suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2)Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+..+Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn Kõik tarvitid saavad kätte sama elektrivälja. Sama elektrivälja korral on pinge samasugune. => U=U1=U2=..=Un. Rööpühenduse korral võrdub kogu taksituse pöördväärtus üksikute harude pöördväärtuste summaga. => 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn. Erijuhud: a) 2 haru(takistit) omavahel rööbiti ühendatud. 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn => R=R1*R2 : R1+R2. b) N ühesugust(pirnide/harude arv). Kogu takistus on ühe haru takistusest n korda väiksem. 1/R = n*1/R => R= R1/n Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised takistustega.=> J*R=J1*R1=J2*R2
" (R=(ROO)*L/S) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja materjalist. *juhi takistus R on võrdeline tema pikkusega l - - - ntx. Suurendada juhi pikkust kaks korda on sama, mis ühendada teine täpoelt sasugune juht esimesega jadamisi. Niisuguse ühenduse kogutakistus on esialgsest kaks kroda suurem. *juhi tkaistust R on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga S - - - juhi ristlõikepindala kahekordne suurendamine teise samasuguse juhi ühendamsit esimsesega rööbiti. See põhjsutab taksituse kahekordse vähenemise. *maetrjalist *tembepratuurist *omadustest --KUS KASUTATAKSE TAKISTUSEL T0 SÕLTUVUST? SELGITA.. 8. MIS ON ÜLIJUHT JA KUS NEID KASUTATAKSE? Ülijuht on juht, millel puudub takistus. 9. ALALISVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS. TÄHIS JA ÜHIK. (1 ÜLESANNE) TÖÖ: Elektrivälja tööd lanegukandjate suuantud liikumise tagamisel nimetaatakse sageli ka elektrivoolu tööks. Tähiseks on A jaühikuks J.. Valem = A=Nt ja A=Uit v voolumõõtja. VÕIMSUS: Ajaühikus tehtav töö
=> U1:R1 = U2:R2 2.Rööpühendus ehk paralleelühendus. Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+.. +Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn Kõik tarvitid saavad kätte sama elektrivälja. Sama elektrivälja korral on pinge samasugune. => U=U1=U2=..=Un. Rööpühenduse korral võrdub kogu taksituse pöördväärtus üksikute harude pöördväärtuste summaga. => 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn. Erijuhud: a) 2 haru(takistit) omavahel rööbiti ühendatud. 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn => R=R1*R2 : R1+R2. b) N ühesugust(pirnide/harude arv). Kogu takistus on ühe haru takistusest n korda väiksem. 1/R = n*1/R => R= R1/n Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised takistustega.=> J*R=J1*R1=J2*R2
aurustumine). Vask on termotakistustajuris kasutatav kuni 180 °C (kõrgematel temperatuuridel vask oksüdeerib väga kiiresti ning tal on vähene keemiline vastupidavus agressiivsele keskkonnale. Vase eeliseks on hea töödeldavus, odavus ning kättesaadavus. Niklil on suur takistuse temperatuuritegur α = 0,0064, alates temperatuurist +370 °C toimuvad niklis struktuursed muutused, mistõttu taksituse temperatuurisõltuvus on oluliselt mittelineaarne. Raua (terase) takistuse temperatuuritegur on samuti suur, α = 0,0065 ning sõltub vähesel määral lisanditest. Nii raua kui ka terase peamiseks puuduseks tuleb lugeda keemilist aktiivsust, sest temperatuuridel üle 100 °C korrodeerub raud väga kiiresti [7]. 2.1.3. Termistor Termistor ehk termotakisti on termoelektriline pooljuhtseadis, mille ta-kistus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist.
