community and society Mis on ajakirjanduse roll kogukonnas? Ma arvan, et ajakirjanduse roll kogukonnas on põhiliselt see, et ta annab informatsiooni, mis toimub mujal maailmas. Näiteks linnast väljas elavad inimesed saavad teada asjadest, mis toimub pealinnas. Erinevad situatsioonid-Linnapea vahetumine, seaduste redigeerimine, uute hoonete ehitamine jne. Sama käib ka ühiskonna kohta. Samamoodi annab ajakirjandus kogu ühiskonnale aimu asjadest, mis toimub teistes kogukondades. Näiteks Tallinnlased saavad just läbi ajakirjanduse teada, mis toimub hetkel väga aktuaalses kohas, Vao külas, kuhu on paigutatud teistest riikidest sisserännanud pagulased. Meedia pakatab näiteks, et antud külas toimuvad erinevad õnnetused/kuriteod. Kas see on tõsi? Kuidas me seda uskuda saame? Me ei saagi. Oleneb kategooriast, kui tegu on puhtalt meelelahutusega, siis reporteri jaoks ei ole oluline tõepõhi, tema jaoks on oluline tema artikkli lugejate arv. Seega, ajakirjandus ei jaga alati tõeset
Minu jaoks tähendab see mõtte- ja sõnavabadust ning vabadust saada haridust ja valida amet kus edasi töötada, vabadus ennast arendada, vabadust omada sõpru, valida elukohta ning vabadust reisida, vabadust valida ja olla valitud. Mina olen sündinud Eesti Vabariigi ajal ning ei ole kogenud elu ilma vabaduseta. Kui Eesti oli NSV võimu all (1944 1990) olid inimese vabadused piiratud. Siis oli ainult üks vene kanal, Tallinnlased nägid ka soome kanaleid aga muud välismaa kanalid nii televiisoris kui ka raadios olid keelatud. Kõik filmid jms oli poliitiline propaganda, isegi kirjandus. Seega suurem osa inimestest ei teadnud mujal toimuvast midagi. Usuvabadust ei olnud kõik pidid olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus, valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ka sõnavabadus puudus. Vabadust reisida ei olnud võis reisida ainult NSV piires
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Liivimaa kroonika kolmas osa Need sündmused toimusid aastatel aastatel 15611563. Aastal 1561 kuulus Tallinn veel moskoviitide võimu alla. Moskviidid olid venelased. Nad olid kaotanud palju linnu ja losse. Nende võimul püsimine rippus põhimõtteliselt juuksekarva otsas. Paljud venelased olid juba kuhugi vangi viidud või ise põgenud või tapetud. Tallinnlased pidid minema teise võimu alla. Poola ja riiakad olid liiga kaugel. Nad pidid seega minema Rootsi võimu alla, see oli ligemal ja ühesõnaga neile soodsam. Saadeti juhid siis heermeistri juurde, et neile antud vannet üles ütleda. Kui juba linn ja loss Rootsi all olid läksid ülemad kuninga juurde Rootsimaale, et kinnitada privileege ja õigusi. Kuningas täitis nende palve. Tallinna isandaks sai nüüd Erik. Ta toetas Tallinna linna ka 30 000 taalriga. Ta lasi ka Tallinnasse
seisid keskaja tähtsaimad naispühakud: Jumalaema oma poja Jeesuse Kristusega, Püha Katariina ja Püha Barbara. Igaüks tundis kohe Püha Katariina ära mõõga ja ratta ning Püha Barbara kolmeaknalise torni ja palmioksa järgi. Teine kapiuks kuulus altari ,, peremeestele´´ nimelt oli Niguliste peaaltar pühendatud kahele pühakule. Püha Nikolausele (ehk eestipäraselt Nigulale) ja Püha Viktorile. Nende kõrval seisab lohetapja Püha Georg (ehk Jüri), keda tallinnlased samuti väga armastasid. Altarikapi alumist kitsamat osa nimetatakse predellaks. Ka predellat ehivad erinevate pühakute kujutised Maal surmatants on umbes 30. meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane bernt notke. Tema tuntuim maal ,,Surmatants´´ mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, on praeguseks hävinenud. Selle maali eeskujul tegi ta Niguliste kiriusse sarnase maali
Nuf-Nuf heitis päevaks nurka oma kaardid ja zetoonid ning ehitas kiiruga endale õlgedest onni. Onn oli viletsalt ehitatud ning ei näinud Kakumäe modernsete majade vahel üldse ilus välja. Lõpuks saabus aastaaeg mille jaoks kõik seavennad olid vaeva näinud, mõni vähem, mõni rohkem. Külmade ilmadega hakkasid kõikjal Tallinnas ringi luusima hundid. Nad olid näljased ja väga kurjad. Tallinnas luusis ringi kõigile tuntud hunt, kelle nimi oli Edgar. Teda kartsid paljud Tallinnlased. Kõige vähem kardeti teda Lasnamäel kuna seal elutsesid paljud tema hõimukaaslased. Nagu iga talv luusis Edgar ringi ka see talv. Ükspäev kui Edgar nälgas oli, liikus ta ringi Stroomi rannas, ta märkas väikese Nif-Nifi koobast ja läks selle juurde. Hunt käskis põrsal koopast väljuda, et teda ära süüa. Vastasel juhul oleks hunt koopa minema puhunud. Ülbe nagu põrsas oli, ei allunud ta Edgari käskudele. Nüüd otsustas
