Vahelae töö jäiga skeemiga hoones. Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda.
eest, pidi ehitama tugeva ja vihmale vastupidava katuse. Ega vanasõna ilmaaegu öelnud, et katus on hoone iga (Tihase 1974: 63). 10 Katuse juures kõige tähtsamaks osaks on sarikad, mida tehti enamasti ümaratest puudest läbimõõduga umbes 15 cm. Nende puude ülemised osad ühendati paarikaupa tapi ning pulga abil, alumised aga toetati hoone ülemistele palkidele, nn murispuudele. Sellises asendis töötas sarikas talana, mis pidi taluma katuse koormusest tekkivat pinget. Et vähendada sarika sideulatust, ühendati sarikapaarid omavahel veel nn penniga, mis suurendas sarika paindetugevust. Kui tuul oli kõva, siis töötas penn ka väljatõmmatud vardana (Tihase 1974: 64). Õlgkatte panekul pandi sarikad üksteisest umbes 1,2--1,5 m kaugusele. Kuna sellist konstruktsiooni, kus mitu sarika otsa tuli kinnitada ühes sõlmes, oli tehniliselt väga raske teha, siis levis selline konstruktsioon väga vähe
joonis. Pinged arvutustes võib vahelae plaadina, mis on kontuuril laes hor.koormusest. Lae lugeda absoluutselt jäigaks. toetatud. Skeem 8.5 Kuna töötamine põikjõule. Skeem Summaarne tuulekoormus põikseinte vahe on tavaliselt 8.9 Lagi peab olema W=w*l jaotub kõigi suurem kui korruse kõrgus, konstrueeritud põikseinte vahel võrdeliselt vaadeldakse välisseina horisontaalsuunas talana, nende jäikusele. töötavana paindele lühema skeem 8.10 ning lagi tuleb Jäikustsenter on punkt, mille külje suunas. Sellisel juhul armeerida, skeem 8.11 Samuti läbimisel ei pane koormus vaadeldakse seinast ainult tuleb lagi armeerida süsteemi pöörlema. ühiku laiust riba üle vertikaalkoormusele, skeem Põikseinte konstrueerimisel vahelagede.Skeem 8.6 8.12
mingit elastsele alusele toetuva tala arvutusskeemi (joonis 10.43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas Vundamendid. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10.44 toodud lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus Seejärel saab määrata samuti kui konsoolseina puhul paindemomendid seinas ning nende maksimaalse suuruse kohas, kus Q = 0
....... 44 6.3. Aramtuuri dimensioneerimine.......................................................... 47 LISA. JOONISED.................................................................................... 50 1 1. LÄHTEÜLESANNE 2 2. PLAADI ARVUTUS 2.1. Koormused plaadile Valin h1=100 mm plaadi paksuseks ja betoonipõrand paksusega h2=30 mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b=1 m. Normkoormused: - kasuskoormus qk = 8.0 1 = 8.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gk1 = 0.03 24 1 = 0.72kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 1 = 2.5kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 8.0 = 12.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 0.72 = 0
tuule koormusele Lagede töötamine omas pinnas Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. 20. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma mõiste Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma Kui tuulekoormus kandub vahelae servale, siis vahelagi kannab selle koormuse edasi põikseintele, põikseinad on vahelagedele tugedeks horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema koormamisel ta ka paindub. Seega on meil tegemist elastse toega (vedruga). Nagu skeemil 8
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 7.4 Peatala M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 7.5 Post ja vundament M 1:50; 1:10 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 2 1 Plaadi arvutus 1.1 Koormused plaadile Valin plaadi paksus: h1 = 80mm ja betoonp~oranda paksus: h2 = 30mm. Plaat arvutatakse talana laiusega b = 1, 0m. Normikoormused: kasuskoormus: qk = 12, 4kN/m2 vahelaeplaadi omakaal: qk1 = 0, 08 · 25 = 2, 0kN/m2 betoonp~oranda omakaal: qk2 = 0, 03 · 20 = 0, 60kN/m2 Arvutuskoormused: kasuskoormus: qd = q · qk = 1, 5 · 12, 4 = 18, 6kN/m2 plaadi omakaal: qd1 = 1, 2 · 2, 5 = 2, 4kN/m2 p~oranda omakaal: qd2 = 1, 2 · 0, 72 = 0, 72kN/m2 koormus kokku: pd = 18, 6 + 2, 4 + 0, 72 = 21, 72 21, 7kN/m2 1
Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri materjal peab olema kaheks: täisnurkne epüür maapinnale mõjuvast koormusest q Ka, mille kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem raskuskese on poolel seina kõrgusel ja kolmnurkne epüür zKa, pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida raskuskeskmega kolmandikul seina kõrgusest. Maapinnale mõjuva kohaliku pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. koormuse mõju arvest tavaliselt kas elastsusteooria seostega, graafiliste passiivsurve suurust
ülekoormamise ja materjali väsimuse tõttu. hambumissirge w Ft Fr Kontrollitakse tugevustingimuse rahuldatust. Fn l Arvutusel eeldataklse, et hambumisel on üks ohtlik lõike hammastepaar. Hammast vadeldakse konsoolse talana s pikkusega l, mis on koormatud jõuga Fn. Selle mõjul bw p hammast surutakse ja painutatakse. Arvutusel vaadeldakse summarset pinget hamba F s tõmmatud poolel . Sele 17.8. Jõudude ja pingete
43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas geotehnika II. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). 10.7.8.2 Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10.44 toodud lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus Pt zt h Pa t Pp
annaabi.ee 
