................lk 5 Piim ja piimatooted.....................................................................................lk 6 Liha.........................................................
Tallinna teeninduskool Allan 031K GASTRONOOMIA AJALUGU Kursusetöö 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Toidu definitsioon ..............................................................................................................................................................4 Toit suures plaanis................................................................................................................................5 ..............................................................................................................................................................7 ............................................................................................................................
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamin...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP III kõ B grupp LASTEAED ,,TÄPI" Rühmatöö Juhendaja: L. Tuuling Rakvere 2010 1 Sisukord 1.Üldandmed............................................................................................................................................................. 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö..............................................................
annaabi.ee 
