Mõisted Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus. Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist. Nt putukate ja
elutingimustega kohastuda, surevad aja jooksul välja. Joonis 1. Organismide eluavaldused 1.2 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on elusale omased tunnused. 1.3 ELUSLOODUSE SÜSTEMAATIKA Takson on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonite nimetamisel kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus. Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia. Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.
See on süstemaatika üks põhisuundi, mis baseerub taksonite fülogeneesiarvestamises.Ei tugine üksnes liikidevahelise sarnasuse mõõtmisele, vaid võtab aluseks liikide eristumise. Kladistikas koostatakse fülogeneesipuid, kus on esitatud evolutsiooniline "elu puu". Kladistika vaike-eeldusteks on evolutsiooni monofüleetilisus ning divergentsus, samuti seisukoht, et uutel tekkinud taksonitel on uued tunnused, mida fülogeneetiliselt vanemal taksonil ei olnud. 30. Geenitriiv geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. 31. Genofond populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum.Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused. 32
Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud. Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid alpi rododendorn kasvab jääst vabaks jäänud mägede tippudel ehk munataktidel.Tänapäeval hangitakse infot kunagiste liikide kohta järve põhjast võetud proovide uurimisel (kõik õietolmud on erineva kujuga, gernist võetud).Parallelism evolutsiooniliselt ühtmoodi kulgemine. Ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Nt lennuvõimetute lindude tänapäevane asetus.Konvergents organismi rühmade erinevuse vähenemine. Evolutsioonis organismidel tunnuste sarnasuste suurenemine. Erineva arengukäiguga koosluste sarnanemine. Divergents populatsioonide erinevuste suurenemine evolutsioonis. Seda põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni amplituutide muutumine. Analoogia elundite sarnasus, mis johtub nende ühesugususest funktsioonist
välisehitus, talitlus, genoom, nõudmised elukeskkonnale. Ökosüsteem - Abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, mille moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Eluslooduse süstemaatika: Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia. Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk
võrdlemisega, nendevaheliste seoste analüüsiga ning käsitletud tunnuste alusel objektide kvantitatiivse klassifitseerimisega Põhimõte: üldine sarnasus peaks piisaval määral peegeldama uuritavate organismide evolutsioonilist seotust Feneetika vastu töötavad: Konvergents – päritolult erinevate liikide muutumine sarnasteks ühesuguste keskkonnatingimuste mõjul (analoogsete tunnuste teke) Parallelism – ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel nii, et ajalooliselt nooremad taksonid on omavahel sarnasemad kui nooremad taksonid oma eellastega Mimikri – kaitsekohastumuslik sarnasus mittesugulaslikel organismidel Juhuslik sarnasus, organite ehituslikud piirangud jms Fülogeneetiline süstemaatika ehk kladistika taksonite rühmitamine üksnes nende fülogeneesi alusel põhiprobleem – empiirilistest andmetest (tunnuste jaotumisest taksonitel) kui evolutsiooni tulemusest
mõju, mille võiks omada geneetilise materjali vahetus saarel elava populatsiooni ja maismaal elava populatsiooni vahel. Biolooogide käsitluses kuuluvad indiviidid ühte liiki siis, kui nad annavad omavahel elujõulisi järeltulijaid, vahetavad vabalt geneetilist materjali. Reproduktiivne isolatsioon on põhiline tegur, mille tulemusena arenevad uued liigid. Parallelism evolutsiooni üht moodi kulgemine, ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Ntks lennuvõimetuse teke eri linnurühmadel. Konvergents organismirühmade erinevuste vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel. S.t erineva arengukäiguga koosluste muutumine üksteisega sarnasteks. Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis, põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni-amplituutide muutumine. Ökoloogiline divergents e adaptiiv radiatsioon seisneb ühe taksoni järglaste kohastumises väga
Kaalumine enne (a priori) – suhteliselt subjektiivne või pärast (a posteriori) analüüsi – kasutusel kladistikas. 14. Kladistika e. fülogeneetiline süstemaatika Fülogeneetiline süstemaatika e. kladistika Eesmärk klassifitseerida taksoneid nende ajaloolise kujunemise, st. nende fülogeneesi alusel. Seda kujutatakse puukujuliselt haruneva dendrogrammina. Uusi tekkinud taksoneid iseloomustavad uued, varasematel taksonitel puuduvad tunnused Tunnustatakse ainult monofüleetilisi rühmi, monofüleetiline on liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid Tunnused polariseeritakse – otsustatakse, milline tunnus on varem tekkinud Kasutatakse ainult apomorfseid tunnuseid (sünapomorfe) Eelistatakse lühimat fülogeneesipuud – säästuprintsiip 15. Feneetiline süstemaatika Feneetiline süstemaatika Klassifitseerib organisme üleüldise sarnasuse alusel, põhineb
tiivsed ordineeritud või ordineerimata tunnused), ja mille seas saaks eris- tada plesiomorfset (-eid) ja apomorfset (-eid) (vt. 4.5). 8.1.3. Taksonite rühmitamise aluseks saavad olla ainult neile ühised apomorfsed tunnused (sünapomorfid), mitte aga ühised plesiomorfsed tunnused (sümplesiomorfid). 8.1.3. Süsteemi (klassifikatsiooni) aluseks on hüpoteetiline fülogenee- sipuu (kladogramm), mis näitab tunnuste muutumist oletatavas evolutsioonis, mille tulemusena kujunes uuritavatel taksonitel praegu olemasolev tunnuste komplekt. 8.1.4. Paljudest võimalikest hüpoteetilistest fülogeneesipuudest tuleb välja valida - vastavalt säästuprintsiibile - kõige lühem, s.t. selline, kus on kõige väiksem arv tunnuste muutumise samme. Kui selliseid puid saa- dakse mitu, on tegemist võrdvõimalike hüpoteesidega, mille vahel on küll võimalik valikut teha muudest printsiipidest lähtudes. Lühima fülogeneesipuu eelistamine ei tähenda, nagu eeldaks me evolutsi-
annaabi.ee 
