1 Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Joon. 1.2. Joon. 1.3. vuse. Tugisõrestiku tekkimine oli järgmiseks ajalooliseks ja ehituslikuks etapiks laevaehituses. See andis võimaluse ehitada tugevaid ja samal ajal kergeid laevu. Sõrestikuga (talastikuga) laevu meresõidukiks hakati ehitama Kreeta saarel, kus juba kasutati emapuud kiilu ja sellele kinnituvaid kaari. Foiniiklased, kelle maal (praegune Liibanon) kasvasid võimsad seedrimetsad, võtsid kreetalastelt õppust ja ehitasid juba VII sajandil e.m.a. laeva (Joon. 1.4.), millega teostasid reise ümber Aafrika. Joon. 1.4. 2 Loengud Eesti Mereakadeemias
Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga. Lisaks pilastritele kasutas fassaadi kujundamiseks hiiglaslikke sambaid- kolossaalorderina läbi kahe korruse-asetatuna tihedamalt mõlemal pool peaust. Baroklikud suured ansamblid- ruumiliste illusioonide ja efektide loomine. Lorenzo Bernini kavandas Peetri väljaku: 1. Ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. 2. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (talastikuga sammasterida) Katoliikliku Lõuna-Saksamaa eeskujuks oli Itaalia barokk. Kolmekümne-aastase sõja järel loodi baroklike hooneid alles 18. sajandi I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo- sarnane barokile, kuid ebasümmeetrilisem ja üldmuljelt õrnem. Rokokoo piir barokiga on eriti Saksamaal ebaselge ja vaieldav. Tihti valitseb hoone välisilmes barokk, aga siseruumis rokokoo.
· Kimmikniid ühendavad kaari põhjaflooridega Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist kaarte varianti: · tavalised kaared · raamkaared · kombineeritud kaared · Üleval, teki all seotakse kaared piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). · Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks Pikisüsteemilise talastikuga pardasilluse ehitus. Seda konstruktsiooni kasutatakse pikkadel saledatel laevadel, kus on raske tagada üldpikitugevust (sõjalaevadel, reisilaevadel aga ka raskeid laste vedavatel balkeritel. Universaalsete kuivlastilaevade parraste jaoks ei ole see sobiv. · Parda põiktaladeks on raamkaared ja pikitaladeks
Topeltpõhja talastik tehakse tugevam. Floore on tihedamalt ja kõik on täisfloorid. Pannakse ka täiendavaid stringereid vahedega mitte vähem kui 2,2 m põikitalastiku korral ja 2,1 m pikitalastiku puhul. Nende vahele paigutatakse omakorda normaalkõrgusest poole madalamad stringerid. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. Laevakere kujutab endast koorikut, mis koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest plaatidest, mida toetavad talad. Plaadistust koos toetava talastikuga nimetatakse kattesillusteks. Eristame põhja-, parda- ja tekisilluseid. Talade ülesanne on: 1. osaleda laeva üldpaindes võttes kanda osa põhjas, tekis ja mujal mõjuvatest tõmbe- ja survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile).
Topeltpõhja talastik tehakse tugevam. Floore on tihedamalt ja kõik on täisfloorid. Pannakse ka täiendavaid stringereid vahedega mitte vähem kui 2,2 m põikitalastiku korral ja 2,1 m pikitalastiku puhul. Nende vahele paigutatakse omakorda normaalkõrgusest poole madalamad stringerid. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. Laevakere kujutab endast koorikut, mis koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest plaatidest, mida toetavad talad. Plaadistust koos toetava talastikuga nimetatakse kattesillusteks. Eristame põhja-, parda- ja tekisilluseid. Talade ülesanne on: 1. osaleda laeva üldpaindes võttes kanda osa põhjas, tekis ja mujal mõjuvatest tõmbe- ja survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile).
Topeltpõhja talastik tehakse tugevam. Floore on tihedamalt ja kõik on täisfloorid. Pannakse ka täiendavaid stringereid vahedega mitte vähem kui 2,2 m põikitalastiku korral ja 2,1 m pikitalastiku puhul. Nende vahele paigutatakse omakorda normaalkõrgusest poole madalamad stringerid. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. Laevakere kujutab endast koorikut, mis koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest plaatidest, mida toetavad talad. Plaadistust koos toetava talastikuga nimetatakse kattesillusteks. Eristame põhja-, parda- ja tekisilluseid. Talade ülesanne on: 1. osaleda laeva üldpaindes võttes kanda osa põhjas, tekis ja mujal mõjuvatest tõmbe- ja survejõududest; 2. suurendada plaadistuse stabiilsust takistades selle nõtkumist üldpaindel tekkivate survejõudude mõjul; 3. toetada kattesilluseid ja kanda neile mõjuvad jõud (näit. vee rõhk) üle jäigale tugikontuurile (karkassile).
läänesuunalistena) lõppes poolümara ruumi e. apsiidiga, kus asusid altar ja vaimulike istekohad. Mõnikord ehitati altariosa ja pikihoone vahele põikhoone (põiklööv e. transept). Mis algul eendus pikiehitisest väga väha või ei eendunud üldse. Põiklööv oli pealöövist eraldatud suure kaarega, seda nimetati võidukaareks e. triumfikaareks. Lööve eraldasid enamasti korintose stiilis võrdlemisi tihedalt asetatud sambad, mis olid omavahel ühendatud kaartega või kaetud talastikuga. Lagi oli kas lihtne lahtine sariklagi või lame talalagi. Viimane võis olla kaetud maalingute või kassettidega. Külglöövid (idapoolsetel aladel ka kesklöövid) kaeti silindervõlviga, nende peale ehitati mõnikord teine, arkaadina kesklöövi avanev korrus (empoorid). Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn.
veetõkke alus betoonist. Kuid kivi ja betoonmaterjalidega tuleb arvestada, et need sisaldavad palju rohkem ehitusniiskust, mis tuleb lasta välja kuivada, enne kui katta seinad vee- ja aurutõkkega. Joonis 13.17 Märjad ja niisked tsoonid. Märgade ruumide põrandad peavad olema ühtlase kaldega põrandatrapi suunas >1/80 (min. 1/100) ja põrandatrapi ümber peab kalle olema suurem: >1/50. Põrandale võib kalde anda kas kaldu valatud alusbetooniga või kaldu paigaldatud talastikuga ja alusroovitisega. Ukse lävepaku kohal tuleb hüdroisolatsioon tõsta põranda tasapinnast kõrgemale ja liimida piida külge või piida alla. Puittaladest vahelaele ehitatavate märgade ruumide põrandad võivad nõuda eluruumide omadest tugevamat ja jäigemat kandekonstruktsiooni, kuna märgade ruumide põrandad on raskemad ja lisakoormust võib lisada vann. Seetõttu tuleb olemasoleva põranda kandevõimet ja jäikust eelnevalt kontrollida. Tulenevalt põranda tarindi erinevast
annaabi.ee 
