antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi
tunnistama. Epikurose teine kriteerium, prolepseis, kujutavad endast esmaselt üldisi mõisteid. Mõisted ei ole aga midagi muud kui üldised ettekujutused, sest kogu teadmine pärineb Epikurose järgi tajudest. Kuid prolepseis`te kui kriteeriumite all peab Epikurose täpsemalt silmas sõnatähenduste korrektseid definitsioone. Epikurose jaoks need kaks asja ei erinegi, sest mõiste korrektne definitsioon toetub rangelt üksnes nendes tajudes antule, millest mõiste on tuletatud, ilma tajutule midagi meelevaldselt lisamata. Sõnatähendustena on prolepseis`el kõigepealt keeleline funktsioon, millest tuleb eristada nende kasutamist tõesuse kriteeriumina. Kui keegi midagi kirjeldab, kasutab ta paratamatult mõisteid, sõltumata sellest, kas kirjeldus on tõene või väär; ka siis kui kirjeldus on väär, võib mõiste selles kirjelduses olla tolles tähenduses ikkagi õigesti kasutatud, et on arusaadav, mida on silmas peetud. Niisiis pole
6 ISIKUTAJU OLULISUS SUHTLEMISEL Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses
mitte puhaste arumõistete rakendamine neile, vaid see, et me saame neile rakendada aposterioorseid tajumõisteid. Me tajume nähtusi nende individuaalsetes erinevustes. Puhtad arumõisted seevastu on rakendatavad igasugusele objektile. Mõisteid, mis on rakendatavad igasugusele olevale, nimetas Aristoteles kategooriateks. Eelöeldu seletab, miks Kant selle mõiste Aristoteleselt üle võttis. Kategooria rakendamine seisneb niisiis selles, et kaemusmitmekesisuse ühendamise kaudu antakse tajutule objektiivsus. Veel enam, Kanti järgi poleks ka mingit kaemuse objekti, kui me ei annaks kaemusele kategooriate rakendamisega objektiivsust. Kui me ei tooks puhta mitmekesisuse ühendamise kaudu kaemuses esile objekti, poleks ka sellist tunnust nagu objektiivsus. Objekti esiletoomine kaemuses ja kategooriate rakendamine neile on Kanti väitel ühe ja sellesama protsessi kaks külge. Kant formuleerib selle tema jaoks alustrajava
teenindada) ja seda välja näitama ka oma keha ja häälega (pöördumine kliendi poole, pilkkontakti võtmine, sobiva huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine). Kõige olulisem on seesmine uskumus, et ma ISE tahan suhelda ja teenindada/aidata vms. Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes , kuidas ja miks just nii suhtleb? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev
Informatsiooni töötlemise teooriad Mõtlemine sisaldab endas infotöötlust ja seega rõhutatakse informatsiooni töötlusega seotud protsesse ja struktuure Oluline on kognitiivsete muutuste detailne kirjeldamine Muutus toimub tänu enesemodifikatsiooni protsessile Uus-Piaget`likud teooriad - Probleemilahenduse oskus sõltub: 1. Kujundlikud, operatsionaalsed ja täideviivad skeemid 2. V-maht 3. Olemasoleva V-mahu kasutamine 4. Tajutule tähtsuse omistamine ARENGUPROTSESSID: ERIVÕIMETE ARENG Taju areng - Visuaalsed ja auditoorsed võimed vastsündinutel *Vilets nägemisteravus – suudavad eristada liikumatut 3mm laiuste mustade ja valgete (nägemine) triipudega ühtlaselt hallist pinnast. Sünnihetkel ei funktsioneeri veel täielikult silmalääts. Fookuses tajutakse vaid neid objekte, mis on silmast 21 cm kaugusel.
on (Kidron, 1984). Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes , kuidas ja miks just nii suhtleb? Kõige lihtsamalt kirjeldab tajumisprotsessi joon. 4. TAJUTAV (välitunnused, tunded, sõnad) 3. KUJUTLUS
annaabi.ee 
