15 4 Väljumine 15 Saabumine 65 min 10 min 0 min B: 17.30 A: 19.45 5 Väljumine 15 Saabumine Ööbimine A: 21.00 B: 23.00 Tabel näitab kahte tüüpi puhvreid esimesel sõidul. Bloki-väline puhver lisatakse planeeritud ajale jõudmaks väravast A väravasse B. Selle mõte seisneb erinevate bloki- väliste hilinemiste neelamises, nagu näiteks hilinemised takseerimisel, järjekorda võtmisel ja maandumisraja ajastamisel ning teistel lennu ajal toimuvatel hilinemistel. /1, lk 104/ Ümberpööramise aeg sisaldab saabuvalt lennukilt inimeste ning nende pagasi mahasaamise, lennuki tankimise ning teenindamise, uute reisijate pardale mineku ning nende pagasi pealelaadimise. Ümberpööramise aeg sõltub suurest lennuki suurusest. Nii on puhver ajendatud faktoritest nagu tankimise aeg, planeeritud hoolduskontroll,
1 2 Vf – tüvemaht, koos koorega, hektari kohta (m3/ha), h15 –keskmine kõrgus (m), ha – kõikide impullsside keskmine kõrgus puistu kohta (m). 8 3.4Katvuse ja lehepinnaindeksi hindamine Võrastiku katvus, aukude osakaal võrastikus ja lehepinnaindeks(LAI) on laialt levinud ökoloogilised näitajad, kui mida tihtipeale metsa takseerimisel ei mõõdeta. Laserkaneerimisel on võimalik neid tunnuseid kiiresti ja üsnagi täpselt hinnata (Korhonen et al. 2011). Mõlemad, nii katvus kui aukude osakaal võrastikus, on hinnatavad valguse hulgast, mis suudab võrastikku läbida ning jõuab maapinnale. Samas on tegemist siiski kahe erineva mõistega. Jennings et al. (1999) defineerisid katvuse, kui näitaja, mis hindab võrastiku vertikaalse projektsiooniga kaetud maapinna osakaalu kogu maapinnast. Aukude osakaalu all mõeldakse
Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine. Puu takseerimisel tuleb mõõta 2 kõige olulisemat takseernäitajat: puu rinnasdiameeter (diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast) ja puu kõrgus. Diameetri mõõtmine mõõdetakse metsaklupiga umbes 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kõrguse mõõtmine kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised, trigonomeetrilised. Kõrguse
Loodusliku päritoluga metsade vanus määratakse viie aasta täpsusega Reeglina on kultuurpuistul vanus teada, külvamise algusest, mitte istutamise aeg, vaid taime vanus Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja Metsa vanus määramisel peame silmas pidama puuliiki o Lage ala o Selguseta ala o Noorendik o Latimets o Keskealine mets o Küps mets o Valmiv mets Takseerimisel eraldatakse puistu vanuse järgi, kui nad kuuluvad erinevatesse arenguklassidesse Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis Täius - iseloomustab puistu kasvuruumi kasutamise astet Normaalpuistu all mõeldakse puistut, mis on antud puuliigi, vanuse ja
lepik). Eestis võivad looduslikeks enamuspuuliikideks olla kuusk, mänd, sookask ja sanglepp. Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. 28. Mis on puistu koosseis? Koosseisuvalem. Tooge näiteid. Koosseis iseloomustab puistuelemenntide osatähtsust puistu tagavaras rinnete kaupa. Puistu takseerimisel antakse koosseis valemi kujul koosseisuvalemina* , mis koosneb puuliike tähistavatest kahetähelistest lühenditest ja nende ees olevatest protsentarvudest kooseisukordajatest*. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse. *Koosseisuvalem puistuelemendid ja nende tagavaraprotsendid tagavara kahanemise järjekorras rinnete kaupa. Puuliigid on koosseisuvalemis osatähtsuse alanevas järjekorras (50Ks30Lm20Lv).
Puuliik 1A 1 2 3 4 5 5A Kask (nooremad kui 24 23 22 20 18 16 14 70 a.) Kõvalehtpuud 32 31 30 29 28 27 25 (nooremad kui 100 a.) Puistu vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest (mõõtmed, korbastunud osa kõrgus, laasumine, oksakodarike lugemine). Täpsemate tulemuste saamiseks kasutatakse juurdekasvupuuri. Takseerimisel ereraldatakse puistu vanuse järgi, kui enamuspuuliigi keskmine vanus erineb üle 10 aasta või kui nad kuuluvad erinevatesse arenguklassidesse. 5. Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis.
Lm 26 26 24 24 20 18 18 Hb, Pp, 26 26 24 24 22 22 22 Lv, Re 16 14 14 12 12 12 12 Puistu vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest (mõõtmed, korbastunud osa kõrgus, laasumine, oksakodarike lugemine). Täpsemate tulemuste saamiseks kasutatakse juurdekasvupuuri. NB!!! Takseerimisel eraldatakse puistu vanuse järgi, kui nad kuuluvad erinevatesse arenguklassidesse. NB!!! 5 Boniteet - Iseloomustab kasvukoha headust st. antud kasvukoha sobivust mingi puuliigi kasvatamiseks. Puistu tootlikkus sõltub esmajoones kasvukoha tingimustest, kliimast, mullastikust, reljeefist, veereziimist. Boniteet määratakse boniteerimistabelite alusel, kusjuures teada peab olema puuliigi kõrgus ja vanus, samuti tekkeviis.
annaabi.ee 