mis tuleneb lainete vastasikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides j nõrgenamine teistes. Väga täpsete pikkuse ja nurkade mõõtmiseks, putukad,veeloigud,cd. Eri teid mööda tulevate kiirte hilinemin tähendab automaatselt faaside erinevusi Valguse difraktsioon- on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ja paindumine ümber väikeste takistuste või levimine v'ikesest avast välja. Taksituse suurus peabb olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem, tõkke meetmed peavad olma 0,7-4 μm. Huygensi printsiip- kõiki valgusliane froni punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfeerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Kui võnkumine on jõudnud mingisugusesse ruumipunkti, siis see punkt muutub uueks võnkumiste levitakas. Valguse polarisatsioon- loomulikus valguses on kõuj vektroite suunas
N=IU ; N=I2/R ; N=U2/U Ohmi seadus vooluringi osa kohta: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R 3 Ohmi sealdus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus kogu vooluringis on võrdeline selles vooluringis mõjuva elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline tarbija taikuste ja elektromotoorjõud allika taksituse summaga. I=E/r+R Aine eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine omadust avaldad elektrivoolule takistust. Takistide jadaühendus: Takistite jadamis ühendamisel võrdub kogutakistus nende takistuste summaga. Takistite rööpühendus: Takistite rööbiti ühendamisel võrdub kogutakistuse pöördväärtus nende takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluring koosneb vooluallikast, tarvititest, lülititest ja neid ühendatavatest juhtmetest. Sageli
pöördväärtuste summast. Tarbijate lisamisel rööpühenduse korral ahela kogutakistus väheneb. 49. Vooluallika kasutegur Vooluallika võimsus ehk teise sõnadega vooluringis eralduv koguvõimsus võrdub vooluallika elektromotoorjõu ja voolutugevuse korrutisega. Tarbijal eralduv võimsus ehk kasulik võimsus avaldub Nkas = UI, kus U on pingelang tarbijal. Vooluallika kasutegur võrdub tarbija taksituse ja vooluringi summaarse takistuse suhtega, mis on korrutatud veel saja protsendiga. Mida suurem on tarbija takistus, seda suurem on vooluallika kasutegur, s.t. seda suurem osa arendatavast võimsusest eraldub tarbijal. Ülejäänud osa koguvõimsusest N kulub vooluallika soojendamiseks see on nn. kahjulik võimsus. Vooluringis eralduv kasulik võimsus on maksimaalne, kui tarbija taksitus võrdub vooluallika sisetakistusega. Kasutegur on sel juhul ainult 50%. 50. Magnetväli
Järelkõla kestus sõltub ruumi kubatuurist, piirete pindalast ja pinna summutusomadustest. Hoonete energiatõhusus: Hoonete üheks peamiseks eesmärgiks on eraldada sisekliima väliskliimast ja luua inimestele kaitseks ebasoodsate klimaatilise olude eest. Mõjutavad: Hoonetepiirete soojajuhtivus, õhupidavus Sõltub kasutatavast materjalist ja nende paksusest ja külmasildade olemasolust. Soojapidavus ehk soojatakistus R. Sooja juhtivus (taksituse pöördväärtus) U. Piirete (seinad, katused, laed, põrandad) tarindus peab vältima õhu ülemäärase läbivoolu. Sisekliima (temperatuur, suhteline niiskus, õhu liikumise kiirus) Hoone kompaktus, ruumide paigutus ja orientatsioon. 14 Kütte- jahutuse ja ventilatsioonide süsteemide toimimine.
U . Murru lugejale rakendame Ohmi seadust kujul U IR , nimetajasse asendame voolutugevuse, mis on avaldatud valemist (13.3), s.t I R r . Pärast taandamist saame vooluallika kasuteguri valemi R 100% . (13.8) Rr Vooluallika kasutegur võrdub tarbija taksituse ja vooluringi summaarse takistuse suhtega, mis on korrutatud saja protsendiga. Valemist (13.8) järeldub, et mida suurem on tarbija takistus, seda suurem on vooluallika kasutegur, s.t. seda suurem osa arendatavast võimsusest eraldub tarbijal. Ülejäänud osa koguvõimsusest N kulub vooluallika soojendamiseks – see on nn. kahjulik võimsus. Anname kasuliku võimsuse valemi nüüd kujul N kas I 2 R ja asendame siia voolutugevuse valemist (13.3). Saame 2R
annaabi.ee 
