Tallinn on meile kõigile kindlasti väga kallis. Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riikide koosseisu
(Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. VIDEO TALLINNAST KOKKUVÕTE Loodan et sain isegi selle tööga tallinnast rohkem teada ja kui ei mida ma ei usu siis pole ka hullu TÄNAN KUULAMAST
kes pidavat olema sveebide sarnased ja keel on sarnane Britannia keelele. 98. aastal. 60. Jaroslav Tark Kiievi suurvürst. Korraldas 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu. Võitis. Rajas Tartusse tugipunkti, nimetades Tartu Jurjeviks. 61. al Idrisi - 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny ja mida peetakse Tallinnaks. 62. Hiltinus Läänemere maade rahvaste piiskop (1070), munk. Määrati rahvaste ristiusustamiseks. Ei saavutanud edu. 63. Fulco Prantsusmaa munk, määrati 1167. a Eestimaa piiskopiks 64. munk Nicolaus Norra Stavangeri kloostris elav eestlasest munk. Määrati Fulco abiliseks ristiusustamisel. 65. Meinhard 1186. a pühitseti Üksküla piiskopiks, anti ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Augustiinlane. Keskaegsel Liivimaal austati teda pühakuna. 66
sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber aga Raekoja platsi kohal oli turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga, Toompeal alates 11. sajandi keskpaigast linnus, Oleviste kiriku kohal skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154 joonistas araablane Al-Idrs maailmakaardile linna Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis tähendab sõna sõnalt Taani (danise) linna või linnust (lin) ning millega samatüveline on ka eesti keelne nimetus Tallinn (Taani linn, Talyna, esmakordselt mainitud 1536). Hilisem (alam-) saksa keelne Reval tuleneb ilmselt asulat ümbritsenud Rävala maakonna nimest. Üle Soome lahe Turgu ja Päris-Soome (Varsinais-Suomi) põgenenud maarahvas võttis kaasa vallutuseelse nime Kesoniemi
Tema tegevus oli üheks põhjusks, miks puhkes Põhjasõda. Reduktsiooniga ja aadlike vastuseisuga tekitas rootsi endale halva olukorra. Põhjasõja tekkides ja venelaste rünnakul astusid aadlikud koheselt vene poolele, kuigi talupojad pooldasid rootsit. Palju linnu kaotas rootsi ajal oma linnaõiguse, nt Rakvere, Paide, Viljandi. Seda sp, et rahvaarv oli vähenud. Liideti mõisa maadega. Väga oluliseks tõusis aga Narva Rootsi ajal. Sinna ehitati uusi uhkeid hooneid ning muutus olulisemaks Tallinnaks, sest oli kaubavahetuses Venemaaga äärmiselt oluline. Kaaluti ka Narva kuulutamist teiseks pealinnaks lisaks Stockholmile. Sajandi lõpu poole jälle Venemaa tugevnenud. Rootsi asus linnu kindlustama. Hakati ehitama suuri kindlusi e bastione. Paldiski, narva , tln. (ümber linna nelinurksed bastionid, mis pidid kindlustama linna).ei olnud siiski sõjaliselt eriti tähtsad. Põhjasõjas veidi kasulikud, kuid raisatud raha üldiselt. Rootsi ajal manufaktuuride rajamine
Ristiusu missioon võis eestisse jõuda ka vene aladelt 10 saj, seoses Kiievi ristuusutamisega 1143a Saksa ida kolonisatsioon jõuab läänemere idarannikule lääne slaavlaste kohale rajatakse Lüüberti linn. 1154a araabia geograaf Abu Abd Allah koostas Sitsiilia kuninga Roger tellimisel maailmakaardi, mis graveeriti hõbeplaadile ja mille juurde kuulub mahukas tekst e legend, kus on juttu ka Astlandast estatud ridakohasid, seal hulgas Koluvan, mida peetakse Tallinnaks. Ristiusu levitamine Baltikumis misjoni töö algus Eesti esiaja ja Vana aja sünhrooniline kordamine 11000-9000 eKr lõpes põhjamaades viimane jääaeg. Sellel ajal oli soojema kliimaga maadel vanem kiviaeg, mis algas siis kui inimene õppis kasutama tööriistu(homo habilis) . 9000eKr Jeeriko asulas on hakatud tegelema põlluharimisega. Eestis keskmine kiviaeg 7500-3000eKr 7500-3000 Kunda kultuur Eestis 7000eKr põlluharimise algus Mesopotaamias, Palkani ps ja Egiptuses.
maakondadega. 1217.a. koguti kõigist mandri-Eesti maakondadest 6000-st ratsa- ja jalamehest koosneva vägi. Madisepäeva lahing lõppes aga eestlaste lüüasaamisega : nad kaotasid nii lahingu kui ka oma mehise vanema Lembitu. Madisepäeva lahing otsustas Eesti kesk- ja kaudselt ka lääneosa saatuse. Põhja-Eesti ja Saaremaa jätkasid vastupanu. 1219.a. maandusid taanlased Lindanise linnuse juures, lõid eestlaste väge ja ehitasid sinna uue kantsi, mida kohalik rahvas hakkas nimetama Tallinnaks, s.o. Taani linnaks. Eestlaste võitlusjõu vaibumisel ilmus uus saagitahtja, 1220.a. maabusid Loode-Eestisse rootslased, kindlustasid endid Lihula linnuses ja asusid ümberkaudset rahvast ristima. Saarlased tegid nende tegevusele lõpu, kuid ikkagi jäi terve mandri-Eesti vaenlaste valdusesse. 1222.a. tungisid taanlased taas Saaremaale, kus neid endiselt välja löödi. See oli märguandeks uuele üldisele vastuhakule ning 1223.a. oli peaaegu kogu maa sakslastest ja taanlastest puhas
aastal. 1208.aastal alistusid vabatahtlikult ka liivlastest idas elavad latgalid. 1208.aastal suunudisd Mõõgavennad ja nende uued liitlased, latgalid ja liivlased, eestlaste vastu. 1217. Aastal Eestit juhtiv vanem Lembitu ja Kaupo(liivlased) langesid. Taanlased suundusid 1219.aastal Põhja-Eestisse. Valdemar II (tollane Taani kuningas) rajas võidetud eestlaste linnuse kohale kindluse, mida hiljem hakati kutsuma (Reval) Tallinnaks. Rootslased üritasid, kuid ilma eduta. - Enne lääne ristisõdijate saabumist oli Baltimaades väisjõududest tooni andnud Vene Polotski vürst Vladimir, kellele maksid andamit liivlased ja latgalid. Mõistes asja tõsidust, piiras ta 1206.aastal koos mässuliste liivlastega edutult ristisõdijate Holmi (Martinsala) kindlust. Eesti ristisõdade ajal käitusid venelased üsna ettearvamatult- kord rüüstasid ja laastasid, siis aga abistasid. - 1227
annaabi.ee 
