mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. PEAMISED PROBLEEMID 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed
omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega. Elati moto järgi, et võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju. Kuna mõisnikke peeti rumalateks, oli nende tagant näppamine lihtne. Samuti varastati teineteise tagant ehk kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid, kes olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Vanapagana tüssamiseks kasutati valelikkust ja kavalust: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Eestlasi on kujutatud ka mõnest heast küljest: nad on arukad ja võimelised suurteks püsivateks tunneteks. Rehepapp oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Teda austati ja usaldati. Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma.
söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt tegeletakse. Elatakse moto järgi, et võidab see, kellel surres kõige rohkem asju. Kõrvalprobleemid: 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed
mõisamaaks. Talumaad võis müüa või rendile anda. 1850. aastatel alganud talude päriseksmüümine. 4) aitas kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste (väikepõllumeeste) väljakujunemisele Eesti külas. Siiski kõik talupojad ei saanud maaomanikeks. Eesti külla jäi alles ka maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates. Kaasnesid muudatused talupoja elulaadis. 5) Taluperemehel ei sobinud enam käia pasteldes või viiskudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest ülikond. 6)Õhtuti ei istutud enam peeru ega rasvaküünla valgusel, vaid talutaret valgustas linnast toodud petrooleumilamp. Tööstus ja linnastumine 19. sajandil. 19. saj II pool. Eeldus: aurumasinate kasutuselevõtt. Vabrikutootmine sai algusest villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele
lõppemist õigus ta sealt välja tõsta) 3. Talupoeg kes tegi tööd pidi tegema seda rendilepingu alusel, see, et ta sai maad kasutada pidi ta tegema tööd mõisas. 4. Ainuke legaalne asjaolu mis vabastas talupoja mõisatööst oli see, et ta oli vigane. Seda pidi ta lausa kohtu kaudu tõestama. Eestimaa seaduses oli kirjutatud: talurahva seisuse liige peab tegema tööd mis toob mõisale kasu. 5. Ühelgi taluperemehel ei lubatud hakata popsiks või sulaseks, talupidamine oli kohustuslik. 6. Liikumisvabadus. Tegelikult Eestimaa keelas talupoegadel linna minna, enne kui meeshingede arv kubermangus polnud jõudnud 210 000 meest. 1840ndatel tuli muutus ja alles siis ai talurahvas rohkem liikuda. 7. Säilis kodukaristus õigus, ehk kergete ülesastumiste eest talupoegi kohtuväliselt karistada. 8. Vallakogukonna kui omavalitsusalge või organi sisseseadmine. Vald oli seisuslik
3. Talupojad said raha talu ostmiseks eelkõige linakasvatusest. Tervikuna suutsid talu kohe välja osta üksikud talupojad. Enamasti saadi pärisomandiks aastakümnete jooksul mõisnikule võlga makstes. Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele Eesti külas. Talupoegadel ehk taluperemehel ei olnud sobinud enam käia pasteldes või viikudes, jalga tõmmati hoopis saapad ning selga vabrikuriidest üliikond. 4. Majandus arenes, tööstused arenesid. Linan koondusid käistöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 5. Kiirendas uute tööstusettevötete ja asulate rajamist. Majandus arenes, raudteede lähedale asutati linnad. Kaupa oli parem vedada. Inimesed said rongiga sõida. 6. Kauba transport Riiga ja Peterburi, salakaubandus. 23. Vaimuelu 18saj
"püha äri" (ühe konkreetse tsunfti teema ja kõrval seisjatel polnud sinna asja.) Teatud kutseala positsioneeriti kõrgemal sotsiaalsel staatusel. Tõsi, mõnel juhul (mõnes sotsiaalses grupis, ühiskonnas) on see olukord ikka veel püsiv. Usun, et võib väita, et märkimisväärsed muutused hakkasid tekkima ja levima peale tööstusrevolutsiooni. Näiteks talupoja pojast sai talupoeg ja meremehe perest sirgusid meremehed (tõsi oli ka erandeid, näiteks kui taluperemehel ei olnud anda maad kõikidele poegadele, siis need, kellel ei olnud talutööks füüsilisi võimeid, aga oli näiteks lahtine pea, siis võidi tema saata, kui rahakott lubas õppima, mingit konkreetset ametit. (Õpetajaks, vallakirjutajaks.) Tihti satuti ka nekrutiks. Väga lihtsustatult võiks väita, et kutseoskused oleks nagu tulnud kaasa geenidega (maast madalast tulevase ameti keskkonnas kasvanuna jäid külge vajalikud oskused). Arutelus tõin välja näitena Jaan Kross-i raamatu põhjal
annaabi.ee 
