· Omab kahte sisendit (inverteeriv '-' ja mitteinverteeriv'+'). Nimetatakse ka diferentsiaal sisendiks. · On ettenähtud tööks ka kahepoolse toitega (-E ja +E) · Suhteliselt lihtne kasutada ja asendab edukalt transistor · lülitusi, tagades ka võimenduse parema kvaliteedi. · Kasutatakse põhiliselt võimenditena, generaatorites, aktiivfiltrites, pinge- ja voolustabilisaatorites jne. · Sisendvool,võimendustegur,talitluskiirus Joonisel: Pingestamine kahepoolse toiteallikaga OV Diferentspinge ja ühispinge Ud = U1 U2 Uü = (U1 U2 ) /2 OV tunnussuurused 1. Võimendustegur e. diferentsiaali võimendus Kd on väljundpinge ja seda esilekutsunud diferentsiaalpinge suhe. Andtakse null sagedusel nimitingimustel 2. Ühissignaali võimendustegur Xü (CMRR- common mode rejection ratio) on võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe
signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. *Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V *Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k *toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us) 3. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall. 5. Ajal. esimene
JOONIS456(paremal) max) *ühikvõimend sagedus loendustriger, impulss lülitab f1-sagedus, mille korral ümber JK->T: J=K=1; JK- võimendusteguri moodul=1 >D:K=-J *talitluskiirus dU/dt- Loendab 0-1-0-1. Lülitub väljundpinge suurim vastasolekusse kui tuleb muutumise kiirus ümberlülitussignaal. Iga impulss T lülitab trigeri ümber.
arenevad makroparallelismi suunas. 32. RISC- ja CISC-arhitektuuride võrdlus. 33. Arvutite mälu-, sagedus- ja võimsusmüüri olemus. Mälumüür – programmide töötluskiirust piirab infoliikluse kiirus protsessori ja mälusüsteemi vahel. Sagedusmüür – klassikalistes protsessorites on rakendanud järjest suurema astmete arvuga käsukonveiereid, et saavutada järjest kõrgemat infotöötluse kiirust. Konveierite üksikute astmete struktuurne keerukus ja nende talitluskiirus on jõudmas oma füüsilisele piirile. Võimsusmüür – protsessorkristallidest eralduva soojusenergia kogus on liialt suur, et seda jõutaks piisavalt kiiresti kristallilt ära juhtida (kristallide termošokk). Kuna protsessorite taktsagedus (f) kasvab, siis kasvab ka protsessorkiipide poolt tarbitav ja valdavas osas soojusenergia nöol eralduv võimsus (P), mis põhjustab kiibikristalli ülekuumenemist. 34. Rööptöötluse tasemed ja rööptöötluse kolm põhikonfiguratsiooni.
nõrga signaali korral. Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de R d sis on mõni MΩ. Sisendvool läbi sisendtakistuse on ainult mõni nA. -Sisendtakistus ühissignaalile Rü sis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0-klemmi vahel. -Suurimad väljundpinged U+v , U-v – suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustaktistuse korral. -Ühikvõimenduste sagedus f1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega. -Talitluskiirus vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel. 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) Harmooniliste võnkumiste generaator, kus harmooniline võnkumine säilitatakse võimendi tagasisideahelasse ühendatud farseeriva RC-ahela abil. RC-generaatoreid kasutatakse juhtgeneraatoritena vaheldites ning samuti mõõteaparatuuris. Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid.
eksisteerivad reaalsed jõudluspiirangud: 1. Mälumüür //memory wall// Programmide töötluskiirust piirab infoliikluse kiirus protsessori ja mälusüsteemi vahel. 2. Sagedusmüür //frequency wall// (käsutasemelise rööpsuse müür //ILP wall//) Klassikalistes protsessorites on rakendanud järjest suurema astmete arvuga käsukonveiereid, et saavutada järjest kõrgemat infotöötluse kiirust. Konveierite üksikute astmete struktuurne keerukus ja nende talitluskiirus on jõudmas oma füüsilisele piirile. 3. Võimsusmüür //power wall// Protsessorkristallidest eralduva soojuseenergia kogus on liialt suur, et seda jõutaks piisavalt kiiresti kristallilt ära juhtida (kristallide termošokk). Kuna protsessorite taktsagedus (f) kasvab, siis kasvab ka protsessorkiipide poolt tarbitav ja valdavas osas soojusenergia näol eralduv võimsus (P), [P ~ Vcc2 × f], mis põhjustab kiibikristalli ülekuumenemist. 34
3) Toitepingest sõltuv triiv: U0/Ut 10 100µV/V (!) + - * Suurimad väljundpinged U välj max ; U välj max ; (nominaal koormustakistuse ja toitepinge korral). * Suurimad diferents- ja ühissignaali pinged Ud max Usf max * Nominaalne koormustakistus (2kOhm, 10kOhm). * Toitepinged (nomin., min., max.). * Ühikvõimenduse sagedus f1 (ft) on sagedus, mille pu- hul võimendusteguri moodul on võrdne ühega. * Talitluskiirus (dU/dt) on väljundpinge suurim muut- miskiirus, diferentspinge hüppelisel muutumisel (90 ... V/µs). 99 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused. 5.10.1. Lineaarsed skeemid operatsioonvõimendi baasil. Inverteeriv võimendi Rööp TS pinge järgi. Oletame, et Rsis d = Isis = Its U sis - u 0 U välj - u 0 =-
harmoonilisi. Kõrgema järgu harmooniliste sagedus on samuti kõrgem, järelikult lähenevad sisend-ja väljundvoolud siinuselistele. Kahte madalama pulsilisusega muundurit võib kombineerida pingete nihutamisega 30° võrra, et suurendada süsteemi pulsilisust. Kui kaks sarnaselt juhitavat muundurit on ühendatud ühele siinile, siis vähenevad harmoonilised voolud tänu tüürnurkade-vahelistele faasinihetele, sest muundurite talitluskiirus on erinev. Alljärgnevas tabelis võetakse kokku põhilised meetodid koormuse ja toiteallika elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks. 85 Vastuabinõu Toime Sagedus Toiteallikas Koormusel
annaabi.ee 
