Peatükk 16 - Mõis ja Talu 1. Seletage mõiste mõis. Suur eesõigusteta maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus 2. Iseloomustage muutusi talurahava õiguslikus olukorras 17. Sajandil. Talupoegade karistamine keelati.Talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. 3. Võrrelge talurahavaolukorda 17 ja 18 sajandil. Mis muutus, mis jäi samaks. Majandusreglement jäi kehtima.Muutus see, et rentitutsiooni tõttu riigimõisad vähenesid, palju oli eramõisaid.
Hakati taas matma vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest, kirikuabieludest ning vähenes ka armulaual käijaid. Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks. Et usku paremini talurahvani tuua, hakati jutluseid pidama eesti keeles. Kui usk oli juba piisavalt kehtestunud hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitades hiisi ning ohverdus paiku. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid.
Agraarümberkorralduste algus · Katariina2 püüdis talurahva olukorda parandada. 1765 kittitas Borowne talurahva kaitse seadused: talupoegadel õigus omada vallasvara mõisakohustusi täutnud talupoeg võis ülejääke müüa turul mõisakoormistel kindlad piirid talupoegade karistamise ülempiir 30 vitsahoobile talupojad võisid mõisnike kes seadustest kinni ei pidanud kohtusse kaevata Talurahva olukord 18.say lõpul · Talurahava õigusetu olukord kiskus alla Vene riigi mainet. 1796.a ilmus saksamaalt Liivimaa õpetaja Muheli raamat, kus ta mainis, et kui pärisorjust ei kaotada, siis kaotavad selle talupojad mässu teel. Kui keisrik sai Aleksander1 asus ta tegutsema selle nimel, et talupoegade olukord paraneks. 1702.a ja 1804.a võeti vastu talupoegade seadused, mille järgi võisid talupojad : oma talu edasi pärandada mõõdeti välja talu majanduslik kande võime
talupojal tuleb teha) · Adramaarevisioon Korraldati iga seitsme kaheksa aasta järelt ,mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Talurahva olukord pärast põhjasõda: · Suurem osa talupoegi sattus taas eramõisnikke valdusesse · Langemine täieliku pärisorja tasemele. · Talupojad ei kuulunud enam 18. saj nekrutikohustuse alla Browne'i " positiivsed määrused": Kindralkuberner Browne ülesanded nõudmaks parandada talurahava olukorda. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas arusaamatusi. Enamus talupoegi sai aru, et kui nad seda pearahamaksu maksavad, et siis on nad mõisnike teotööst vabad. Talupojad ei läinud enam teotööle ja kindralkuberner sai teateid mässu puhkemisest. Selleks saadeti talupoegade korralekutsumiseks sõjaväeosad
1802 avatakse taas pidulikult Tartu ülikool ja sellega seoses hakkab tõusma ka valitseva aadli haridustase. Veidi hiljem 1819 aastal vabastatakse Eesti ja Liivimaa talupojad pärisorjusest. Haridusküsimus tõuseb päevakorda, mille kohta omakorda annab üldised suunised Eestimaa talurahva seadus, mis hakkab kehtima 1816. Nii öeldi seal, et mõisakogukonna kohuseks on iga 1000 mõlemast soost hinge kohta kooli ehitamine ja ülal pidamine. Liivimaa talurahava seadus jõudis suunistega kaugemale. Nii öeldakse seal, et kümnendast eluaastast alates peab iga laps niikaua koolis käima, kuni kirikuõpetaja ütleb, et ta on täiesti õpetatud. Lisaks veel terve hulk koolikorralduslike punkte. Tähtsaimaks punktiks oli Liivimaa seaduses kihelkonnakooli, kui teise astme kooli asutamise nõue. Miinimumarvuks nähti ette 12 poissi. Kui vabatahtlike õpilasi nii palju ei olnud, siis pidi konvent need leidma, et arv täis saaks
*Katariina2 valitsemine ja Eesti Katariina2 tõusis 1762aastal Venemaa troonile, tema valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Ta taotles Baltikuimi privileegide kaotamist ning siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga. 1764Aastal tegi katariina2 Eesti- ja Liivimaal ringsõitu kuulutades kuuluvust Vene impeeriumi koosseisu. Uue Balti poliitika elluviimisel sai keskseks tegelaseks George Browne. Märkimata ei saa Tema poolehoidvat suhtumist talurahava olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamist. Pilet nr10 *valitsemine Eesti- ja Liivimaal rootsi võimu ajal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu eesti mandrialal kujunes uus haldus korraldus. Põhja-eesti moodustas eestimaa kubermangu ja lõuna-eestist kujunes liivimaa kubermang. Eesti- ja liivimaa kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud kindralkuberner. Eestimaa
põhja- ja lõunaeesti keel. Esimene keele gremmatika koostas 1637 Stahl. Ta sobitas selle saksa keelega ja see jäi rahvakeelest kaugele. Tol ajal pidasid haritlased eesti keelt eksootiliseks. 1693. andis Johann Hornung välja ladinakeelse eesti grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära. Seda tunneme kui vana kirjaviisi. Valgustusajastul tulid välja esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud (mugandatud saksa keelest). Nt Arveliuse ,,Üht kaunist jutu ja õpetuse raamatut".. Talurahava seas olid olulised ka nõuanderaamatud. 19. saj muutus tähtsaks ilmalik kirjandus: kalendrid, ajalehed. I eestikeelne ajaleht: (tartumurdeline) 1806. a Tarto maa rahwa Näddali-Leht(võimud sulgesid aasta lõpuks) I eesti rahvuslik ajaleht: Jannseni Perno Postimees 11. Rahvuslik liikumine. Võitlus kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse.
mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad. Roomas sai alguse õigusteadus. Eesti talurahva õiguslik ja majanduslik seisund 13.-16. sajandil Talurahva õiguslik seisund ja koormised 13.-14. sajandil. Jüriöö ülestõus. Talurahva õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine 15.-16. sajandil. Talurahva õiguslik seisund ja koormised 13-14 sajandil. Jüriöö ülestõus Talurahava õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine 15-16. sajandi.
2) Trudovikud vene haritlased, vene talurahva esindajad, kelle eesmärgiks oli jagada mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3) Autonomistid-föderalistid vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki. Duumas domineeris vasakpoolne meelsus. Tegelik konflikt vallandus agraarküsimuses, tänu trudovike radikaalsusele selles vallas. Kardeti, et talurahava hulgas võivad vallandudauued mässud. 09.07 kogunes osa riigiduuma saadikutest 10.07 võeti seal vastu Viiburi(?) üleskutse. Selles kutsuti inimesi üles kodanikuallumatusele, noormehi mitte minema sõjaväkke ja õhutati rahvast mitte makse maksma. Tegelikke tagajärgi see ei toonud, vaid allakirjutanud said karistada. Küll aga jäi Viiburi üleskutse haritlaste teadvusesse. 15 20.02
annaabi.ee 
