füsioloogiliselt põhjendatud skeem, mis jaotab inimese keha 100 piirkonnaks. Skeemi väljatöötamisel olid võetud aluseks järgmised aspektid: · aistingute tüüpiline ulatus keha eri piirkondades nende väsimuse puhul · anatoomilised piirkonnad · piirkondade võimalikult ühesugused mõõtmed · ülajäsemete oluline osa tööprotsessis · tugi-liikumisaparaadi patoloogia sümptomite piirkonnad · siseelundite patoloogia sümptomite piirkonnad · taktiilsete aistingute ruumilävi · uuritava piirkonna eristamise lihtsus Antropomeetriline printsiip Sõna antropomeetria pärineb kreeka keelest ja tähendab inimkeha mõõtmist. On elementaarne, et tööpingi ja töötooli mõõtmed, tööriista käepideme kuju jne peavad vastama inimkeha omadele, nii nagu inimese mõõtmetega on arvestatud riietusesemete ja jalatsite puhul. Inimese mõõtmete tähtsus
1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; 3. Nõutus, segasus 4. Psühhomotoorse rahutuse episoodid Deliiriumisündroom - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning visuaalsete (ja taktiilsete) hallutsinatsioonidega .Somnambulism, unepaanika Muutunud teadvuseseisundid : Hämarolek (twilight state) - sügav teadvusehäire kooshallutsinatsioonidega(nt patoloogiline alkoholjoove) . Oneroid meelepetted hõlmavad kogu teadvuse . Krambisündroom . Minestamine Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. Transs (trance): teadvuse(häire)
intensiivsust, jättes suurema tundlikkusvaru uute, veel töötlemata signaalide tarvis. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed järelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, näg, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Nad moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikkuses sõltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: 10 *kompensatsioonina füüsilistele puuetele
töötlemata signaalide tarvis. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed järelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, näg, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Nad moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikkuses sõltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: *kompensatsioonina füüsilistele puuetele *sihipärase treeningu ja kutsealase tegevuse järel *tähelepanuprotsesside mõjul.
signaalide tarvis. Adapstioon jaguneb: positiivne tundlikkuse suurenemine negatiivne aistingu täielik kadumine või oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Selektiivne adapstisoon tekib ärritaja või tunnuse suhtes, kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega. Eri analüsaatorite adapstioon toimub erineva kiirusega. Suhteliselt kiiresti taktiilsete analüsaatorite juured ning haistmisaistingud. Nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingud adapteeruvad suhteliselt aeglaselt. Sensibilisatsioon tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel. Analüsaatorid moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikuses sõltuvuses. Analüsaatorite tundlikkuse muutumist on võimalik esile kutsuda tinglikultrefelektoorselt. Aistingute
Skeemi väljatöötamisel olid võetud aluseks järgmised aspektid: · aistingute tüüpiline ulatus keha eri piirkondades nende väsimuse puhul · anatoomilised piirkonnad · piirkondade võimalikult ühesugused mõõtmed · ülajäsemete oluline osa tööprotsessis · tugi-liikumisaparaadi patoloogia sümptomite piirkonnad · siseelundite patoloogia sümptomite piirkonnad · taktiilsete aistingute ruumilävi · uuritava piirkonna eristamise lihtsus 11. Antropomeetriline printsiip Inimesed pole ühesugused, nende vajadused, intelligents, osavus, nägemisteravus, jõud, vanus jne erinevad. Et inimese tegevus oleks maksimaalselt efektiivne, peab sellega arvestama. Kõige lihtsam ja sageli vajalikum on arvestada inimkeha lineaarmõõtmeid ja nende suuruse varieerumist. Sõna antropomeetria pärineb kreeka keelest ja tähendab inimkeha mõõtmist. On elementaarne, et
erilisi seksuaalseid huvisid Kire bioloogiline komponent · Masters & Johnson (1966): Inimese seksuaalkäitumine toimub kahes järjestikuses staadiumis · Kõigepealt kehalise kontakti puudumise staadiumis & seejärel · Kehalise kontakti ehk taktiilses staadiumis Mehele võivad mõjuda erutavalt naise kehavormid, kehahoiak, riided, näoilme, hääl, lõhnad, rääkimisviis. Mis mõjub mehes naisele erutavalt? Kehalise kontaktita alanud suhe jätkub taktiilsete kontaktidega, mille kulminatsiooniks on orgasmiga lõppev seksuaalvahekord · Mastersi & Johnsoni uurimus keskendus kehalise kontakti staadiumile. Nende arvates kujutab seksuaalvahekord endast rikkalikku, mitmekesist & naudingulist sensoorset kogemust · Autorid leidsid meeste & naiste seksuaalreaktsioonides rohkem sarnasusi kui erinevusi. Viimased võiva tuleneda mitte bioloogilistest, vaid õpitud või tunnetuslikest asjaoludest Seksuaalse erutuse psühholoogia
annaabi.ee 