(Balti Liiga, Skandinaavia Cup) 4 4. ÄRIPROJEKT 4.1. TURG 4.1.1. Turu kirjeldus (sh koguturu suurus, turuosa määratlus) Sihtgrupiks on noored lapsed, nii poisid kui tüdrukud, kes soovivad ennast arendada jalgpallis. Kuna treener omandab psühholoogia alast haridust, mis annab parima kontakti loomisel lastega. Lisaks on võimalus saada toetust maksu raskustega peredel. (Tallinnlased saavad taotluse esitada Tallinna Linnavalitsusele). 4.1.2. Tarbijaskonna määratlus Praegune sihtturg Turuvaliku alused 2000a ja hiljem sündinud poisid ja tüdrukud, Tegemist on maailma populaarseima spordialaga. kes soovivad tegeleda jalgpalliga. 4.1.3. Turu-uuringute läbiviimine (informatsiooni allikad / keda küsitleti? nende arvamused) Viime läbi küsitlusi Tallinna koolides, teada saada huviliste arvu. 4.1.4
Tallinna radikaalid -1901.a.tekkis ''Postimehele'' võistleja Tallinnas ilmumist alustanud päevalehe ''Teataja'' näol. -Selle asutajaks ja toimetajaks oli Konstantin Päts. -Ta sündis Pärnumaa taluniku perekonnas,õppis Riia vaimulikus seminaris, lõpetas Tartu ülikooli õiguteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Tallinnas.Ta koondas oma ajalehe ümber noori eesti haritlasi, teiste seas advokaadid Jaan Teemant ja Mihkel Pung, kirjanikud Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. -Tallinnlased leitsid,et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. -Koostöös venelastega saavutati ka esimene tõsine võit,milleni tartlased polnud küündinud. -1904.a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes sakslased linnavalitsusest välja. -K.Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia kujunemine -Sotsiaaldemokraatlikud vaaated hakkasid Eestis levima XIX sajandi lõpus ning seda peamiselt kõrgintelligentsi, sh
koomik Joseph Scolari oma trupiga. Nende mängukavva kuulus muu hulgas ka Lessingi, Racine`i ja Moliere`i näidendeid. Vaimuliku õpetuse ja moraali vahetasid aegamööda välja kodanliku moraali kategooriad voorus ja head kombed. Pärast Scolari surma jätkas Tallinnas teatritegevust Hundeburgi (Hündebergi) trupp (1777- 1780), kes esines juba regulaarselt kolm korda nädalas. Seega kujunes välja järjepidev teatritraditsioon. Peale sõnalavastuste esitati ka oopereid ja ballette. Tallinnlased (tollal u 10000 elanikku) olid küll teatris väga huvitatud, kuid näitetrupi ülalpidamiseks jäi sissetulek siiski liiga väikeseks ja seepärast anti külalisetendusi ka teistes linnades: Tartus ja Riias. Esimeste kohalike harrastusteatrite teke 18. sajandi lõpul 1780. aastal tekkis Eestis mitmeid harrastusteatreid. Näiteks rajas vabahärra Fr. Von Rosen Virumaale Kiikla mõisa oma lastele harjutamiseks ja külaliste lõbustamiseks koduteatri. Teine
Vallalised kaupmehed koondusid Mustpeade vennaskond, mille vapil on kujutatud Püha Mauriitiust - ainuke mustanahaline pühak. Hansaliitu kuulusid eestilinnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti eksporti enamasti teravilja. Importis soola. Tegeleti ka reekspordiga: läände karusnahku, vaha, lina, kanepit rasva ja mett; itta: soola, metalle, veine jne. Avatud suhtlemine tõi siia ka eksootilisi kaupu. Näiteks 1534 sai Tartu piiskopp ühelt Moskva vürstilt kaameli. Tallinnlased nägid kord ka lõvi, kes viidi sealt kaudu Moskvasse. Arenes ka sisekaubandus. KÄSITÖÖLISED. Käsitöölised kogunenud tsunftidesse, mille elu korraldas skraa. Skraa hakkas hiljem käsitöö arengut aeglustama, sest ei lubanud kasutusele võtta uusi töövõteid ja vahendeid. Käsitöölised koondusid ka gildidesse: Kanuti gild ja Tooma gild - Saksapäritolu käsitöölised. Oleviste gild - Eesti päritolui käsitöölised. Käsitööliste gildi juht oli olderman (vanem). HARIDUS.
annaabi.ee 
