Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga huvitav, sest see oli enamjaolt arusaadav ja lihtne, teema oli huvitekitav. Tegelaste kostüümid olid väga toredad. Inimeste kostüümid meenutasid Eesti rahvariideid, mis sobisid etenduse teemaga
sõjaväkke ning alles on jäänud ainult vanem rahvas, kellel pole enam seda jõudu ja jaksu teha kõik tööd ise ära. Neljandas tantsus on kirjeldatud niinimetatud tühja Eestit. Paljud pered on küüditatud Siberisse, sealhulgas ka Aiaste peremees Taavet. Aiaste tallu on jäänud alles ainult teenijatüdruk Meeri. Eestisse on asutatud esimesed kolhoosid ning ühisviljade tegemiseks ei ole piisavalt materjali ja toorainet. Viimane tants räägib Siberist tagasijõudnud Taavetist kui kurvast taluperemehest, kellel pole midagi enam alles jäänud – tema talu on lagunenud, aurukatel rüüstatud, põllumaad viljatud ning isegi süüa enam miskit õieti pole. Autor on pannud lugeja süngesse, kuid väga realistlikku keskkonda. Teos jätab samas ka tunde, et tänapäeva ühiskond on parim mida tahta võiks, sest kui võrrelda teoses kirjeldatud aega nüüdisajaga, siis tekib tunne, et elu tollel ajal oli ikka väga kohutavalt raske. Teost võiksid lugeda üha-enam noored inimesed, sest
· vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Nad jagunesid põhiliselt kolme gruppi: · maata, iseseisva majapidamiseta vabadikud · vabadikud, kes elasid mõnes adratalus ja said talult ajutiseks kasutamiseks tüki maad · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad maksid viljakümnist jt. makse. · sulased ja teenijatüdrukud üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Sõltusid tööandjast taluperemehest. · träälid sõjavangid , võlaorjusesse langenud isikud. 1424.a. maapäeval otsustati, et ühtegi ristiinimest ei tohi orjuses hoida kauem kui 10 aastat. Träälid said õiguse end ka varem vabaks osta või kui abiellusid vanatüdrukuga. Käsitöö, kaubandus ja linnad 14. 15. sajandil · Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. · Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad
Eit kiire ja kärme, taadi põhimõtteks on aga, et küll jõuab. Sisu pole eriti oluline. ,,KAKS PAARI JA ÜKS AINUS" näitab kui palju vaenulikkust võib tekitada sotsiaalne kehv olukord. ,,VANAD JA NOORED" lahkab põlvkondade erinevaid suhtumisprobleeme. Talu tahetakse mõisaorjusest vabaks osta, kuid põlvkondadel erinev suhtumine. ,,KÄBE KAAREL JA TEMA NOOR NAINE" Inimese bioloogiline käsitlus. Lugu ühest keskealisest taluperemehest, kes võtab endale noore naise. Konflikt- naine tahab last, mehe vanus takistuseks. ,,RAHAAUK" selles segunevad realism ja sümbolism. Jooksevad kokku erinevad tegevusliinid: revolutsiooni temaatika, usuhulluse teema( lahkusuliste probleemid) ning üks peategelane näeb unes rahapada, mida hakkab päriselus otsima ning kaevab meeletu augu, mis täitub veega ja kuhu üks perekonnaliige upub. KOKKUVÕTE: Tunneb maaolustikku, oskab detailselt kirjeldada. Tegelased on loomutruud, tegelaste
Küdsetusi kartult ja haput piima." Puulusikaga ja puuanumast sõi. See olli täl sääl egä lõuna. Ta taht lihtsat sööki. Ja ega lihtsa inimesega ajas juttu." Krahvi pojapojad mäletavad tänaseni vanaisa lihtsat toidulauda: tangupuder, kooritud hapupiim ja soolaheeringas. Suviti oli alati ringi käinud pasteldes. Kui mõisasaksad ning pastorid on rahvapärimustes sageli piiratud kujud, kelle talupoeg üle kavaldab, siis Bergi puhul on otse vastupidi. Tüüpiline on lugu taluperemehest, kes varsti pärast uut aastat krahviga teel kohtudes talle head uut aastat soovib ja viimaselt hõberubla saab. Nutikas talumees soovib krahvile varsti jälle head uut aastat, kuid saab nüüd juba vaid vaskmündi. Kui aga talumees veel kolmandat korda krahvihärrale head uut aastat soovinud, siis oli viimane mühatanud: "Kulla talumees, kas nii läheb siis nüüd jaanipäevani välja?!" "Ükskord tulnu krahv mõtsast sõites," mäletati Otepääl. "Mõtsavarga kaenu, et härra tuleb.
Kitzbergi loodud pildid idüllilised ja humoristlikud, milles elu pahekohti vaid riivatakse. Külajuttude hulgast leiab südamlikke külaelupilte. Realistlikke, kirjanikule eriomase vestelise tooniga rahvaelu kajastavaid lugusid, tundeküllaseid mälestuskirjeldusi, mõtisklevaid mõlkeid, pamflette, päevakajasid. Realistliku laadi parimaks käsitluseks "Räime-Reeda 10 kopikat" Külajuttudest hinnatuim "Veli Henn" (1901) ja "Hennu veli" (1904) - humoristlikud novellid, jälgitakse kahe taluperemehest venna abiellumist. Väärtuslik vestelisus, plastilised eluolu peegeldused, karakteersed tüübid, pahenähtuse- kadakasaksluse taunimine. Koondas proosateosed kogumikku "Külajutud" (I-V, 1915-1921) Hilisemast proosaloomingust memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924-25), ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" ("Päevalehes" avaldatud 1919, raamatuna I 1920, II 1923), luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920)
· Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? · Kas põgenemine on lahendus? ,,Kauka jumal" Osades: Mogri Märt Tema naine Mari Nende poeg Märt Nende tütar Milli Millli 5-aastane poeg Mäidu Masa Ants tema tütar Leena Peeter Pärn Anu Marjapuu Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult
Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas
2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? "Kauka jumal" Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju.
Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe. ,,Kauka jumal": Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu, Peeter Pärn, Anu, Marjapuu, Urjadnik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter. Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt 12 haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju
annaabi.ee 
